1-11-13845/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märtsil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-13845 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi

Süüdimõistetu S.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

S.L (IK: xxx; viibimiskoht: Tartu Vangla) RESOLUTSIOON Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus

määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu S.L temale Tartu Maakohtu 16. detsembri 2011. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 16. detsembri 2011. a otsusega tunnistati S.L süüdi KarS § 121, § 263 p 1, 3, 4 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust S.L-ile Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5

2

kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse alguseks loeti 03. juuli 2011. a. Kohtuotsus jõustus 23. detsembril 2011. a.

S.L-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 03.detsembril 2012. a.

S.L on varasemalt kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 09. oktoobri 2007. a otsusega KarS § 121 alusel 2-kuulise

vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga;

2. Tartu Maakohtu 06. detsembri 2007. a otsusega KarS § 121 järgi 30-päevalise

vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga;

3. Tartu Maakohtu 13. mai 2009. a otsusega KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 7, 9 alusel 6-

kuulise vangistusega, millele liideti eelmiste kohtuotsuste järgi ärakandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel 9-kuuline vangistus;

4. Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2011. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9, § 215 lg 2 p 1 ja §

424 järgi 6-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on S.L-i uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 70% ning vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus 81%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on S.L-i peamisteks riskifaktoriteks alkoholi tarvitamine, suhtlemine negatiivset mõju omavate isikutega ning tööga mittehõivatus

ja stabiilse sissetuleku puudumine. Samuti on oluline roll süüdimõistetu enda soovil elada seadusekuulekalt.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

S.L soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Vabaduses soovib ta otsida endale töökoha ning 6 kuu möödudes kriminaalhoolduse algusest on tal võimalik minna ka Soome

venna juurde tööle. Süüdimõistetu leiab, et vangistuses temale määratud

distsiplinaarkaristused ei ole täielikult õigustatud. Varasemalt on ta kriminaalhoolduses

käinud korralikult, kuid nüüd on tal lisaks olemas ka motivatsioon oma elu muutmiseks. Süüdimõistetu sõnul on ta vanglas avaldanud oma narkosõltuvuse kohta valeinformatsiooni, et saada teise hoonesse, kus on paremad elutingimused ning tegelikult tal sõltuvust ei ole.

Prokurör leidis kohtuistungil, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on kuriteo toime pannud katseajal ja rikkunud ka vanglas sisekorda, seega on

keheldav, kas ta suudaks järgida ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja

kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Samuti on maandamata riskid seoses alkoholi tarvitamisega.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

3 Käesolevaks ajaks on S.L ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast

ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.L-i puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja lähisuhete olemasolu. Samas aga nähtub materjalidest, et varasemalt on süüdimõistetu lähisuhted tema käitumise tõttu ka kohati konfliktsed olnud, mistõttu ei pruugi nende positiivne mõju süüdimõistetu vabanemisel veel piisavalt tagatud olla.

Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral ning

käesolevalt kannab ta teist reaalset vangistust. Varasemalt on süüdimõistetu olnud

kriminaalhooldusele allutatuna ka katseajal, kuid ei ole suutnud nõuetekohaselt täita sellega kaasnevaid tingimusi. Ka käesoleva karistuse aluseks olev kuritegu on süüdimõistetul toime

pandud katseajal. Vangistusest on süüdimõistetul viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest

nähtub, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kehtestatud reeglite rikkumist ka vangistuses, tuues seejuures sellele ka ennastõigustavaid selgitusi. Seega ei ole S.L ei peale varasemate karistuste kandmist ega ka karistuste kandmise ajal

näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning et ta sooviks jätkata oma elu

seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas, mistõttu puudub kohtul piisav veendumus,

et ta seda ka käesoleva ennetähtaegse vabanemise korral teha suudaks. Kuigi kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et on motiveeritud oma elu muutma, nähtub vangla iseloomustusest, et

ta oma ise vestlusel tunnistanud, et soovib küll loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid vajadusel lahendaks ka edaspidiselt probleeme samamoodi, nagu varasemaltki. Kuna mitmed kuriteod on süüdimõistetu toime pannud vägivalda kasutades ning on ka ise tunnistanud, et tal

esineb probleeme oma emotsioonide kontrollimisega ja sagedaste vihapursetega, siis tuleb

kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Käesoleval juhul

kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole, arvestades nii süüdimõistetu varasemat kui ka vangistuse aegset käitumist ja hoiakuid.

Peamiseks kuritegude riskitegurisk tuleb süüdimõistetu puhul lisaks käitumisprobleemidele lugeda ka alkoholi tarvitamist. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu kõik kuriteod pannud

toime alkoholijoobes ning lisaks on teda korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel ka

väärteokorras. Süüdimõistetu ise on tunnistanud oma probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning on väidetavalt vabaduses kaks korda sellega seoses ka ravil käinud, kuid ravi on pooleli

jäänud. Materjalide kohaselt on süüdimõistetu tarvitanud mitmeid aastaid ka kanepit, kuid

kohtuistungil väitis ta, et valetas seda vaid seetõttu, et saada vangistuses paremaid

elutingimusi. Kohus leiab, et eeltoodu viitab süüdimõistetu manipuleerivale käitumisstiilile,

mistõttu on alust kahelda, kas ta ka tegelikult oma varasemast probleemkäitumisest ja selle

põhjustest aru on saanud ning on motiveeritud oma elu muutma või on vastavad lubadused antud vaid soovist ennast paremas valguses näidata. Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud toime ka varavastaseid süütegusid ja käesoleval ajal vabanemisel ei ole talle tagatud kindlat töökohta ning selle leidmine võib varasemate ametlike

töökogemuste ja hariduse puudulikkuse tõttu ka raskendatud olla, siis tuleb uue kuriteo riskifaktoriks lugeda ka tema vabastamise järgset majanduslikku olukorda. Kuigi kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et soovib endale koheselt tööd otsima hakata ja hiljem saaks ka venna

juurde Soome tööle asuda, siis ei anna nimetatud asjaolud kohtu hinnangul siiski piisavat kindlust, et välistada majanduslikust olukorrast tulenevat riskitegurit või seda vajalikul määral maandada. Samuti tuleb riskitegurina arvestada süüdimõistetu võimaliku mõjutatavusega teiste

4

isikute poolt, arvestades seda, et tema tutvusringkond koosnes varasemalt suuresti just kriminaalse taustaga isikutest, kellega ta on koos toime pannud ka kuritegusid. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, on pannud katseajal toime uue kuriteo ning ka vangistuses korduvalt rikkunud sealset sisekorda,

on kohtul alust kahelda, kas selline isik suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et S.L-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et

isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita.

Kohtunik