1-11-11645/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-11-11645

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. märtsil 2012.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-11645 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Prokurör Piret Juuse Sergei Travnikov Asja

läbivaatamise kuupäev 21.03.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne K.T tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu K.T, isikukood xxx Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

MÄÄRAS:

Jätta K.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Rahuldada kaitsja advokaat Nikolai Rõžovi taotlus K.T-le riigi õigusabi osutamise eest tasu nõudes summas 38,40 eurot.

Välja mõista K.T-lt kriminaalmenetluse kulud 38,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

K.T

12 kuulise tähtaja jooksul tasuda kaitsjatasu alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või

Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „K.T menetluse kulud“. 1-11-11645 kriminaal

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Määruse ärakiri edastada K.T-le ja Viru Vanglale.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 22.02.2012 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava K.T tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K.T tunnistati süüdi Viru Maakohtu 26.10.2011 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistati 1-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 kohaldamisega ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus

07.02.2010 ja lõpp 07.03.2013

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 16 K.T

kehtivat distsiplinaarkaristust. Ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetav asub elama vanaema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Käesoleval ajal omandab keevitaja eriala Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Enne vangist xxx ning oli vanemate ust õppis ülalpidamisel. Varasemalt töötanud tulenevalt oma vanusest kusagil ei ole.

Vangistuses kinnipeetav läbis Vihajuhtimise sotsiaalprogrammi ning Sotsiaalset oskuste treeningu, osaleb noortele suunatud sotsiaalprogrammis EQUIP.

Enne vangistust oli tal probleeme alkoholi tarvitamisega (karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse § 71 alusel). Viru Vangla toetab K.T tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande

kohaselt K.T on vabanemise korral kindel elukoht ning lähedaste toetus. Vabanedes soovib K.T asuda . Töö tegemise xxx kohaks xxxx.

Prokurör ei toeta kinnipeetava K.T vabastamist tingimisi enne t ähtaega.

Kaitsja

tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Isik on leiab, et K.T motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest ja vangla toetab tema vabastamist. K.T taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et K.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

K.T on vangistuse jooksul 16 korda karistatud distsiplinaarkorras, sealhulgas vangla vara tahtlikus rikkumises, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda.

K.T on kriminaalkorras varem karistatud varavastaste kuritegude eest sh 1 astme vägivaldse kuriteo eest. Vaatamata varasemale karistustele paranemise teele ei asunud ning karistuse kandmise ajal pani toime uue vägivaldse kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et K.T puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kinnipeetava

- ja karistusaja lõpuni on veel üle 10 kuu, mis võimaldab tal läbida õppe sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerim

ise võimalusi.

Arvestades K.T poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu vabastamata temale Viru K.T Maakohtu 26.10.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik