1-12-2762/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 23. märts 2012 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-12-2762 (kohtueelses menetluses nr 11260101689) riik Z.U versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav Z.U (isikukood xxx; ilma kindla elu- ja töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 ja § 266 lg 1 järgi

Kaitsja advokaat Pille Toom

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada Z.U (KarS) 9

süüdi karistusseadustiku § 199 lg 2 p 7, 8 ja järgi ja mõista talle karistusena vangistus süüdi KarS § 266 lg 2 kuud; tunnistada Z.U 1 karis järgi ja mõista talle tusena vangistus 30 päeva; KarS § 64 lg 1 - alusel mõistetud üksik

karistustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Z.U-le liitkaristus vangistusena 2 (kaks) kuud; KarS 65 lg oleva kohtu- § 2 alusel suurendada käes

otsusega Z.U-le Tartu Maakohtu 01.03.2011 otsusega mõistetud karistust

Z.U-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuu ja 27 päeva võrra ning

mõista Z.U-le karistusena vangistus liit 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva; use täitmise tagamiseks v kohtuots ahistada Z.U kohtusaalist ning lugeda Z.U vangistuse kandmise alguseks 2012; 23. märts KrMS § 130 lg 4 1

alusel vahistada Z.U ning lugeda vahistamine tühistatuks kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse kandmise lõppemisel

. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 välja mõista 35 (kolmkümmend viis) € ja riigi õigusabi tasu Z.U-lt sundraha

76.75 111 ( 75 senti € riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud ükssada üksteist) €

tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 aprillikuust igakuise menetluskulu osa 9 a

( 35 senti liku tasumiseni; 2) igas kuus üheksa) € tasumine, kuni menetluskulude täie

2 tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud -

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale

-des 318 321, mille koha- edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni

esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest;

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi

tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud R andusministeeriumi kontole nr ah 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse- korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-2762 . “)

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Z.U toime pannud kuritegudena: 1) varguse ehk võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupiga, sissetungimisega ja süstemaatiliselt KarS § järgi, mis

199 lg 2 p 7, 8 9 ja

seisnes selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, tungis 11.09.2011 kella 15.00 paiku isikute grupis koos Aivo Kallasega piirdeaia alt Viljandi linnas Piiri tänaval asuvas

AS Aken ja Uks territooriumile ning varast vaskkaablit as värvipihustuskambri küljest 12 kg väärtusega 75 eurot; 2) valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise KarS § järgi, mis 266 lg 1

seisnes selles, et tema tungis 02.12.2011 kella 14.15 paiku valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult Viljandi linnas Tallinna 24 asuva AS Rimi Eesti Food kuuluvale aiaga piiratud territooriumile.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe- menetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmises KarS § järgi 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja karistamises vangistusega 2 (kaks) kuud KarS 266 lg 1 § järgi ja karistamises vangistusega 30 (kolmkümmend) päeva. KarS § 64 lg 1

alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista KarS § 65 lg 2 alusel suurendada liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) kuud. mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.03.2011 mõistetud ärakandmata karistuse - 4 (neli) kuud

27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust võrra, mõistes - liitkaristuseks 6 (kuus) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on s -s 239, mille kohaselt k ätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest -

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima

-

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused,

et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt K -le 2. Kohus tuvastas, et rMS § 248 lg 1 p

kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS

rahalise § 199 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise näeb ette süüdlase karistamise karistuse või kuni viieaastase vangistusega § 266 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise

KarS ja

rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis

välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS § S § 189 lg -s 175. Vastavalt KrM -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu usega. de hüvitamine kohtumääruse või kohtuots

KrMS § 175 lg 1 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev p 9 kohaselt on menetluskuluks s

sundraha, mis KrMS § 179 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 (nelisada kolmkümmend viis) € Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 .

määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kul - ud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

osutamise eest makstava t (edaspidi ). Korras koos kord hilisemate muudatustega on kehtestatud

tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning ku

lude hüvitamisse ulatus.

4

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süüdistatav 76.75 . kohtus kaitsja osalemist ei soovinud.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistv -le 1 a kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude

hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg enetluskulusid määrates arvestab kohus 3 m

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialise väljavaateid. Kui menetluskulude erumise hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Arvestades isiku varalist seisundit ja - resotsialiseerumise väljavaateid vähendada välja mõistetavat sundraha 400 € võrra.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista Z.U-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 35 76.75 riigi kasuks. Kohus ei € ja riigi õigusabi tasu €

tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. 5.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 312 ( ohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi ) p 7 kohaselt k

kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 ( resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt s kohtu üüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine.

KrMS § 130 (Vahistamine ja vahistamise alused) lg 41

kohaselt võib vahistada

vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades asjaolu, et Z.U puudub kindel elu ja töökoht tuleb ta KrMS - § 130 lg 41 alusel vahistada ning lugeda vahistamine tühistatuks kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse kandmise lõppemisel.

Toomas Lillsaar

Kohtunik