61 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-13740

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15 märts 2012. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 15. märtsil 2012 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-10-13740 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Jüri Vissak (esitas arvamuse kirjalikult) Tõlk Nadežda Bõstrova Taotlus

I.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu I.Z

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta I.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

I.Z on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 08.11.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-

10-13740 KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta ja 10 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu

11.07.2009.a otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 2 kuud vangistust ja Tartu Maakohtu

04.09.2009.a otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva vangistust, lugedes

2 (3) kergema karistuse kaetuks raskemaga ning mõisteti I.Z-ile liitkaristuseks 1 aasta 4

kuud ja 29 päeva vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti I.Z-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 03.05.2010.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.05.2010.a ja lõpeb 01.08.2013.a. Tingimisi enne tähtaega

vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 15.02.2012.a. 22.12.2011.a nõusolekuga võttis I.Z endale lisakohustusena elektroonilise valve kohaldamise. Tartu Vangla edastas

16.02.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. I.Z on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral:

1) 21.03.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 74 lg 1 järgi 1 aastase

vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga;

2) 22.07.2009.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud ja

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 ja § 74 alusel mõisteti 1 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus tingimisi 2 aastase katseajaga;

3) 04.09.2009.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 5 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti vangistus 4 kuud ja 29 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 69 alusel mõisteti üldkasulik töö 1028 tundi tähtajaga 2 aastat.

Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo

toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu Vangla I.Z-i

vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile elektroonilise järelevalve alla.

Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna kuritegude toimepanemise risk on jätkuvalt kõrge. I.Z-i on karistatud kriminaalkorras neljal korral, kuriteod on toime

pandud ühe käitumismustri järgi – materiaalse kasusaamise eesmärgil tingituna narkootikumidest sõltuvusest. Tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust ka vangistuse ajal.

I.Z ise arvas, et teda võiks vabastada enne tähtaega, kuna ta soovib oma elu muuta. Vangistuses viibib ta esimest korda. Tal on 3-aastane laps, kelle kasvatamisest ta soovib osa

võtta. Kinnipeetav leiab, et ta oli varem hoopis teine inimene, kuid vanglas hakkas ta

mõtlema, et tal on mida kaotada ja on tulevikus, millega tegeleda. Ta on loobunud narkootikumide tarvitamisest, tegi seda juba enne vangistusse sattumist.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. I.Z on temale mõistetud karistusajast ära üle poole mõistetud karistusajast,

mis on ühtlasi ka üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest

ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et I.Z-i ei saa käesolevalt vabastada vangistusest enne tähtaega. Tegemist on küll isikuga, kes kannab vangistust esmakordselt, kuid ei saa jätta arvestamata

tema kuritegelikku aktiivsust. Kohus andis I.Z-ile korduvalt võimalusi kanda

3 (3) karistust vabaduses ja asuda õiguskuulekale teele. Teda vabastati vangistusest tingimuslikult, kuid ta jätkas käitumiskontrolli perioodil kuritegude toimepanemist. Vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks varem mõistetud karistust reaalselt täitmisele mitte pöörata, vaid asendas

liitkaristuse üldkasuliku tööga. I.Z ei asunud üldkasulikku tööd sooritama,

väidetavalt tervislikel põhjustel, kuid jätkas süstemaatiliselt uute kuritegude toimepanemist.

On küll positiivne, et kinnipeetav on osalenud vangistuse ajal erinevates programmides ja

tegelenud probleemidega, mis on viinud ta kuritegude toimepanemiseni. Samas ei saa jätta

tähelepanuta asjaolu, et tal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kolm on toime

pandud viimase aasta jooksul. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu

käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest

vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et käesolevalt tuleb I.Z jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik