1-12-2383/5 · 1-12-2383/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 13. märts 2012 Kriminaalasi (number menetlus) ja Nr 1-12-2383 (kohtueelses menetluses nr 10284000294) riik P.I versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Küllike Taits Süüdistatav P.I

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx x-xx xxxxx xxxxxxxxxxx;

ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 213 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused

ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada P.I (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 213 lg 1 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 6 (kuus 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 ) kuud; KarS §

päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning

kandmata karistuseks lugeda vangistus 5

(viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et

mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata

P.I-le katseaeg 2 (kaks ei p P.I ) aastat ning mõistetud vangistust öörata täitmisele, kui

ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud 75 lg-s

käitumiskontrolli nõuded; määrata käitumiskontrolli ajaks alaliseks P.I-le

elukohaks -xx xxxxx xxxxxxxxxxx P.I-le xxxxxxxx x ; tühistada tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus V.S.i tsiviilhagi ning : rahuldada täielikult

välja mõista 1921 (üks tuhat üheksasada kakskümmend üks € P.I-lt

) V.S.i kasuks; 2.2 riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € välja mõista

P.I-lt ja 80 senti riigi kasuks;

2

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu

19.20 € arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmanni . le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaal-

hooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid,

võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu

ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-2383

“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille

koha -

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku

apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsioo õiguse ni kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt toime pannud arvutikelmuse KarS § on P.I 213 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles teadlik oma endise elukaaslase V.S.i Swedbank´a

pangakaardi koodidest, võttis 12.10.20101.a. V.S.i teadmata tema elukohast xxxxxx xxxx xxxxxxx x- korterist Sw xx edbank´a pangakaardi ning 12. ja 13. oktoobril 2010.a.

kasutas seda Võhmas, Türil, Paides, Tallinnas ja Harjumaal bensiini ja kaupade eest tasumiseks ning võttis välja sularaha 1921,72 €) ulatuses. kokku 30 064, 58 krooni (

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe-

menetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi 213 lg 1 ja teda kuue kuu vangistusega KarS .

§ 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.10.2010 21.10.2010, so 2 päeva - karistusaja hulka ja

kandmata karistuseks lugeda 5 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui kaheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu P.I

ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi 3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg ine võimalik kuriteos, -le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldam

mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja

raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus

vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. ja tekitatud kahju heastamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, lepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja et kokku kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates

küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemee asjaolud selged, vastavuses

õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 213 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava

karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse

tsiviilhagis.

kohaselt teisele isikule (kannatanu) (VÕS) § 1043 õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

V.S on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1921.72 . Tsiviilhagi tuleb rahuldada P.I-lt 1921.72 € ning välja mõista € V.S.i kasuks. 4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1

kohtueelses menetluses krimin tatakse aalmenetluse kulude hüvitamine otsus

uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtu-

menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 üüdimõistva kohtuotsusega p 9 kohaselt on menetluskuluks s kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o . 435 (nelisada kolmkümmend viis) € Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22.

detsembri 2011 määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja

määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses.

4

RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

detsembri 2009 otsusega on kinnitatud gusabi osutamise eest makstava tasu

(edaspidi ). Korras koos hilisemate kord muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja m ning aksmise kord, tasumäärad kulude hüvitamisse ulatus. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus 57.60 .

aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille

hinnaks on riigi õigusabina 19.20 €. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 -

kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg enetluskulusid määrates arvestab 3 m

kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuivõrd

süüdistatava majanduslik seisund on halb, leiab kohus, et on põhjendatud jätta

süüdistatavalt sundraha välja mõistmata.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb

P.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna (s.o riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € ja 80 senti 57.60 19.20 riigi kasuks. + ) € 5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

P.I on kahtlustatavana kinni peetud 20.oktoober 2011 kuni 21. oktoober 2011, seega on P.I viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse

eelvangistus karistusaja hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates - kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik