1-10-7631/77 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-10-7631

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23.märtsil Jõhvi 2012 kohtumajas Kohtuasja number 1-10-7631 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk

Prok

urör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 23.03.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Kaitsja

Z.N, isikukood: xxx, kannab karistust xxx. Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta Z.N vangistusest

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Ko osutatud oga taotlus ja määrata tema poolt .N ile Z -

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot, ning käibemaks 6,40 eurot).

Välja mõista .N ilt kriminaalmenetluse kulud Z - :

38,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

Z.N tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

2(4) Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatav

ast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Z.N Viru Maakohtu 15.10.2010 kohtuotsusega KarS on süüdi tunnistatud § 199 lg 2 p

7,8 järgi KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 5 kuud 28 päeva mis asendati üldkasuliku tööga 356 tundi tähtajaga 12 kuud.

Sama isik on veel süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.08.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 7 kuud 28 päeva.

Viru Maakohtu 18.10.2011 määrusega pöörati .N ile Viru Maakohtu 15.10.2010 Z -

kohtuotsusega nr 1-10- -d, 7631 mõistetud karistus 5 kuud 28 päeva vangistust ehk 356 tundi ÜKT

täitmisele. KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel Viru Maakohtu Narva

liitdeti Z.N-ile

kohtumaja 15.10.2010.a kohtuotsusega nr 1-10-76 5 kuud 28

31 mõistetud karistus – päeva

vangistust ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.08.2011.a kohtuotsusega nr 1-10-2020

mõis – päeva vangistust ning mõista .N ile Z - tetud karistuse osa kuud ja 28

liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.08.2011.a kohtuotsuse

järgi osaliselt ärak – kuud vangistust. Lõplikult ärakandmisele kuulub 5 antud karistus 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 18.10.2011 18.01.2014 (peaks olema 13.04.2012- ). ja lõpp kohtu märkus

Tingimisi en 17.02.2012. netähtaegse vabanemise võimaluse avanemine

Kinnipidamisasutusest Z.N-i kinnipeetaval kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama

ema ja õe j , kuhu ta on ka registreeritud. Kinnipeetaval on põhiharidus. Tema uurde aadressil xxx

konkurentsivõime tööturul on madal. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Enne

vangistust töötas kalatöötlejana umata hagisid, toimetulekut mõjutavad sõltuvus xxx. Isikul on tas

ning seda järgiv elustiil ning kulutamisharjumused. Kuritegu on toime pandud varalise kasu

eesmärgil. Kinnipeetava õde ja elukaaslane on kriminaalkorras karistatud. Elukaaslane vabanes

hiljuti vanglast, õde alkoholisõltuvust, kuigi on toime pannud

on kriminaalhooldusel. Isik eitab alkoholijoobes väärteo ning ka joobes juhtimise. Isik tarvitas amfetamiini ja tõmbas kanepit umbes 4 korda kuus. Sõltuvust eitab. Korduvalt karistatud NPAS § 15 alusel. Vangla toetab kinnipeetava

ennetähtaegset vabastamist olenemata kõrgest riskiprotsendist, kuna tegemist on viimase TEV- iga.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub Z.N vabanemisel elama ema ja õe juurde aadressil xxx, kuhu ta on ka registreeritud. Korteris elavad kinnipeetava ema, õde ja õepoeg. Ema

ja õde on nõus .N i materiaalselt toetama, kuni ta ise töö leiab. Mõlemad on Z -

puudepensionärid. Kinnipeetaval vabanemise korral töökoht puudub. Isikut on kriminaalkorras

karistatud 3 korral, nendest 2 korral varguste eest ja 1 korral avaliku korra raske rikkumise eest. Väärtegude toimepanemise eest 10 korral, millest 5 korral NPAS § 15´1 alusel. Katseajal viibides

rikkus ta korduvalt kontrollnõudeid ning ei täitnud ÜKT tunde. .N i senini elukäik näitab, Z - et ta ei ole motiveeritud oma käitumist ja eluviisi muutma. .N i katseaeg vanglast tingimisi Z -

ennetähtaegse vabastamise korral võib olla probleemne ja tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge.

Z.N soov . ib tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Isikul on olemas elukoht ja motivatsioon jätkata seadusekuulekat elu.

3(4)

Prokurör enne tähtaega vabastamist ei toeta isiku . Isik on varem korduvalt karistatud. Asenduskaristus on taätimisele pööratud, sest isik ei tulnud kontrollnõuetega toime.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arv used, leiab, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu am

et Z.N vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

on vabastamine ebaotstarbekas. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbiv e kõik süüdimõistetu tema käitumise aatamisel arvess isikut iseloomustavad andmed - nii

kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud, nendest esimesel korral avaliku korra

raske rikkumise eest vägivalla ja grupi poolt ja kahel viimasel korral varavastaste kuritegude (vargused) eest. Isikut on varasemalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal pani toime

uue kuriteo. Isik on olnud ka kriminaalhoolduse all, karistus on pööratud täitmisele. Viru

Maakohtu 18.10.2011 kohtumäärusest on näha, et .N ei täitnud registreerimisnõuet, Z

lahkus oma elukohast kauemaks kui 15 päevaks ilma kriminaalhooldusametniku loata, ei täitnud ÜKT tunde.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6- on väärteokorras 12 9) on näha, et .N i Z -

korral karistatud sealjuures 5 korral e seaduse alusel, 3 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainet Liiklusseaduse alusel, kusjuures 2 korral alkoholijoobes juhtimise eest ja 1 korral Alkoholiseaduse alusel.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud

kriminaalhooldus Z.N-i

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid

järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta

jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustuses d puuduvad. t on näha, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristuse

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud.

Isikul on elamisloakaart kehtivusega 08.04.2016.

Va kindel elukoht aadressil Kangelaste 15-76, Narva, kus omab ka banedes on Z.N sissekirjutust. Nimetatud korteris elavad kinnipeetava ema, õde ja õepoeg.

Vabanedes ei ole Z.N mas puudub tal

kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Sa

haridus, eriala ja t ja suurendab uute varavastaste

töökogemus mis raskendab töö leidmis , kuritegude toimepanemise riski.

Arvestades Z.N-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid

karistusi (korduvad varavastased kuriteod), katseajal ja kriminaalhooldaja

tema käitumist

järelevalve all olles vangistuse asendamisel ÜKT (uue kuriteo toimepanemine katseaja, -ga ei

täitnud ÜKT tunde, rikkus käitumiskontrollnõudeid) süüdimõistetu võimalusi vabaduses

ja

( , on kohus seisukohal, et Z.N-i töökoha puudumine) tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid ei ole õigustatud.

kriminaalhooldusel olles hoidus kõrvale üldkasulikust tööst, rikkus käitumiskontrollnõudeid,

karistu Seega kriminaalhooldus ei osuta Z.N-ile piisavalt s oli täitmisele pööratud.

4(4)

mõju. Isikut on varasemalt karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid see ei täitnud oma eesmärki, et isik uute süütegude toimepanemisest hoiduks.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi ja narkootikumide

tarvitamise risk suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu ei ole läbinud ühtegi

sotsiaalprogrammi. Samas kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad isikud (õde ja elukaaslane) on kriminaalkorras karistatud.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu

Z.N-i temale Viru Maakohtu 17.08.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu