1-12-2731/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1(3) 1-12-2731

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märtsil 2012. a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasja number 1-12-2731 (12260101112) Kriminaalasi R.H süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluses

Süüdistatav R.H

isikukood: XXX, elukoht: XXXXX

kahtlustatavana kinni peetud 22.03.2012. a kell 01.22

Varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 11.04.2011. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 25 lg 1, 2 - § 266 lg

2 p 3 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 3 kuud vangistust KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 18 kuud; väärteomenetluses karistatud 2-l korral Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON

juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada R.H KarS § 424 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus 22.03.2012. a, s.o. 1 (üks) päev ning

mõista R.H kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada kuriteo eest mõistetud karistust 11.04.2011. a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ning mõista R.H-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada R.H-le mõistetud 6 (kuus) kuud ja 29 (kaksküm- mend üheksa) päeva vangistust 418 (neljasaja kaheksateistkümne) tunni üldkasuliku tööga.

2(3)

KarS § 69 lg 3 alusel määrata R.H-le üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 1 (üks) aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on R.H üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatule kontrollnõudeid järgmiselt:

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registree- rimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Välja mõista riigieelarvest tasu määratud kaitsja

le 19 (üheksateist) eurot ja 20 senti

Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks kaitseülesande täitmise eest vandeadvokaat

Rainer Objarteli poolt.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R.H-lt 277 (kakssada seitsekümmend seitse) eurot ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank

AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber . 2800049874 Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-12-2731 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata R.H-le menetluskulude tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab.

R.H süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.03.2012 kella 00:26 paiku Tartus, Aardla tänaval mootorsõidukit Opel Vectra reg nr XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani R.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3(3) Kokkuleppe sisu.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka üks päev – 22. märts 2012, mille vältel R.H oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega jääb karistusajaks 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust, liites sellele Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt 11.04.2011 R.H-le mõistetud 3 (kolm) kuud vangistust ja mõista R.H-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada R.H-le mõistetud 6 (kuus) kuud ja 29 (kaksküm- mend üheksa) päeva vangistust 418 (neljasaja kaheksateistkümne) tunnise üldkasuliku tööga, mille R.H on kohustatud ära tegema 1 (ühe) aastase tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

• Elama kohtu määratud alalises elukohas;

• Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registree- rimisele;

• Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud. Asitõendid puuduvad.

Menetluskulud ja nende hüvitamine.

Kaitsja taotleb kaitsjatasu 16.- eurot millele lisandub käibemaks 20 %, kokku 19,20 eurot.

Kaitsja tasu on põhjendatud kohtuistungust osavõtmisele kulunud ajaga. Tasu tuleb välja maksta riigieelarvest.

Kohtueelselt on R.H kaitsjale makstud tasu 38,40 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg. 2 järgi 220 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 57,60 eurot. Menetluskulude summa on 277,60 eurot. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kaitsja taotleb menetluskulude tasumist ositi.

R.H elab 5-liikmelises peres. Pere elatub tema sissetulekust, milleks on töötasu 600-700 eurot. Tal on tasuda ka nõudeid kohtutäituri kaudu. Sissetuleku ja sellest elatuva pereliikmete arvu

tõttu käib menetluskulude tasumine KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul süüdistatavale ilmselt ülejõu. Vältimaks kulude suurenemist täitemenetluses määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumise ositi.

Ene Muts kohtunik