1-11-13769/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-13769 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Prokurör Tatjana Tamm Kriminaalasi

B.L süüdistus KarS § 274 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

B.L

Elu- või asukoht ja aadress: XXXX XX

Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 2 korral:

1) 13.05.1998.a.Lääne-Viru M

aakohtu poolt KrK §

141 lg 2 p 1 alusel 1.a.11.k.18.p.vangistust tingimisi 1.a.6.k.katseajaga;

2) 20.06.2008.a.Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

poolt KarS § 184 lg 1 alusel 1.a.5.k.vangistusega,

millest kuulus kohesele kandmisele 5.a.vangistust

ja 1.a.vangistus tingimisi 3.a.katseajaga, milline

karistus pöörati täitmisele Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja 22.04.2010.a.määrusega ja mille kandmisest vabanes 21.04.2011.a.; Väärtegude eest karistatud 20-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 29.10.2011 Isikusamasus tuvastatud: ID kaardi nr EA0002965 alusel Kaitsja

Advokaat Mare Laur riigiõigusabi korras

RESOLUTSIOON

2 Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada B.L KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista B.L-ile karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 68 alusel, lugeda eelvangistuses viibitud aeg 28.10 - 29.10.2011.a., so 2 päeva karistus aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 56 tundi (28 vangistuse päeva eest) KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 3 (kolme) kuu jooksul.

B.L on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus

ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle

mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrduv ühe päeva vangistusega.

KrMS § 183 alusel välja mõista B.L-ilt riigituludesse menetluskulu vähendatud suuruses , s.o. kaitsjatasu 150(ükssada viiskümmend)eurot ja 36 senti. Määrata, et B.L on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või

arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

3

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Poolte vahel sõlmitud kokkulepe 14.03.2012 Kuriteo asjaolud: B.L süüdistatakse selles, et tema,

28.10.2011 kella 11:45 paiku Tartus Riia 1 asuvas Tartu Kaubamajas teisel korrusel asuvas ametikäigus kasutas füüsilist vägivalda avalikku korda kaitsva Tartu Kaubamaja turvateenistuse turvatöötaja O.I `i suhtes, kes täitis oma ametikohustusi, mis seisnes selles, et B.L hakkas kätega vehkima O.I ’i suunas, seepeale O.I haaras B.L kätest kinni. Kohale

saabus Tartu Kaubamaja Turvateenistuse turvatöötaja J.K. , misjärel turvatöötajad üritasid

paigaldada vägivaldseks muutunud B.L-ile käeraudu, kuna isik ei allunud

korraldustele ja hakkas turvatöötajatele vastu. Käeraudade paigaldamise ajal küünistas B.L

ametikohustusi täitvat O.I `it vasaku käe randme piirkonnast. Sellise tegevusega tekitas B.L O.I `ile vasaku küünarvarre marrastused.

Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega B.L pani toime KarS § 274 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tekitatud on füüsiline kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.L 1 (üks) kuu karistuseks vangistust. KarS § 68 alusel, lugeda eelvangistuses viibitud aeg 28.10 - 29.10.2011.a., so 2 päeva karistus aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 56 tundi (28 vangistuse päeva eest) KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 3 (kolme) kuu jooksul.

B.L on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus

ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle

mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrduv ühe päeva vangistusega. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub.

Menetluskulud: sundraha 435 eurot; kaitsjale toimiku koopia valmistamise kulu 0,45 eurot; kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel kokku 86,28 eurot.

4

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus Kriminaalasi algas üldmenetluses.

Kohus andis 27.02.2012 eelistungil menetluspooltele aega kokkuleppemenetluse läbirääkimisteks . Menetluspooled sõlmisid kriminaalasjas kokkuleppe 14.03.2012. Kohtuistungil 14.03.2012 tunnistas süüdistatav B.L, et talle on avaldatud kokkulepe

arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde; ta kinnitas kokkuleppes avaldatud tahet. Kaitsja Mare Laur ja ringkonnaprokurör Tatjana Tamm jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav B.L väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

B.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg. 1 järgi ning mõista talle karistus, asendada see üldkasuliku tööga vastavalt kokkuleppele.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu kui KrMS § 180 lg. 3 alused puuduvad.

B.L menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot ja kaitsjatasu 451,08 eurot ja toimiku paljundamise kulu 0, 45 eurot, postikulu 2,61 eurot. B.L kinnitas kohtistungil, et tema on invaliid ning saab igakuist sotsiaaltoetust 63 eurot. Ta ei jõua menetluskulusid maksta ning soovis igakuiselt menetluskulu tasuda 1 euro.

Kaitsja Mare Laur taotles menetluskulude nõude vähendamist olulises osas, arvestades B.L materiaalset olukorda.

Kohtunik leiab, et arvestades B.L majanduslikku olukorda ja temalt

väljamõistetavate menetluskulude summat, on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude vähendamine KrMS § 180 lg. 3 alusel. Sellises määras nagu süüdistatav sead taotles ei ole see võimalik. Iga kriminaalmenetlus kätkeb kulusid, mille peab süüdimõistetu tasuma jõudumööda.

Kohus jätab sundraha 435 B.L-ilt välja mõistmata ;samuti jätta välja mõistmata postikulu 2, 61 eurot ja toimiku paljundamise kulu 0, 45 eurot. Jätta need summad riigi kanda. Kohus vähendab ka B.L-ilt väljamõistetavat kaitsjatasu 1/3 –le ning mõistab B.L-ilt välja kaitsjatasu 150. 36 eurot. Ülejäänud kaitsjatasu jätta riigi kanda. KarMS § 423 , § 424 alusel tasuda B.L menetluskulu ühe aasta jooksul.

Kohtunik: