1-10-2917/67 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-10-2917

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.märtsil 2012 Jõhvi

kohtumajas Kohtuasja number 1-10-2917 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu

tõlk Inga Kaljus Kohtuasi

Vi tingimisi enne ru Vangla materjalid B.V tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 23.03.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

B.V, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas

RESOLUTSIOON

Koh : us, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta B.V vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

B.V tud Harju Maakohtu 09.06.2010 o

on süüdi tunnista tsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistatud 3 aasta 6 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus 26.10.2009 26.04.2013. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.04.2013.

Kinnipidamisasutusest B.V kinnipeetavat kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et on vangistuse jooksul 11 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel puudub kinnipeetaval

kindel elukoht. Isikul on 9.klassi haridus. Vabanedes puudub kindel töökoht ja eriala,

töökogemused on vähesed. Enne vangistust kindel sissetulek puudus, eluks vajaliku sai

ebaseaduslikult. Korduvalt on sooritanud kuritegusid rahalise kasu eesmärgil. Isikul on suured

võlanõuded 2843 eurot. Isik on narkosõltlane. Alustas tarvitamist 1998 aastal ning 2008 osales

metadooni asendus-võõrutus programmis. On tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, viimati

2(3)

enne vangistust süstis fentanüüli. Suhtlusringkond on valdavalt kriminaalne, võtnud omaks

sealsed hoiakud. Isiku motivatsioon seaduskuulekaks toimetulekuks puudub. On rikkunud

kriminaalhoolduse nõudeid. Korduvalt on eiranud vanglaametnike korraldusi, ei näe vajadust

koostööks. Arvestades kuritegusid on kasutanud vägivalda eesmärkide saavutamiseks. Vangla ei toeta B.V ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel eluja

töökoht. Kinnipeetava pöördumisel Kohtla Järve linnavalitsuse poole on B.V - võimalus elama asuda sotsiaalmajja aadressile . Kinnipeetaval puudub eriala ja töökogemused xxx

on vähesed. Kinnipeetavat on kümme korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu eesmärgil.

B.V

ei soovinud sõnavõttu. Prokurör nnipeetava ennetähtaegset vabastamist B.V näol on tegemist kirjalikult ei toeta ki . varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Ta on narkosõltlane, kelle puhul varavastaste kuritegude toimepanemine on muutunud tema elustiiliks ja elatusallikaks. Varasemad karistusedei tingimisi vangistus ega reaalne vangistus ei ole suutnud teda panna oma käitumist muutma. Vastupidi, ta on pannud toime järjest raskemaid kuritegusid.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arv u , arvestades ära kuulanud süüdimõistetu am se

prokuröri kirjaliku arvamust, tuleb jätta tingimisi enne tähtaega leiab, et B.V

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele perioodil. le ajal ning sellele järgnenud

Süüdimõistetu on kümme

korda kriminaalkorras karistatud Vanglakaristust kannab neljandat . korda. Isikut on varasemalt karistatud II astme varavastaste kuritegude eest (vargused). Isikut on

varem neljal korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid korral ei suutnud katseaega 3 läbida uusi kuritegusid panemata ning ühel ei täitnud käitumiskontrollnõudeid ja karistus

katseajal pöörati täitmisele. Käesoleval ajal kannab karistust I astme varavastase kuriteo röövimise eest, mis on toime pa II ndud grupis ja vägivalda kasutades. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks astme varavastastastele kuritegudele (vargustele) on lisandunud I astme röövimine. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-15 t B.V okorras 26 ) on näha, e on väärte

korral karistatud, sealhulgas 13 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest, viimane kord 09.02.2009.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus

ed

B.V

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 11 korral distsiplinaarkorras

karistatud, karistused on kehtivad. Karistused on määratud vanglaametnike solvamise, ähvardamise ja korraldusele allumatuse eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole B.V oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

3(3)

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Kinnipeetav vangistuse jooksul ei ole läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi ja tööst vangistuses on keeldunud.

Isikul - on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehvitusega kuni 04.10.2012.

Va kindel elukoht. Vabanemise korral on kinnipeetaval banedes puudub B.V võimalus pöörduda Kohtla Järve linnavalitsuse poole, et saada elamispind sotsiaalmajja aadressil - xxx Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat

töökohta ega sissetulekuallikat.

Samuti puudub tal haridus, eriala t ja suurendab uute ja töökogemus, mis raskendab töö leidmis

kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Samas B.V suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele

asunud. Arvestades B.V poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (korduvad

varavastased kuriteod ) muuhulgas röövimine , tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all

olles (uute kuritegude toimepanemine katseajal, käitumiskontrollnõuete eiramine) ja vangistuses

viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne

vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud

4 korral

kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse

tingimustest ja katseajal pani toime uued kuriteod. Seega kr aalhooldus ei osuta B.V-le imin

Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on piisavalt mõju. juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut

seadusekuulekat elu. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla

režiimi tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue

kuriteo. Tema vabastamine ei oleks Tema kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas narkootikumide 2843 eurot omakorda suurendavad tarvitamine ja suured rahalised nõuded uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu B.V

temale Harju Maakohtu 09.06.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu