1-10-445/35 · Tartu Ringkonnakohus

1-10-445

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-445 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 27. veebruari 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu F.M-i määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 27. veebruari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu F.M-i määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 27.02.2012 määrusega jäeti F.M talle Harju Maakohtu 02.03.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

F.M on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 02.03.2010 otsusega KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja

karistuseks jäi 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat

vangistust, mis asendati 1456 tunni üldkasuliku tööga sooritamise tähtajaga 2 aastat.

Üldkasulikust tööst tegi F.M ära ainult 110 tundi. Kuna F.M ei ilmunud

registreerimisele ega teinud üldkasulikku tööd, pöörati Harju Maakohtu 18.03.2011 määrusega 1 aasta 10 kuud 13 päeva vangistust täitmisele.

2

Karistuse kandmise aja algus on 16.03.2011 ja lõpp 29.01.2013. Kinnipeetavat võib

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada alates 29.01.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära F.M-i ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, asus seisukohale,

et F.M-i ei ole põhjendatud vangistusest elektroonilise valvega tingimisi

ennetähtaegselt vabastada. Maakohus märkis, et F.M on vangistuse ajal jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist

ja tal on kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesoleva hetke seisuga puudus maakohtul küllaldane alus arvata, et F.M on teinud vangistusest vajalikud järeldused, et edaspidi elada seaduskuulekalt. Maakohus rõhutas, et elektroonilise valve ja ka kriminaalhoolduse nõuded on ranged ja neid nõudeid tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatul

nõuetekohaselt täita. F.M-i puhul ei tekkinud maakohtul veendumust, et ta oleks

suuteline alluma elektroonilisele valvele ja täitma kontrollnõudeid. Kui isik vangistuses kõrgendatud kontrolli tingimustes ei täida kehtestatud korda ning eirab korranõudeid olulisel

ja raskel määral, ei olnud maakohtu jaoks veenev ega usutav, et isik hakkaks vabaduses järgima rangeid elektroonilise valve nõudeid ja kontrollnõudeid ning kohustusi. Maakohus leidis, et kuigi F.M on vangistuse ajal töötanud majandustöödel ja õppinud

eesti keelt, ei ole need asjaolud piisavad, et kinnipeetavat vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastada. Ka kriminaalhooldaja on enda arvamuses

märkinud, et tal ei ole veendumust, et F.M oleks suuteline täitma elektroonilise valvega kaasnevaid nõudeid. Vangistuse ajal ei ole F.M senini jõudnud tegeleda ka

tema poolt toimepandud kuritegudeni viinud põhipõhjusega, s.o alkoholitarbimisest tingitud probleemkäitumisega.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu F.M, kes palub maakohtu

määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. F.M leiab, et maakohus on määruse tegemisel ebaõigesti hinnanud KarS § 76 lg 2 p-s

1 ja lg-s 3 sätestatut, vangla ja kriminaalhooldaja seisukohti, ebapiisavalt arvestanud

materjalidest nähtuvaid asjaolusid ning eiranud kaalutlusõiguse põhimõtteid. Seoses

sotsiaalprogrammide mitteläbimisega märgib F.M, et pole saanud osaleda

programmides, mis alustavad tegevust alles 2012. aasta II kvartalis, s.o enne tingimisi ennetähtaegse vabanemise taotluse esitamist. F.M rõhutab, et formaalsed alused tema

tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on olemas. Materiaalsete aluste osas on F.M seisukohal, et maakohus on arvestanud üksnes teda negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jättes arvesse võtmata, et ta on lühikese vangistuses

viibitud aja jooksul töötanud majandustöödel, õppinud riigikeelt ning avaldanud soovi

vabanemisjärgselt asuda elama oma soliidses eas ema juurde, kes vajab abi igapäevaelus

toimetulekuks. Veel leiab F.M, et maakohus ei ole arvestanud tema käitumise muutumise võimalikkust perspektiivis ja väikest uute kuritegude toimepanemise riski. Ta lisab, et tal on piisavad oskused endaga toimetulekuks ja vajaliku töö leidmiseks vabaduses, mis võimaldab tal toetada ennast ja lähedasi ja vähendada rahalisi kohustusi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

F.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

3

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus ei jaga F.M-i seisukohta, mille kohaselt on maakohus süüdimõistetut

tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata jättes keskendunud

üksnes teda negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele. Maakohus on arvestanud ka määruskaebuses märgitud asjaoludega – F.M on vangistuses töötanud majandustöödel

ja õppinud eesti keelt, vabanemisjärgselt plaanib ta elama asuda ema juurde –, kuid

põhjendatult leidnud, et üksnes need kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei

kaalu üles tema varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid ning

distsiplinaarkaristuste olemasolu. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolude hindamise tulemusena tekkinud veendumus, et

kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud ja isik ei jätka vabaduses kuritegude

toimepanemist. Sellise veendumuse kujunemiseks ei piisa hüpoteetilisest võimalusest, et kinnipeetava käitumine vabaduses on edaspidi õiguskuulekas, kui seda ei toeta ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemise hetkel kohtule teadaolevad andmed.

Sarnaselt maakohtule puudub ka ringkonnakohtul veendumus, et F.M oleks kantud

karistusest vajalikud järeldused teinud. Ta ei ole täitnud vangistusest ennetähtaegse

vabastamise olulist tingimust, milleks on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Samuti annab asjaolu, et F.M on ka varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud

kontrollnõudeid ja sooritanud katseajal uue kuriteo, aluse kahelda tema suutlikkuses

seekordsel vabanemisel alluda nõuetekohaselt kriminaalhooldaja järelevalvele ning hoiduda uute rikkumiste toimepanemisest.

Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on

reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Ringkonnakohus leiab, et F.M-i puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda

käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Karistuse kandmise

jätkamine võimaldab F.M läbida temale individuaalses täitmiskavas määratud tegevused ning vähendada seeläbi uue kuriteo toimepanemise riske.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Paavo Randma