1-11-9394/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-11-9394

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.märtsil Jõhvi 2012 kohtumajas Kohtuasja number 1-11-9394 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid K.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 23.03.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

K.F, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIO

ON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta K.F vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

K.F Viru Maakohtu 26.08.2011 kohtuotsusega on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel vangistusega 11 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise algus 25.08.2011 19.08.2012. ja lõpp Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.02.2012.

Kinnipidamisasutusest K.F-i kinnipeetaval kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama

aadressile xxx elavad korteris xxx Dxxx . Käesoleval ajal kinnipeetava ema ja üks vendadest S .

Kinnipeetava isa töötab ja käib kodus umbes kord kuus nädalavahetusel. K.F on xxx

lõpetanud tisleri eriala ja töötas peale seda mööblivabrikus, hiljem töötas valvurina objektil xxx ,

kus kaotas töö oma haiguse tõttu. K.F oli enne vangistust tuvastatud töövõimetus 70%. Olemasolevat raha raiskas mõtlematult ning peamiselt alkoholile. Isik kuritarvitas alkoholi. Isikul

2(3) olid n.ö joomahood, kus ta võis tarbida piiramatult ning seejuures käituda vägivaldselt. Teda on

korduvalt karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel. 18.aastaselt proovis heroiini, opiaate, amfetamiini süstimise teel 2 korda kuus. Viimati tarvitas 2010 suvel. Oli kodeeritud 2 korda. Isik

on olnud arvel psühhiaatri juures. Isik kaotab enesevalitsuse eriti alkoholijoobes olles. Impulsiivsusele viitab korduv karistatus. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist on viimase TEV-iga.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub K.F vabanemisel elama xxx xxx, Narva.

Käesoleval ajal elavad korteris kinnipeetava ema ja üks vendadest S Isa käib kodus xxxv xxx

umbes kord kuus nädalavahetuseti, sest töötab Pere on nõus kinn xxx. ipeetavat vabanemisel

toetama. Ema töötab hotellis koristajana, isa ehitajana, vend firmas keevitajana. Garanteeritud

töökohta kinnipeetaval ei ole. Peale eriala omandamist töötas kinnipeetav mööblivabrikus, kus

kaotas töö töömahu vähenemise tõttu ettevõttes. Peale seda töötas valvurina objektil, kaotas töö

oma haiguse tõttu. Peale seda püüdis mitmeid kordi tööle saada, kuid iga kord kaotas töö üpris

ruttu. Põhjuseks haigus. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kui kinnipeetaval ei õnnestu peale vabanemist tööle saada, siis soodutab tegevusetus tema poolt alkoholi tarvitamist ja see omakorda

agressiivset käitumist. Isikul oli vabaduses probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Teda on 4 korral karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel. 14 korral on karistatud KarS § 262 alusel. Kahel korral karistatud KarS § 121 järgi ja ühel korral KrK § 107 järgi. Valdav osa karistustest näitab

isiku kalduvust järjepidevale agressiivsele käitumisele. Kasutas füüsilist vägivalda oma

elukaaslase suhtes. K.F on kahel korral olnud kriminaalhooldusel ja mõlemad

kriminaalhooldajad on märkinud K.F-i agressiivsust. Esimese katseaja läbis, kuid olid registreerimiskohustuse rikkumised ja ta pani toime mitmed väärteod. Teist katseaega ei läbinud, sest pani toime uue kuriteo. Tema puhul ei ole märgata motivatsiooni oma probleeme lahendada.

Lähtuvalt eeltoodust, on alust arvata, et kriminaalhoolduse teostamine K.F-i üle oleks ka edaspidi probleemne ja ta oleks ohtlik teistele inimestele.

K.F ttu. ei soovinud sõnavõ

Prokurör kirjalikult toetab K.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema

taasühiskonnastamise huvides.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arv use, arvestades ära kuulanud süüdimõistetu am

prokuröri kirjaliku arv tuleb jätta tingimisi enne tähtaega amust, leiab, et K.F

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest bastamise otsustamisel va

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaeg Kohus võtab a karistusest vabastamine. taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on isikut karistatud kahel

esimesel korral isikuvastaste kuritegude eest (üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine, kehaline väärkohtlemine), eelviimasel korral kehalise väärkohtlemise ja omavolilise sissetungi eest.

Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, esimese katseaja läbis kuigi olid registreerimiskohustuse rikkumised ja pani toime väärtegusid, teist katseaega ei läbinud, sest pani

toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud varavastase kuriteo (varguse) eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4- on väärteokorras 19 9) on näha, et K.F

korral karistatud sealjuures 4 korral Alkoholiseaduse alusel, 14 korral avaliku korra rikkumise eest.

3(3)

Eeltood kriminaalhooldus K.F-i ust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta

jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Sotsiaalprogrammides kinnipeetav ei ole osalenud . ( terviseseisundi tõttu)

Isikul on kument ID kaart kehtivusega 09.11.2014. kehtiv isikuttõendav do

Vabanedes on K.F kindel elukoht aaadressil xxx.

Vabanedes ei ole K.F kohta ega sissetulekuallikat. Vabanedes on kindlat töö

kinnipeetaval võimalus taotleda tervisepuude tuvastamist ja töövõimetuspensioni. Tema haiguse tõttu pikaajalise töö leidmine ja tööl käimine on küllaltki vähetõenäoline ja problemaatiline.

Arvestades K.F-i poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ( üheepisoodiline teise astme

kuritegu), korduvaid karistusi (korduvad isikuvastased kuriteod üliraske kehavigastuse tahtlik

tekitamine, 2 korral kehalise väärkohtlemise kasutas füüsilist vägivalda oma eest- elukaaslase

suhtes ), (uue kuriteo toimepanemine tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles

katseaja , on kohus seisukohal, et K.F-i l) tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamine , vaatamata sellele, et viimane kur ei ole õigustatud itegu on üheepisoodiline vargus.

Isik oli juba kahel korral allutatud kriminaalhooldusele, esimese katseaja läbis kuigi olid

registreerimiskohustuse rikkumised ja pani toime väärtegusid, teisel katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta K.F-ile

piisavalt mõju.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu

võimalused vabanemisel elukoht ja lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset

kriminaalset tausta. Isiku karistused nii kriminaal- kui väärteokorras näitavad tema kalduvust järjepidevale agressiivsusele ja sellise isiku puhul kriminaalhoolduse teostamine on probleemne. Vabaduses on kinnipeetaval olnud probleeme narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamisega ning

tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu ei ole läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu

K.F-i temale Viru Maakohtu 26.08.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu