1-12-2626/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

20. märts 2012 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-12-2626 (kohtueelses menetluses nr 12260101074)

riik U.K versus

kii

rmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Kadi Aavik Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

U.K (isikukood XXX; elukoht xxxxx

xx xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused

ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada .K süüdi (KarS) § 424 järgi ja mõista talle U karistusseadustiku

karistusena rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära, s. o 576

(viissada seitsekümmend kuus) eurot; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2

(kaks) päeva mõistetud karistuse hulka ja lugeda .K le lõplikuks U -

karistuseks rahaline karistus 174 (ükssada seitsekümmend neli) päevamäära, s.o 556

(viissada viisk

66 lg ümmend kuus) €, KarS §

1 alusel määrata .K le U - mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi mitte vähem kui 45 (nelikümmend viis) €

kuus järgmiselt: 1) alates 2012 a aprillikuust igakuise rahalise karistuse osa 45 (neljakümne viie) € tasumine kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus

tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu -

määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise

graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse

tasumisele tervikuna; KarS § § 50 lg 1 p 1 võtta lisakaristusena .K lt ära U - mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) kuuks. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 välja mõista .K lt sundraha 217 (kakssada seitseteist) € 50 senti ja riigi U - õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € ja 60 senti riigi kasuks;

2

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19 (üheksateist) € ja 20 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile;

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või

kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei

ole LS § s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet -

isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies

ulatu he kuu jooksul ses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ü

rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr

221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874

ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr “); 1- -2626 12

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §

– 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille

kohaselt kohtuotsuse peale on - õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku

apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda koh õiguse tuotsusega; apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuriteona mootorsõiduki on U.K

juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 18.03.2012

kell 04.15 Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas Veski tänaval mootorsõidukit Peugeot

406 registreerimismärgiga 958 joobeseisundis. XXX

2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist

kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud

kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ning karistamises rahalise

karistusega 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära, s.o 576 (viissada

seitsekümmend kuus) eurot (päevamäära aluseks võetud miinimumpäevamäära suurus,

s.o 3,20 eurot). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 18.-19.03.2012, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks

3

karistuseks lugeda rahaline karistus 174 (ükssada seitsekümmend neli) päevamäära, s.o

556 (viissada viiskümmend kuus) eurot 80 (kaheksakümmend) senti. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi 1 (üks) aasta jooksul, st et igakuiselt tuleb maksta mitte vähem kui 45 (nelikümmend viis) eurot kuni rahalise karistuse tasumiseni. KarS §

50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 (kaks) kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud

on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult

taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul

alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid

lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrMS §-s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; KrMS §

240 p-des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja

nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS §-s 154 sätestatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS

§ 76 lg le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; - kahtlustatava seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud

ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi -

protokollis; 4) muude tõendite loetelu; KrMS §

1 sätestatud andmed, kui isik on 218 lg-

kahtlustatavana kinni peetud) a 256 rvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS §

2 lg 2).

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides

kokkuleppe . menetluse sätteid

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Vastavalt KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, -

mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja

raskeimak likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning s võima

kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus

järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja

kriminaalasja menet

lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates

küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tag -le 2. Kohus astamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p

tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2.

Põhjendused karistuse mõistmisel

4 KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1

kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse

uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt k

ohtu-

menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169

( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 €

kuus. KrMS § 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes

vähendab KrMS § s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole 179 lgvõrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 217,50 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu

ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt

seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses.

RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi (edaspidi ). Korras koos hilisemate kord muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava .K kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on U

määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38.40 €. Süüdistatava

U.K kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.20 €.

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses

kehtestatud advokaadi tasu le tasuda. määradega ja tuleb kaitsja

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 -

kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse

kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arve

stab

kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist

riigi kanda.

Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565

lg 2).

Seoses kiirmenetlusega

tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb .K lt välja mõista U -

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 217 (kakssada seitseteist) € 50 senti ja riigi õigusabi tasu 57.60 € (s.o 38.40 + 19.20 €) riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid,

et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5

4.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus U.K on kahtlustatavana kinni peetud 18.-19. märts 2012, seega on .K U

viibinud eel vangistus vangistuses 2 (kaks) päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel

karistusaja hulka, kus vangistus

juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle

jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikoht - ust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik