Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
1-10-10469/58 AI generated

1-10-10469/58 · 1-10-10469/58 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-10-10469/58
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

1 KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.03.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-10469 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.O elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.O sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabar...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-10-10469/58

1

KOHT U MÄ Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.03.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-10469 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid M.O

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

M.O

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, haridus, rahvuselt venelane, põhi elukoht xxx-xxx puudub , töökoht Karistuse kandmise algus 13.04.2010 ja 11.12.2013 lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta M.O elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.02.2012 Viru Ma ohtule materjalid kinnipeetav M.O ak

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

2

M.O on otsusega süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.12.2010

Karistusseadustiku (KarS) lg 2 p 4, 7 karistatud

§ 200 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat

7 kuud 28 päeva alates 13.04.2010.

Viru Vangla iseloomustu 6 kehtivat sest nähtub, et kinnipeetaval on

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kinnipeetav õpib alates 01.09.2011 kutsehariduskeskuses abikoka eriala ja temaga vestleb regulaarselt psühholoog. Kinnipeetava vabanemisfondis on 217,7 €, täitmisel nõuded puuduvad. Kinnipeetava sõnul on tal lähedastega head suhted, kasuvend on

korduvalt kohtu poolt karistatud. Kinnipeetava tutvusringkonnas on nii

kriminaalkorras karistatud, kui ka seaduskuulekaid sõpru. Kuriteo pani kinnipeetav toime alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab probleeme alkoholiga, kindlat tahet sellest loobumiseks kinnipeetav ei väljenda. Kinnipeetav on proovinud kõiki kättesaadavaid

narkootikume. Kinnipeetav pooldab vestluses kriminaalse maailma reegleid, ametiisikutesse suhtub tõrjuvalt. Kinnipeetaval on oma vanusele vastavad sotsiaalsed oskused, kuid probleemid tolerantsuse ja kuriteo tagajärgede mõistmisega. Kinnipeetav

ei mõista teiste seisukohti, peab teiste käitumist vaenulikuks. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetaval on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega.

Tööle asumiseni on vajalik võtta end arvele Eesti Töötukassas. Sotsiaalse

toimetuleku tõstmiseks on soovitav läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 4

kuud. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad ema, isa ja õde, omavaheline läbisaamine on olnud hea ja toetav. Kinnipeetava vanemate sõnade kohaselt koosneb kinnipeetava suhtlusvõrgustik seaduskuulekatest sõpradest. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama emale kuuluvasse korterisse. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud ilma võlgadeta korteriga. Kinnipeetava vanemad

andsid kirjalikud nõus õik olekud elektroonilise valve seadme paigaldamiseks, k

vajalikud tingimused on samuti olemas. Kinnipeetava vanemad töötavad, pere sissetulek on xxx kuus. Vanemad on nõus kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt ja

moraalselt toetama. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava vähene töökogemus ja kutse/keskhariduse puudumine vähendab tema

konkurentsivõimet tööturul. Töötamine või õpingute jätkamine tagaks mõtestatud päevase tegevuse, mille puudumine võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski.

Maakohtu istung

Kinnipeetav M.O taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et

proovib vabanemise korral asuda tööle.

Prokurör palus maakohtu istungil jätta kinnipeetava t i abi Sergei Travnikov

aotlus rahuldamata.

3 Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust I astme varavastase süüteo eest. Kinnipeetavale mõistetud vangistusest 3 aastat 7 kuud 28 päeva on tal kanda veel 1 aasta 9 kuud.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavale määratud 6 distsiplinaarkaristust, neist kehtivaid on käesoleval ajal 4. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida.

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav lahendada oma rahaprobleeme kuritegelikult

viisil. Maakohus leiab, et majanduslike raskuste tekkimisel on uue kuriteo

toimepanemise risk kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Kinnipeetav õpib alates

01.09.2011 kutseharidussüsteemis abikoka erialal. Maakohus leiab, et õpingute

lõppemisel eriala omandamine võimaldab kinnipeetaval hiljem olla konkurentsivõimelisem tööjõuturul. Õpingute lõpetamine vangistuses on kindlam, kui vabaduses.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav tunnistanud probleeme seoses

alkoholiga, samuti on ta tarvitanud narkootikume. Samas ei ole ta oma probleemidega vangistuses tegelenud. Maakohus leiab, et jätkates karistuse kandmisest vanglas, on tal võimalik läbida sõltuvusega seotud sotsiaalprogramme, nende läbimine vangistuses on kindlam ja efektiivsem, kui vabaduses.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt pooldab kinnipeetav kriminaalse maailma reegleid ja suhtub ametiisikutesse tõrjuvalt. Maakohus leiab, et selline käitumine ja

suhtumine võib hakata takistama kriminaalhoolduse teostamist. Kinnipeetaval on

vajalik tegeleda oma suhtumise muutmisega, vajadusel läbida selleks sotsiaalprogramme.

Kuna kinnipeetava karistuse lõpuni on veel peaaegu 2 aastat, siis on kinnipeetaval võimalus näidata oma tõelist tahet vabaneda enne tähtaega ning elada edaspidise elu

seadust rikkumata. Maakohus leiab, et käesoleval ajal on kinnipeetava avastamine

vangistusest tingimisi enne tähtaega ennatlik, kantud on veel liiga vähe talle mõistetud karistusest. Maakohus leiab, et isegi elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole käesoleval ajal piisavateks, et tagada kinnipeetava seaduskuulekas käitumine.

4 Kindla elukoha olemasolu ja head suhted lähedastega loeb maakohus antud asjas

positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole ennetähtaegne vabastamine

põhjendatud. Kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et sama elukoht, seega ka perekonna toetus oli kinnipeetaval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal. Seega need asjaolud ei takista kinnipeetaval kuritegusid toime panemast.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust § § ja juhindus KarS 76 ning KrMS 426, § 383, § 384 ja §

387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik