1-12-2427/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-2427 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2012. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-2427 (122501000279) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Kriminaalasi

P.J’ i süüdistusasi KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatav

P.J, ik. XXX Kaitsja Vandeadvokaadi abi Eve Grass RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada P.J kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks

vangistus kuus (6) kuud.

2. KarS §-de 74, 75 alusel jätta P.J’ ile mõistetud vangistus tingimuslikult

kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui P.J 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2.1. Määrata P.J katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnas

määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid:

2.1.1. elama kriminaalhooldaja poolt määratud elukohas;

Kriminaalasi nr 1-12-2427 2

2.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

2.2. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 14. märts 2012. a.

2.3. Kui P.J katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi,

võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi

vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

3. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel P.J i suhtes kohaldatud tõkend - elukohast

lahkumise keeld.

4.Välja mõista P.J’ ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-12- 2427 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - P.J /: - sundraha 217 ( kakssada seitseteist) eurot 50 senti.

5. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada P.J arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.

6. P.J tuleb temalt väljamõistetud sundraha 217.50 eurot tasuda ositi 12 kuu

jooksul võrdsete kuumaksetena. Igakuise osamakse suurus on 18.13 eurot. Igakuine makse

tuleb teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. Esimese osamakse tasumise tähtaeg on hiljemalt 30.04.2012.a.

7. Kui sundraha ei ole otsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, lisandub täituritasu.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kriminaalasi nr 1-12-2427 3

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

P.J’ i süüdistatakse selles, et tema 11.02.2012.a kella 23.12 ajal juhtis, omamata

mootorsõiduki juhtimisõigust, Saare mk Upa-Leisi mnt 13.2 km sõiduautot BMW alkoholi

tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,42 mg/l.

Tulenevalt politseipeadirektori käskkirjast 30.06.2009 nr 195 Mõõtemääramatuse arvutus mõõtemetoodika MM 04-2009 „Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmise” kohta tabelis 2 toodud laiendmääramatus +/- 0,14 seega lõplikuks alkoholijoobeks loetakse 1.28 mg/l.

selles, et 12.02.2012.a kella 06:30 ajal juhtis P.J, omamata mootorsõiduki

juhtimisõigust, Saare mk Kaarma v Risti-Kuivastu-Kuressaare mnt 139,5 km sõiduautot BMW alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1.06 mg/l.

Tulenevalt politseipeadirektori käskkirjast 30.06.2009 nr 195 Mõõtemääramatuse arvutus mõõtemetoodika MM 04-2009 „Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmise” kohta tabelis 2 toodud laiendmääramatus +/- 0,10 seega lõplikuks alkoholijoobeks loetakse 0.96 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani P.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteo.

Prokuröri `ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo poolt kohtus P.J

toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kuus (6) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 (kaheksateist) kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi

Süüdistatav P.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut.

Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kriminaalasi nr 1-12-2427 4

Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tsiviilhagi Asitõendid puudub. puuduvad. Tõkend – ei ole kohaldatud. Menetluskulud:

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on

sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i. KrMS § 2565

lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra,

so. 217.50 euroni. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha

väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi.

Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS §

180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. P.J-ile riigiõigusabi korras

määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud tasuks kokku (19.20+76.80) 96.00 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu,

jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav XXX. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. P.J-ilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha. P.J on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.J-i võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik