4-12-307/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-307

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-307 (2302,11,019253) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi

U.J kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema

Margus Pihli 10.01.2012 otsusele nr 2302,11,019253 U.J karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 60 eurot. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Helen Kommussar

Kaebuse esitaja: U.J, ik: XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON

1. Jätta U.J kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse

menetlusteenistuse teenistuse vanema Margus Pihli 10.01.2012 otsusele nr

2302,11,019253 U.J karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 60 eurot rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse

vanema Margus Pihli 10.01.2012 otsus nr 2302,11,019253 U.J karistamises LS

§ 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 60 eurot muutmata ja tühistamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 08.03.2012. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg

2

09.04.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei

esitata, jõustub kohtuotsus 10.04.2012. Kui kassatsiooniõiguse soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 16.03.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema

Margus Pihli 10.01.2012 otsusega nr 2302,11,019253 karistati U.J LS § 223 lg 1

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 60 eurot

selles, et menetlusalune isik 31.10.2011 kell 08.51 Kopli ja Vabriku tänavate ristmikul Tallinnas, juhtides mootorsõidukit reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul ning sooritades

vasakpööret, ei andnud teed vastutulevale mootorsõidukile. Oma tegevusega põhjustas

liiklusõnnetuse ja varalise kahju Keskkriminaalpolitseile. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 17 lg 5 p 3 sätteid ja pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et temale ei tutvustatud väärteoprotokolli koostamisel tema õigusi, mistõttu rikuti oluliselt menetlusnorme. Peale selle

märgiti kaebuses, et vaidlust ei ole selles, et nimetatud ristmikul on peateeks Kopli tänav.

Kotzebue tänavat mööda Vabriku ja Kopli tänavate poole liikuvale sõidukile on Vabriku

tänavaga lõikumiskoha ette paigaldatud liiklusmärk 221 „Anna teed“. Kaebuse esitaja hinnangul kohustab see liikluskorraldusvahend andma sõidueesõiguse Kopli tänavalt Vabriku

tänavale vasakpööret sooritavale sõidukijuhile. Paraku on otsuses kirjas teisiti. Kaebuse esitaja on seisukohal, et teda on liiklusõnnetuses ebaõiglaselt süüdlaseks vormistatud. Seetõttu palutakse vaidlustatud otsus tühistada.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et sõitis Kopli tänavat mööda,

lülitas vasaku suunatule sisse, et Vabriku tänavale keerata. Hoog oli väike, vastu tuli VW Sharan, mis võttis hoo maha, et jalakäijatele teed anda. Jalakäijad hüppasid tagasi, VW Sharan pani hoogu juurde ja sõitis tema eest läbi, tema auto põrkus tagasi. Ise oli ristmikule välja sõitnud, kiirus oli 30-40 km/h, veendus, et vastu tulev sõiduk võtab hoo maha ja laseb jalakäijad läbi, see on ühesuunaline tänav, veendus, et teisi ei ole. Siis sõitis teine sõiduk tema eest kaarega läbi, sai oma auto otseks ja löögist liikus tema auto tagasi. Korjas sündmuskohalt

ära stange ja suunatule tükid, mis olid kaugemal. Teine juht ütles talle, et nii kui nii jääd

süüdi. Kohale tulnud politsei ei vaadanudki seda, et teisele juhile oli Anna teed märk. Rahumäe teel ütles konstaabel, et kirjuta alla, kuid anti puhas paber. Jäeti välja, et teisel juhil on Anna teed märk. Ütles selle peale, et kirjutab protokolli, et see on puudulik. Temale ei ole

tutvustatud õigusi ja kohustusi ning see allkiri väärteoprotokolli pöördel ei ole tema oma. Kohtulikus vaidluses asus kaebuse esitaja seisukohale, et ta on väga pettunud liikluspolitsei ja politsei käitumises. Kui isegi politseile ei loe Anna teed märk. Samasuguses asjas tehti otsus, et taksojuht on süüdi ja teises asjas politseinik ei ole süüdi. Kui suund on sees, siis peab VW juht teed andma. Ei tunne, et oleks liiklusõnnetuses süüdi.

Tunnistajana üle kuulatud RS selgitas, et kutsus kaebuse esitaja jaoskonda, selgitas väljakutsumise põhjusi, et on menetlusalune isik. Kaebuse esitaja tutvus, vaatas üle õigused, kohustused, andis menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning pärast seda hakkas täitma väärteoprotokolli, kuhu märkis enda andmed, menetlusaluse isiku andmed. Kui menetlusalune

isik tutvus protokolliga, siis kirjutas alla, kuid märkis, et ei ole sellega nõus. Protokoll

koosneb kahest osas, üks osa on õigused ja kohustused, teine on väärteo kirjeldus. Võttis allkirja kõigepealt tagaküljele, et on tutvunud õiguste ja kohustustega. Kõik allkirjad on

kirjutanud menetlusalune isik, ise kirjutas enda allkirjad. Sündmuskohal skeemi koostas kolleeg, sündmuskohal suhtlesid kolleegiga mõlemad kaebuse esitajaga. Selgitas mõlema

liiklusõnnetuses osalenud osapoolega, selgitas kaebuse esitajale, et tema on liiklusõnnetuse

põhjustaja. Kaebuse esitaja ei olnud sellega nõus. Sellest tulenevalt alustati menetlust. Kui

oleks olnud nõus, siis oleks tegelenud kindlustus. Mis puudutab väärteoprotokolli, siis see, mis jääb menetlusalusele isikule, on koopia, õiguste ja kohustustega tutvustamise kohta võtab

3

allkirja ainult originaalile, mis läheb toimikusse, menetlusalusele isikule jäävale koopiale

allkirja tavaliselt ei võta, see jääb menetlusalusele isikule ja seal allkiri puudub.

Sündmuskohal küsis kust suunast osapooled liikusid ja tekkis küsimus, miks MB on üle

ohutussaare ja üle pideva joone. Sõiduki paiknemine oli väga vale. Liiklusõnnetus toimus enne ristmikku, kus MB lõikas kurvi. Sündmuskohal olid MB klaasi tükid maha kukkunud, vasakul esinurga juures.

Tunnistajana üle kuulatud EL selgitas, et peatus „Anna teed“ märgi ees nagu eeskiri ette näeb, kedagi ei olnud ja härrasmees pööras üle pideva joone külje pealt sisse. Kiirus oli ehk 10-15 km/h, sai üle ristmiku. Pärast kokkupõrget peatus, võis edasi liikuda ehk kolm meetrit. Nägi, et tuleb külge, sõideti sisse tagaosasse. Kui palju võis teine sõiduk liikuda, ei näinud. Nägi

teist sõidukit juba eemalt, teine sõiduk ei olnud veel ristmikul. Teine sõiduk oli pidevas

liikumises ja tema arvates ei peatunud. Ei olnud sõidukit vastu tulemas, kellele peaks teed andma. Tema juhitud sõiduki küljest tükke ei eraldunud, teine sõiduk oli juba enne avariiline, kas sealt eraldus detaile, ei pannud tähele.

Kohtuväline menetleja leidis, et ta jääb otsuse juurde ja palub kaebuse jätta rahuldamata. Oluline on just sõidukite asend pärast liiklusõnnetust, arvestades sõidukiirusi, mida juhid on märkinud, samuti vigastuste suurust. Ei ole võimalik, et MB oleks ristmiku keskelt vajunud

kohta, kus ta asetses. Kokkupõrkel said vigastada VW vasak külg ja MB vasak esinurk. Sõiduki MB küljest eraldunud killud on MB esinurga juures, mis viitab sellele, et kokkupõrge on toimunud selles kohas. Kuskil mujal kilde ei tuvastatud. Suunatule sisselülitamine ei anna

eesõigust, peab veenduma manöövri ohutuses ning seda ei tohi teha vastassuunast ega üle pideva joone. MB ei asunud ristmiku lähedal kui VW juht alustas liikumist, seega puudus tal tee andmise kohustus.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Sündmuskoha skeemist ja sündmuskohal tehtud fotodest nähtuvalt on liiklusõnnetuse järgselt

kaebuse esitaja juhitud sõiduk MB seisma jäänud vastassuunavööndis ja osaliselt enne

ristmikku asuval suunavööndeid eraldaval eraldussaarel. Liiklusõnnetuse järgselt peatunud

VW on Kopli 14 maja Vabriku tänava poolse otsa juures, olles üle ristmiku. Sõiduki MB

vasaku esinurga juures on maas vasaku suunatule tükk. Kaebuse esitaja on väitnud, et kokkupõrke tulemusena paiskus tema juhitud sõiduk ristmikult meetreid tagasi ja jäi seisma sinna, kus sõiduki asukoht on fikseeritud. Samas on kaebuse esitaja väitnud seda, et ta korjas maast üles esikaitseraua tükid. Väärteoasja materjalidest leiduvatel fotodel, mis on tehtud ka

paremale pööravalt Kopli tänavalt ja millelt on näha nii Kotzebue tänavalt väljasõit ristmikule, kogu ristmik ja Vabriku ning Kopli tänav ja mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid, ei ole näha ühtegi sõidukitest eraldunud tükki (foto nr 4). Küll on fotol nr 5 näha

sõiduki esinurga juures maas olev suunatule tükk. Arvestades liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhtide ütlusi nende juhitud sõidukite sõidukiiruste kohta, mille kohaselt liikus MB kiirusega 30-40 km/h ja VW kiirusega 15 km/h, siis oli sõidukite liikumiskiirus kokkupõrke hetkel väga väike ning kohtu arvates muudab selle kokkupõrke kineetilise jõi väiksemaks ka

see, et sõiduki VW vigastustest nähtuvalt on kokkupõrge VW külje ja MB esinurga vahel

olnud libamisi. Sellisest kineetilisest jõust ei oleks saanud MB liikuda pärast kokkupõrget

kahe sõiduki pikkuse võrra tagasi. Juhul, kui sõidukite vahel toimub kokkupõrge, siis

paiskuvad sõiduki küljes purunenud detailid inertsist edasi ja jäävad kokkupõrkekoha vahetusse lähedusse. Fotol nr 5 on näha sõiduki MB vasaku suunatule tükk, mis asub sõiduki

MB vasaku esinurga juures maas. Kohus leiab, et suunatule tüki asukoht viitab tegelikule kokkupõrke kohale ja sõiduk MB võis löögist liikuda kõige rohkem pool meetrit tagasi endise pärisuuna vööndi poole. Sellest järeldab kohus, et kaebuse esitaja väited mitme meetri võrra

sõiduki tagasi liikumise kohta kokkupõrke tagajärjel on teadvalt valed ning esitatud

eesmärgiga viia kohus eksitusse tegelikest asjaoludest. Sõiduki MB asukoht sündmuskohal

4 viitab sellele, et sõiduki MB juht sooritas vasakpööret vastassuuna vööndist, ületades pideva joone ja üle suunavööndeid eraldava eraldussaare.

Vastavalt LS 45 lg 4 sätetele tuleb kahesuunalise tee sõidusuundi eraldavast ohutussaarest või

muust sellisest rajatisest mööduda paremalt ning teekattemärgis 915 „Eraldussaar“ eraldab suunavööndeid ja tähistab sõitmiseks keelatud ala. Kohus loeb tuvastatuks, et sõiduki MB juht

tegi vasakpööret osaliselt enne eraldussaart ja osaliselt eraldussaarelt. Sellest tulenevalt

sooritas sõiduki MB juht vasakpöörde enne ristmikku sooviga jõuda Vabriku tänavale

vastassuunavööndi kaudu. Arvestades liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vigastuste lokalisatsiooni saab järeldada, et juhul, kui sõiduki MB juht oleks möödunud eraldussaarest paremalt poolt ja teinud vasakpöörde ristmikult, mitte enne seda, siis ei oleks liiklusõnnetust

toimunud, kuivõrd vasakpöörde õigest kohast tegemise ajaks oleks sõiduk VW ristmiku ületanud enne sõiduki MB ristmikule lähenemist ja vasakpöörde sooritamisele asumist. Antud juhul toimus kokkupõrge pärast seda kui sõiduk VW oli ristmiku juba ületanud ja sõiduk MB sõitis enne ristmikule jõudmist vasakpööret tehes sõidukile VW külje pealt sisse. Vastavalt LS § 45 lg 1 sätetele tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja

piires. Antud juhul tegi sõiduki MB juht vasakpööret, sõites selleks vastassuunarajale ning kohus leiab, et sõiduki MB juht rikkus LS § 45 lg 1 nõuet, rikkudes seejuures ka LS § 48 lg 1 nõuet, mille kohaselt peab enne vasakpööret suunduma pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale.

Kaebuse esitaja väitis kohtuistungil, et ta lülitas vasaku suunatule sisse juba aegsasti ja vastutulev juht peab talle teed andma. Kohus leiab, et selline väide ei ole kooskõlas LS § 39 lg 1 sätetega, mille kohaselt muuhulgas peab juht pärast suunamärguannet veenduma, et talle

antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. Peale selle sätestab LS § 39 lg 5 üheselt mõistetavalt, et hoiatusmärguande andmine ei anna juhile eesõigust. Selline kaebuse esitaja

väide viitab üheselt asjaolule, et kaebuse esitaja teadmised liiklusnõuetest on ilmselgelt ebapiisavad. Toimunud liiklusõnnetus viitab otseselt sellele, et sõiduki MB juht ei veendunud selles, et talle vales kohas pööret tehes teed antakse ega ka selles, et sõidu jätkamine on ohutu. LS § 33 lg 2 p 8 on sätestatud ka juhi kohustus enne manöövri alustamist veenduda, et see on

ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Toimunud liiklusõnnetus ja vasakpöörde

sooritamise koht viitavad otseselt ka sellele, et sõiduki MB juht manöövri ohutuses ei

veendunud. Vastavalt LS § 56 lg 1 nõuetele peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega ning juht peab sõitma sellise kiirusega, et

tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale juhile.

Käesoleval juhul sõiduki MB juht ilmselgelt ei olnud ristmikule lähenedes tähelepanelik ja valis sellise kiiruse, mis ei andnud tal enam võimalust sõidukit seisma jätta ja anda teed juba ristmiku ületanud ja juba sõidueesõigusega Kopli tänavale jõudnud sõidukile. Sündmuskoha

fotodest ja skeemist nähtuvalt on aga liiklusõnnetus toimunud Kopli tänaval sõiduki VW pärisuunarajal ja sõiduki MB jaoks vastassuunarajal. Seega on sõiduki VW puhul sõiduki MB

suhtes tegemist vastutuleva liiklejaga, kellele juht peab vasakule või tagasi pöörates teed andma vastavalt LS § 17 lg 5 p 3 sätestatud tee andmise üldisele kohustusele.

Mis puudutab sõiduki VW juhi käitumist, siis lähenes sõiduk VW ristmikule Kotzebue

tänavalt ning tänava lõpus enne ristmikku on paigaldatud märk 221 „Anna teed“, mis

kohustab juhti andma teed lõikuval teel sõitvale juhile. Kotzebue tänavaga lõikuvateks teedeks on sõiduki VW suhtes paremalt poolt Vabriku tänav ja vasakult poolt Kopli tänav, millistel liikuvatele sõidukitele pidanuks sõiduki VW juht teed andma. Seejuures on mõlemad tänavad erinevates suundades ühesuunalised. Seega peaks sõiduki VW juht andma teed Kopli tänavalt Kotzebue tänavale otse sõitjale vasakpööret tehes. Juhul, kui märgi 221 juures oleks

tahvel 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund“, siis peaks Kotzebue tänavalt

tulija teed andma peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Käesoleval juhul sellist tahvlit märgi 221 juures ei olnud ja sõiduki VW juht pidi juhinduma üldistest nõuetest. Seega ei läinud sõiduki VW juhi käitumine vastuollu liiklusnõuetega.

Ülaltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on põhjendatult

5 asunud seisukohale, et kaebuse esitaja on rikkunud LS § 17 lg 5 p 3 nõudeid ja toime pannud LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.

Vastavalt LS § 223 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise

eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest

tervisekahjustus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega kuni 6 kuuni ning lõike 2 kohaselt võib lõikes 1 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Ilmselgelt ei ole väärteoasjas vaidlust, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukile VW tekitati liiklusõnnetuse tagajärjel vigastusi, mille parandamine, so sõiduki taastamine, tekitab varalise

kulu, millest saab järeldada, et kaebuse esitaja poolt liiklusnõuete rikkumine tekitas teisele isikule varalist kahju.

Vaidlustatud otsusega karistati kaebuse esitajat rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 60 eurot. Seega on karistus määratud 1/20 ulatuses ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib väärteoasja materjalidest järeldada, et liiklusõnnetusega põhjustatud varaline kahju ei ole kuigi suur, mistõttu leiab kohus, et sellest

tulenevalt ei ole ka menetlusaluse isiku süü eriti suur. Väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtule ei ole esitatud ka andmeid selle kohta, et kaebuse esitanud isikut oleks varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, millest saaks järeldada, et varasemad karistused ei oleks suutnud isikut

mõjutada hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. Arvestades kaebuse esitajale

inkrimineeritud väärteos sisalduva süü suhtelist väiksust, siis leiab kohus, et ka õiguskorra kaitsmise huvid, mille alla kuuluvad ka liikluskorra kaitsmise huvid, ei ole nii intensiivselt

riivatud, et oleks tinginud rangema karistuse mõistmist. Samas ei ole esitatud kaebuses vaidlustatud määratud karistuse määra, vaid karistamist teo eest, mida kaebuse kohaselt toime pandud ei ole. Kuivõrd kohus ei saa kaebemenetluses enam süüdlase olukorda raskendada ega

suurendada määratud karistust, siis asub kohus seisukohale, et määratud karistus vastab kaebuse esitanud isiku süü suurusele.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik