4-12-579/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 12. märts 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Väärteoasja number 4 – 12 – 579 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Vaidlustatud lahend

K.T 09.02.2012.a. kaebus Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 23.01.2012.a. otsusele väärteoasjas 2373,11,007760 Kaebuse esitanud isik

K.T, isikukood xxx, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus, Rahumäe tee 6, 11316, Tallinn Menetluse liik kirjalik menetlus

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata K.T kaebus ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 23.01.2012.a. otsus väärteoasjas

2373,11,007760 sisuliselt muutmata.

KarS § 66 lg 1,2,3 kohaldades määrata, et mõistetud rahatrahv tuleb tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena summas 75,00 (seitsekümmend viis) eurot.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates päevast, mil isik otsusest teada sai või teada saama pidi.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini

23.01.2012.a. väärteoasjas 2373,11,007760 tehtud otsusega tuvastati, et K.T

juhtis 27.12.2011.a. kell 08:10 Harju maakonnas, Keila vallas, Keila – Haapsalu tee 5.

kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,42 mg. Väärteoasi nr. 4 – 12 – 579

2

Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset.

Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui

lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid

liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma

asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise.

Menetlusalust isikut iseloomustab asjaolu, et 03.11.2011.a. karistati teda väärteoasjas nr

2316,11,013407 Liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi mootorsõiduki lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimise eest. Otsus jõustus 30.11.2011.a. Karistusregistri andmete kohaselt on tegemist kehtiva karistusega. Seega K.T on isikuks, keda on varem Liiklusseaduse §-s 224 sätestatud süüteo

eest karistatud. Määratud karistus ei ole mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma ning isik

jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust.

Menetlusalune isik K.T rikkus seega liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja K.T-le LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 225 trahviühiku ulatuses s.o. 900,00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 8 kuuks.

KAEBUSE SISU

K.T esitas 09.02.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles avaldab, et

vaidlustab Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg

Lodeikini 23.01.2012.a. väärteoasjas 2373,11,007760 tehtud otsust osaliselt ning palub vähendada mõistetud trahvisummat ja võimaldada selle tasumine ositi. Ühtlasi palub K.T vähendada kohaldatud lisakaristuse tähtaega.

K.T tunnistab esitatud kaebuses, et 27.11.2011.a. juhtis ta kella 08:10 ajal Harju maakonnas, Keila vallas, Keila – Haapsalu tee 5. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen

Passat registreerimismärgiga xxx ja teda peatati politsei poolt ja politsei alkomeeter näitas, et tema veres on alkoholi 0,42 milligrammi.

Tal ei olnud võimalusi esitada seletusi ja vastuväiteid, sest ta ei teadnud, mis toimus

menetlusega, mida ta peab tegema ja kuhu seletused kirjutama. Väärteootsuse sai kätte 02.02.2012.

Ta soovib kaevata otsust karistamise osas, sest menetluse läbiviimisel ei võetud arvesse tema elutingimusi ja võimalusi trahvi maksta. Ta on töötu invaliid, pensionär ja võib saada raha ainult siis, kui talle helistatakse ning pakutakse mingit väikest tööd ehitussektoris.. Seda toimus tihti ja

27.12.2011.a. hommikul helistas talle tuttav ja pakkus temale kahepäevast tööd maal (40.

kilomeetrit Tallinnast). Kõik ehitusmasinad ja tööriistad on kogu aeg tema autos ja ta ei saa töötada, kui pole sõidukit. Tal ei olnud raha ja sellepärast ta leppis kokku ning sõitis tööle. Ta ei tundnud, et tal oli mingi joobeseisund, ainult 26.12.2011.a. õhtul ta jõi õlut. K.T palub arvestada, et ta elab koos abikaasaga ja 12-aastase pojaga ning on

töötu ja ilma autota tal ei ole võimalusi üldse töötada. Lisaks on tal korterimaksud ja pangakrediit, mida peab maksma iga kuu. Ühtlasi avaldas kaebuse esitaja, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

3

Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 29.02.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas

väärteoasja nr 4 – 12 – 579 (2373,11,007760) K.T kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja esindaja avaldab, et K.T poolt toime pandud väärtegu on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükiga ning menetlusaluse isiku enda ja tunnistaja Ahti Jõemaa ütlustega. Eelnimetatud protokollist nähtub, et isikul tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,47 +/-0,05 mg/l. K.T palub oma kaebuses vähendada korrakaitse büroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin’i otsusega väärteoasjas nr 2373,11,007760 määratud rahatrahvi

s.o. 900 eurot ja lisakaristusena määratud 8 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Taotlust põhjendab menetlusalune isik asjaoluga, et otsuse tegemisel ei ole kohtuväline

menetleja arvestanud menetlusaluse isiku elutingimusi ja võimalusi trahvi maksta. Kaebaja

selgitab, et ta on töötu invaliid ning elatub juhutöödest, samuti elab ta koos abikaasaga ja kaheteistkümne aastase pojaga. Juhtimisõigus on vajalik elatise teenimiseks. Menetlusalune isik

selgitab, et tarvitas alkoholi 26.12.2011.a õhtul ning enne autorooli istumist ei tundnud, et ta

oleks joobeseisundis ja kuna raha ei olnud, võttis ta vastu otsuse võtta vastu pakutav kahepäevane töö.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleval juhul pani menetlusalune isik toime enamohtliku väärteo. Väärteoasjas koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja - väljatrükist nähtuvalt tuvastati kaebajal lubatud alkoholipiirmäära ületamine ning menetlusalusel isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,47 mg/l, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 milligrammi liitri kohta ja tulemuseks saadi 0,42 mg/l kohta. Seega on

tegemist mootorsõiduki juhile lubatud alkoholi piirmäära ületamisega väljahingatavas õhus. Kohtuväline menetleja lähtus otsuse tegemisel KarS § 56 sätetest, mille kohaselt on karistamise

aluseks isiku süü ning karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavaid (puuduvad) ja kergendavaid asjaolusid (puuduvad). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik, kellele on väljastatud mootorsõiduki juhtimiseõigus on teadlik nii liiklusreeglite nõuetest kui ka liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kellel oma igapäeva toimetuste

hõlpsamaks realiseerimiseks on vajadus kasutada mootorsõidukit, sellisel juhul peab

menetlusalusele isikule olema väga hästi teada, et liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa

karistuse, mis omakorda võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Olles taolisest riskist

teadlik, peab isik ise valima sellise käitumisviisi, et tema majanduslik olukord ei halveneks

määratava rahatrahvi tõttu. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju

avaldanud ega sundinud teda hoiduma väärteo toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt

toimepandud liiklusalase väärteo iseloom näitab ilmselgelt tema üleolevat suhtumist

liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elule, tervisele ja varasse. Seisundis, kus lubatud

alkoholi piirmäär väljahingatavas õhus oli ületatud, võttis menetlusalune isik teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht, igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning

seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus

lubatud alkoholipiirmäär on ületatud kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ning ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

4

K.T käitumises LS § 74 19

lg 2 objektiivsete väärteo tunnuste esinemine on

tõendatud 27.12.2011.a koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri näidu väljatrükiga, millekohaselt tuvastati 27.12.2011.a kella 08:13 – 08:16 ajal menetlusaluse

isiku ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga ehk mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST, mille lõplik lugem oli 0,47 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,42 mg/l. Arvestades asjaolusid, et mõõtevahend oli taadeldud, mõõtmise teostas pädev mõõtja, mõõtmisel järgiti mõõtemetoodikat ning seega mõõtetulemus on

jälgitav MõõteS § 5 lg 1 tähenduses ja vastavalt MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohane alus

väärteomenetluses karistuse mõistmisele, kohtuvälisel menetlejal alus kahelda ei ole. Väärteo

subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises vähemalt kaudse tahtluse, kuivõrd K.T on andnud ütlusi alkoholi tarvitamise

kohta juhtima asumisele eelnenud ajal. Arvestades asjaolu, et mootorsõidukit juhtima asudes

teadis menetlusalune isik seda ,et ta on alkoholi tarvitanud ning varasemalt on teda sellise

rikkumise eest väärteokorras karistatud, seega oli ta teadlik õigusrikkumise toimepanemise

võimalikkusest sõidukit juhtima asudes ning ta oleks pidanud enese kainuse tuvastamiseks

astuma konkreetseid samme – veenduma joobeseisundi puudumises aktiivse tegevuse kaudu, selle teadlik tegemata jätmine ja iseendale tervislikule seisundile hinnangu andmine ei tähenda väärteo toimepanemist süü kergemas vormis. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades menetlusalusele isikule määratud karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud K.T karistamine antud

rikkumise eest rahatrahviga 900 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 (kaheksaks) kuuks. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud

kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning

selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on lisaks õiguskorra

kaitsmise huvidele ka menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kuivõrd menetlusalust isikut on varasemalt (vaid kaks kuud varem) samalaadse rikkumise eest karistatud rahalise karistusega ja määratud karistus ei ole isikule soovitud mõju avaldanud, on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku teo ohtlikkust ja süü suurust arvestades ei saa isikule väärteoasjas nr 2373,11,007760 tehtud otsusega määratud karistust kergendada.

Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud

otsus muutmata ning tühistamata. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui auväärt kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi maksimaalse aja jooksul.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Liiklusseaduse § 69 lõige 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lõige 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi

või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteist kuuni.

5

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on K.T poolt 27.12.2011.a. toimepandud tegu tõendamist leidnud:

27.12.2011.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt

mõõdeti 27.12.2011.a. kell 08:13 – 08:16 mõõdeti K.T alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr

ARBK-0033, mille lõplik lugem oli 0,47 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,42 mg/l.

27.12.2011.a. koostatud , millest nähtub, et Põhja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega

Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna välijuht Maksim Pekarski otsustas 27.12.2011.a.

kõrvaldada K.T sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx

juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2, kuna oli alust arvata, et K.T veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. K.T on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. K.T poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud K.T varasemat

liiklusalast käitumist. Väärteotoimikus olevast nähtub, et karistusregistri väljavõttest

K.T on Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 03.11.2011.a. otsusega väärteoasjas 2316,11,013407 karistatud LS § 224 lg 1 rikkumise eest, milline oli toime pandud

15.10.2011.a. rahatrahviga 65 trahviühikut s.o. 260 eurot. Eelnimetatud otsus on jõustunud 30.11.2011.a. seega on tegemist kehtiva karistusega.

Liiklusseaduse § 224 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise 12 kuuni. Kohtuväline menetleja on eelnimetatud asjaolusid hinnates jõudnud järeldusele, et K.T on võimalik karistada rahatrahviga mis

jääb sanktsiooni keskmise määra piiridesse. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, et K.T on eelnevalt toime pannud LS § 224 lg 1 sätestatud süüteo,

mistõttu otsustas kohtuväline menetleja kohaldada antud juhul ka lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol.

Kohus märgib, et K.T on suhtunud temale 03.11.2011.a. otsusega määratud

karistusse kergemeelselt. K.T oli teadlik asjaoludest, et ta on invaliidsuspensionär, tal on vaja maksta korterikulud ja pangalaen ning ka seda, et tööülesannete

täitmiseks on tal vajalik auto. Sellele vaatamata asus K.T juhtima

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Kohus osundab asjaolule, et hea enesetunne peale alkoholi tarvitamist ei anna alust arvata, et alkohol on verest lõhustatud ning isik on seisundis,

mis võimaldab tal mootorsõidukit juhtida. Seega peab eelnevalt alkoholi tarvitanud isik enne mootorsõidukit juhtima asumist igakülgselt veenduma, et tema seisund lubab juhtimisele asuda, mitte lähtuma üksnes heast enesetundest.

Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning selle suurus muutmisele ei kuulu.

KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise

vangistuse, süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata

karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või

rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline

6

menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. K.T on kohtule avaldanud, et ta on invaliidsuspensionär ja ta ka töötab, kuid

töö on juhusliku iseloomuga. Lisaks on tal kohustus tasuda pangalaenud ja korteri kommunaalmakseid. Ta ei ela üksinda, vaid koos abikaasa ja 12-aastase pojaga, keda samuti on vaja ülal pidada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik määrata rahatrahv tasumisele KarS § 66 lg 3 sätestatud maksimaalse tähtaja s.o. 12 kuu jooksul. Eeltoodust lähtudes jätab kohus K.T kaebuse rahuldamata ja Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 23.01.2012.a.

väärteoasjas 2373,11,007760 tehtud otsuse sisuliselt muutmata, kuid KarS § 66 sätteid kohaldades määrab rahatrahvi tasumiseks igakuuliste maksetena 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134; KarS § 66 lg 1,2,3

Leili Raedla Kohtunik