1-11-8350/82 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-8350

M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 1 p 2 ja KarS § 76 lg 3, 4 alusel vabastada L.D talle 05.01.2012.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-

8350 karistuseks mõistetud 1 aasta 10 kuu 27 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest.

Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 03.04.2012.a ja L.D vabaneb vangistusest 03.04.2012.a, siis 9 kuud 8 päeva vangistust) ei pöörata L.D suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime

uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle KarS § 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas -

XXX;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.märts 2012.a; Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-8350 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Kaija Sõster 06.03.2012.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 05.03.2012.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku

toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu L.D tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör Ruti Kilg Süüdimõistetu L.D

Kaitsjata asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX vanglas kannab karistust esmakordselt

Süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud

2 2

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks,

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedasedperekonnaliikmed) kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta – erandiks on lähedased, kellega on lubatud suhelda;

• osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides või

sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb L.D-le osalemise kohustuslikuks,

• asub ametlikult tööle hiljemalt 2-e nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele

tööhõiveametis ning esitab selle kohta andmed ja tõendid kriminaalhooldusametnikule.

KarS § 76 lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja L.D vangistusest vabanemisest.

Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile ja allkirja vastu L.D-le.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

L.D on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Vanglas kannab L.D karistust esmakordselt.

Käesoleval ajal kannab L.D talle 05.01.2012.a Tartu Maakohtu, Tartu

kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-8350 KarS § 209 lg 2 p 3, KarS § 263 p 1,4, KarS § 120 järgi KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 1 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust.

1 aasta 10 kuu 27 päeva vangistuse kandmise alguseks on 16.02.2011.a.

L.D on karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud vangistust ja enam kui poole (1/2) karistusajast.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

3 3 22.03.2012.a kohtuistungil avaldas L.D soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, ja kinnitas, et on omad järeldused teinud; vabaduses soovib töötada ja õppida, jätkata vangistuse tõttu pooleli jäänud õpinguid XXX.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 22.03.2012.a kohtuistungil ära süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse on seisukohal, et

esinevad KarS § 76 lg 1 punktis 2 märgitud eeldused süüdimõistetu L.D vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes KarS § 76 lõikes 3

sätestatust on põhjendatud anda esmakordselt vanglas karistust kandvale L.D-le võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

L.D toimepandud II astme kuritegude (KarS

§ 209 lg 2 p 3, KarS § 263 p 1,4, KarS

§ 120) asjaolud

(kajastatud 05.01.2012.a kohtuotsuses) ei ole sellise raskusega, mis välistaksid

tema suhtes käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise

kohaldamise. Vangistuse ajal ei ole L.D distsiplinaarkorras karistatud. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt ei väljenda L.D vaenulikke ja

kuritegelikke hoiakuid ning suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt. Kinnipeetava

iseloomustuses kajastatu kohaselt soovib L.D vabaduses jätkata õpinguid XXX ja kooli kõrvalt ka töötada ning tal on olemas töökoht XXX; L.D

suhtub haridusse ja enesetäiendusse positiivselt. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on L.D seadnud endale vabanemiseks reaalsed eesmärgid – lõpetada kool ja asuda tööle.

Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on L.D-st lähtuv

mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 29% - Tartu Vangla toetab L.D vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

L.D on olemas lähedaste toetus, samuti kindel elukoht vabaduses – emale kuuluvas korteris XXX. L.D vastu rahalisi nõudeid ei ole, varasemad trahvid ning kohtukulud on tasutud, vabanemisfondis on 101,76 eurot.

Eeltoodud asjaoludel kogumis, arvestades, et L.D käitumine vangistuse ajal

osundab soovile oma elu edasiselt õiguskuulekalt elamiseks, distsiplinaarkaristused puuduvad, soovib jätkata õpinguid avatud ülikoolis ja minna tööle, töökoht on olemas,

peab kohus põhjendatuks anda esmakordselt vanglas viibivale L.D-le võimaluse vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus enda eesmärgi täitnud. 1 aasta pikkune katseaeg on eeltoodud asjaoludel

L.D suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine – käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada L.D motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks.

4 4

22.03.2012.a kohtuistungil kinnitas L.D , et ta soovib teha

kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused:

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedased) kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta – erandiks on lähedased, kellega on lubatud suhelda;

• osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui

kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb neis osalemise kohustuslikuks,

• asub ametlikult tööle hiljemalt 2-e nädala jooksul peale vanglast karistuse

kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis.

Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise

kinnistamiseks on põhjendatud panna L.D-le katseajaks eelmärgitud kohustused. Heli Sillaots kohtunik