1-11-3975/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 Ä R A K I R I K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 09.03.2012, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-3975 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär, tõlk Virve Roots, Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kaitsja Veljo Viilol Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.I, isikukood xxx, kannab karistust Viru vanglas, ...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1 Ä R A K I R I
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 09.03.2012, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-3975 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär, tõlk Virve Roots, Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kaitsja Veljo Viilol Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.I, isikukood xxx, kannab karistust Viru vanglas, karistusaja algus 25.03.2011, karistusaja lõpp 22.12.2012
Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.03.2012, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON
Vabastada R.I tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu
17.10.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele, tähtajaga 1 (üks) aasta.
Määrata R.I Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
viieteistkümneks päevaks ;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks.
Kohaldada Nikolai Kaltšuki suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2, 7, 8 alusel järgmised kohustused:
1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;
2) asuda tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtta
end tööturuametis arvele;
3) mitte viibida avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ning mitte
suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega;
2
4) osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides.
Välja mõista R.I-lt menetluskuluna riigituludesse 57.60 eurot kaitsetasu adv. Veljo Viiloli poolt õigusabi osutamise eest.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Veljo Viilol
Advokaadibüroo kasuks 93.67 eurot (sh käibemaks 20 %) adv. Veljo Viiloli poolt süüdimõistetu R.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 09.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
R.I mõisteti süüdi Viru Maakohtu 17.10.2011 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 9, § 213 lg 1 ja § 424 järgi ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 25.03.2011 ja lõpp 22.12.2012. Viru Vangla toetab R.I vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Kohtuistung Kinnipeetav R.I avaldas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegsest vangistusest vabastamist. Soovib asuda tööle ning asuda elama õiguskuulekalt. Prokurör R.I ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toetanud.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et R.I suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist.
Vabastades R.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ja määrates ta
kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti sotsialiseerida ühiskonda ning
motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust, samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. R.I tähtaegsel vabanemisel puudub alus teostada kontrolli tema tegevuse või tegevusetuse üle. R.I on olemas elukoht oma onupoja juures, kuhu vabanemisel siirduda ning võimalus asuda tööle, kuigi garanteeritud
töökoht puudub. R.I on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid vangistust kannab esmakordselt. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid
õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja
kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et suur hulk vange kannab karistust mitmendat
korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerid. Kriminaalhooldus ei saa kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine kinnipeetav on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise
mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe
isevooluteed endiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkub. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Kohus leiab, et järelevalve all olemine aitab
endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda
resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta aga vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus teostada kontrolli tema tegevuse ja tegevusetuse üle.
3
Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uute kuritegude
toimepanemise risk keskmine. Seda riski on kohtu hinnangul võimalik alandada katseajaks käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega kinnipeetavale. Kohus, arvestades R.I varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest vabastab tema tingimisi enne tähtaega.
Kohtunik
/allkiri/
Anu Ammer Ärakiri õige
№oremreferent
Tea Toming /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtumäärus jõustus
20. märtsil 2012.a
№oremreferent
Tea Toming