1-10-7644/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-7644

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. märtsil 2012.a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-10-7644 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus Kinnipeetav H.M

isikukood: XXX; elukoht:XXXX; kodakondsus: määratlemata Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 2 p 1 ja KrMS § 426, 432 Jätta läbi vaatamata H.M-ile Viru Maakohtu 08.04.2011. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimus.

Välja mõista riigieelarvest 108 (ükssada kaheksa) eurot ja 96 senti Rakvere Advokaadibüroo kasuks kaitseülesande täitmise eest vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud 108 (ükssada kaheksa) eurot ja 96 senti riigi kanda. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 13.03.2012. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

H.M on süüdi mõistetud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.04.2011.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel

loeti kergem Viru Maakohtu 30.01.2008 kohtuotsusega mõistetud karistus 3 kuud 8 päeva vangistus kaetuks raskeima, s.o käesoleva kohtuotsusega mõistetava karistusega 3 aastat vangistust

ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Viru Maakohtu 30.01.2008 kohtuotsuse alusel ärakantud karistus 3 kuud 8 päeva vangistust arvati liitkaristusest maha. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust. Karistusaja algus on 08.04.2011.a ja lõpp 30.12.2013.a.

Võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekib KarS § 76 lg 2 p 1 alusel 19.08.2012.a.

H.M seletas kohtuistungil, et ta alustas osalemist sotsiaalprogrammis. Vanglas teatati talle, et tähtaeg tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks saabub 19.08.2012. a. On nõus asja arutamise edasi lükkamisega.

Prokurör ei toeta H.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla sisulistel asjaoludel, kaalumata formaalseid aluseid. KarS § 76 lg 2

p 1 sätestatud tähtaja saabumata jäämisel ei käsitle täitmiskohtunik prokuröri materiaalseid aluseid käsitlevaid vastuväiteid.

Kaitsja taotleb asja arutamise edasilükkamist ajale, kui saabub KarS § 76 lg 2 p 1 sätestatud tähtaeg.

Kohus jätab H.M-ile Viru Maakohtu 08.04.2011. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimuse läbi vaatamata selleks KarS § 76 lg 2 p 1 ettenähtud formaalse aluse puudumise tõttu.

H.M kannab Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.04.2011. a otsuse järgi

karistust tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest. KarS § 76 lg 2 p 1 järgi esimese

astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud

vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Pool karistusajast saab H.M Viru Maakohtu 08.04.2011.a otsuse järgi kantuks

19.08.2012. a. Kohtusse saadetud materjalides on ekslikult märgitud selleks tähtajaks 06.03.2012. a. Kuna formaalne alus küsimuse läbivaatamiseks saabub ligi poole aasta pärast, ei ole alust asja arutamise edasilükkamiseks. Kohus jätab küsimuse läbi vaatamata ja tagastab materjalid kohtule.

Vangistusest ennetähtaegse vabastamise tähtaja saabumiseni kandmisele kuuluva karistusaja jooksul tekivad uued asjaolud, mis vajavad materjalides kajastamist. Uuteks asjaoludeks on näiteks alanud sotsiaalprogrammi läbimise tulemused ja vabanemisel töökoha tagatised.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse lahendamisega kaasnevad

menetluskulud. Kaitsja taotleb kaitseülesande täitmise eest tasu 108,96 eurot, s.h.

ettevalmistamine 1 pooltund 16.- eurot; kohtuistungist osavõtt 16.- eurot; õigusabi kohta

jõudmise kulu 25.- eurot ja sõidukulud 33,80 eurot (130 km x 2 x 0,13), kokku 90,80 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o. 18,16 eurot. Kaitsja taotlus on põhjendatud tehtud tööga ja kuulub väljamõistmisele riigieelarvest.

Kinnipeetaval ei ole vahendeid kaitsjatasu maksmiseks. Ta loodab vahendeid saada pärast vabanemist, kui asub tööle. Vara ja elatusvahendite puudumisest tuleneva majandusliku olukorra tõttu käib menetluskulude täies ulatuses tasumine kinnipeetavale ilmselt ülejõu. Seda asjaolu ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätab kohus menetluskulud riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel täies ulatuses. Kuigi KrMS § 180 lg 3 lubab menetluskulude osalist riigi kanda jätmist, teeb kohus sellest erandi põhjusel, et vanglast saadeti kohtusse materjalid vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks, kui polnud veel saabunud KarS § 76 lg 2 p 1 sätestatud esimene

tähtaeg. Materjalide kohtusse saatmiseks formaalse aluse puudumise tõttu on riik vastutav

menetluskulude eest. Asja lahendamisega kaasnevaid menetluskulusid ei ole alust sisse nõuda kinnipeetavalt.

Ene Muts täitmiskohtunik