4-12-41/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-41

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruaril 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-41 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Väärteoasi T.G väärteoasi väärteoprotokolli AB 1258268 12.12.2011.a. alusel liiklusseaduse § 224 lg.2 järgi.

Menetlusalune isik T.G isikukood XXX, kodakondsus Eesti.,elukoht XXX, töökoht Eestis puudub

Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 17. veebruaril 2012.a.

kohtuvälise menetleja PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo esindaja Enel Reegat , menetlusalune isik

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 57 lg 1 p 3, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111, 113, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada T.G LS § 224 lg. 2 järgi ning mõista karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

KarS § 66 alusel T.G mõistetud karistus kanda ositi 3(kolme) päeva kaupa ja arest peab olema kantud 1.juuniks 2012.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. T.G poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada T.G suhtes sundtoomist arestimajja. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

LS § 224 lg.3 p.2 alusel kohaldada T.G-le lisakaristusena mootorsõiduki

2 juhtimisõiguse äravõtmist 9(üheksaks) kuuks.

LS § 127 alusel on T.G kohustatud 5(viie) tööpäeva jooksul mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest

ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav

16. märtsil 2012.a.

Juhul kui pooled loobuvad apellatsiooniõiguse kasutamise soovist või ei teata sellest tähtaegselt, märgitakse kohtuotsuses üksnes V™S § 109 ja § 111 loetletud andmed.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik koostas 12.12.2011.a. väärteoprotokolli AB1258268 selle kohta, et T.G 12.detsembril 2011.a. kell 23.45 Tallinnas Vilde tee – Tammsaare tee vahel, liikudes Sõpruse pst. suunas juhtis mootorsõidukit Mitsubishi Carisma , reg.

märgiga XXXjuhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus

mitte väiksem kui 0,71 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 7110 EST nr. ARAF-0031, taatlemistunnistus nr. TTRC-11-00095.

Kirjeldatud tegevusega rikkus T.G LS § 69 lg.5 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 224 lg.2 järgi.

T.G kohtuistungil oma süüd tunnistas, kahetses tehtut ning mingeid õigustusi enda käitumisele ei leidnud. Selgitas, et oli sõbra juures, jõid õlut ja gini. Läksid koos sõbraga lähedal olevasse söögikohta pelmeene sööma ning kuigi söögikoht oli lähedal ,otsustasid autoga minna, sest oli külm.Mingit õigustust ei ole, kuid aresti kandma minna eriti ei taha, sest tööl on vaja käia.

Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et T.G süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalust isikut tuleks karistada arestiga. Kohtuväline menetleja taotleb käesolevas asjas määrata T.G-le toimepandud väärteo

LS § 224 lg.2 järgi arest 16 päeva ja LS § 224 lg.3 p.2 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9-ks kuuks

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku , kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et T.G süü LS § 224 lg.2 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- Menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli antud ütlusega-vabandusi pole.

- tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 12.12.2011.a. koos Dräger Alcotest 7110 EST

3 väljatrükiga , millest nähtub ,et tõendusliku alkomeetri lugem oli 0,76 mg/l , laiendmääramatus +- 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,71 mg/l

-Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Lõuna

politseijaoskonna välijuht Alo Valdlo kõrvaldas 12.12.2011.a. T.G mootorsõiduki Mitsubishi Carisma , reg. märgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg.2 p. 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on joobeseisundis. T.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Karistusregistri väljavõte (lk. 16-20), millest nähtuvalt on isikut varasemalt karistatud korduvalt väärteokorras ja kriminaalkorras liiklusalaste rikkumiste eest. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – T.G-le inkrimineeritud väärtegu

LS § 224 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud küllaldaselt tõendeid selle kohta, et T.G 12.detsembril 2011.a. kell 23.45 Tallinnas Vilde tee – Tammsaare tee vahel, liikudes Sõpruse pst. suunas ,juhtis mootorsõidukit Mitsubishi Carisma , reg. märgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid,

analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud T.G käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse

isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid , teo toimepanemise asjaolusid, isiku süüd. Juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, pani T.G toime enamohtliku väärteo, isikut on varem korduvalt liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud, isikut on 2007.a. karistatud

väärteokorras mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest rahatrahviga 12000 krooni, 2008.a. on isikut kahel korral kriminaalkorras karistatud KarS § 424 järgi ning on kohaldatud lisakaristusena

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6-ks kuuks. KarS § 424 järgi on isik kandnud ka reaalset vangistust. Väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasumata. Karistuse mõistmisel võtab kohus eeltoodut arvesse ning seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks isikut hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades

kõikide asjaoludega , leiab kohus, et põhjendatud on T.G-le aresti mõistmine pikkusega 15 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab KarS § 66 alusel ,et isik peab

aresti ära kandma hiljemalt 01. juuniks 2012.a. ning võimaldada isikul mõistetud arest ära kanda ositi 3 päeva kaupa. Rahalised mõjutused rahatrahvide näol ei ole sundinud menetlusalust isikut aru saama vajadusest olla teistele liiklejatele ohutu , pannes toime ohtliku väärteo, ohustas ta nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervist .

4

Samuti leiab kohus, et T.G suhtes tuleb kohaldada lisakaristust mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega ning seda liiklusseaduse § 224 lg.3 p.2 alusel , sest isikut on varem liiklusseaduse § 224 sätestatud süüteo eest karistatud . LS § 224 lg.3 p.2 sätestab, et sellisel juhul võib mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtta 3-st kuust kuni 12 kuuni. Kohus leiab, et olukorras, kus T.G täiesti teadlikult asus alkoholijoobes autorooli ilma

igasuguse mõjuva põhjuseta, mõtlemata saabuda võivatele tagajärgedele, tuleb isikule kohaldada

lisakaristust keskmisest pikemaks perioodiks, märkimata ei saa jätta asjaolu, et varasemad

samaliigiliste õiguserikkumiste eest mõistetavad karistused (ka lisakaristused juhtimisõiguse äravõtmise näol) ei ole mingeid positiivset mõju isikule avaldanud. T.G jätkab õiguserikkumiste toimepanemist.

Leili Raedla Kohtunik