1-11-4477/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-4477

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. märtsil 2012.a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-11-4477 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Tõlk Lehte Jürjan Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus Kinnipeetav Ruslan Akulitš isikukood: 38202025716; elukoht vabanemisel: XXXX EV kodanik RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata Ruslan Akulitš temale Tartu Maakohtu 06.04.2011. a otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 09.03.2012.a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

Ruslan Akulitš tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 06.04.2011.a otsusega KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 27.11.2008.a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse 2 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistusaeg algas 02.05.2011.a ja lõppeb 02.11.2013. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 02.03.2012.a.

Ruslan Akulitš on varem kriminaalkorras karistatud 12-l korral: 1. 31.10.1997.a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi rahatrahv 1100 krooni; 2. 16.01.1998.a Valga Maakohtu poolt KrK § 142 lg 3 p 1 järgi 2 aastat vabadusekaotust tingimisi katseajaga 3 aastat; 3. 12.07.1999.a Valga Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi rahatrahv 6150 krooni;

4. 24.08.1999.a Valga Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 - § 15 lg 2 järgi 3 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta; 5. 02.05.2000.a Valga Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 järgi 3 kuud aresti; 6. 27.02.2001.a Valga Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi ja § 40 lg 3 alusel 2 aastat ja 5 kuud vabadusekaotust; 7. 12.06.2003.a Valga Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta ja 7 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat; 8. 04.10.2004.a Valga Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 64,65 järgi 1 aasta ja 9 kuud vangistust; 9. 31.01.2007.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 318 järgi 1 kuu vangistust; 10. 04.02.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1,3; § 349 - § 22 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat; 11. 21.04.2008.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 263 p 1 alusel rahaline karistus 3750 krooni; 12. 27.11.2008.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 266 lg 1, § 121 - § 25 lg 2, § 263 p 1,4 järgi 2 aastat vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Väärteokorras on teda karistatud 22-l korral.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Ruslan Akulitši vanglas distsiplinaarkorras karistatud 4-l korral, viimati 11.11.2011.a. Vabanedes olemas elukoht ema juures XXXX. Enne vangistust töötas XXXX kus soovib tööd jätkata. 2011.a läbis sotsiaalprogrammi „12 sammu“. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 600 euro. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi, mõistab alkoholi seost kuritegeliku käitumisega. Kuritegudes tunnistab end süüdi. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 62% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta Ruslan Akulitši ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puudub Ruslan Akulitšil vabaduses kindel töökoht. Endisesse töökohta XXXX ei saa R. Akulitš elektroonilise valve perioodil naasta seoses elektroonilise järelevalve tingimustega, mis on vastuolus antud töökoha tööülesannetega. Vabanemisel olemas kindel elukoht ema juures XXXX. Korter on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem karistatus, keerulised suhted lähedastega, kriminaalse taustaga suhtlusringkond, kriminaalsed hoiakud ja väärtushinnangud. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku ennetähtaegse vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kontrollkohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks ning mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega.

Ruslan Akulitš seletas kohtuistungil, et ta ei kavatse edaspidi alkoholi tarvitada ja vanglasse sattuda. Sattus vanglasse alkoholi tõttu. Elektroonilise järelvalvega on nõus. Vabaduses leiab töö probleemideta. Alates 2005.a. kui vabanes, ta pidavalt töötas. Töö leidmisega Valgas probleemi ei ole. Töötas ametlikult lihakombinaadis ja metsas. XXXX ise läks ära. On kindel, et vabanemisel nad võtavad tagasi sinna tööle. Kannab 4-ndat karistust. Ei varastanud ega tapnud, juhtus kodune tüli. Varem, siis kui noorem oli, olid vargused. Alkoholi ei taha tarvitada, sest alkoholi tõttu on olnud suured ebameeldivused, sattus vanglasse. Läbis sotsiaalprogrammi vanglas. Arvab, et see programm on aidanud. Distsiplinaarkaristusi 2 korral, ei allunud korrapidajale. Viimane tegu oli seotud vägivallaga, alkoholiga. Varasemad avaliku korra rikkumised olid seoses alkoholiga.

Prokurör ei toeta Ruslan Akulitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel põhjustel: 1) Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud s.h vangistusega, käesolev on kolmas reaalne vangistus. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud kuriteo toime katseajal. Need asjaolud näitavad, et süüdimõistetule ei ole eelnevad karistused avaldanud soovitud positiivset mõju ja ei ole hoidnud teda edaspidi süütegude toimepanemisest. Puudub alus eeldada, et nüüdne karistus on oma eesmärgi täitnud.

2) Tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust- käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et isegi vangistuses ei suuda ta korrast kinni pidada. 3) Sõltuvust alkoholist eitab, probleeme tunnistab ja peab vajalikuks tarbimisharjumusi muuta. Prokuröri hinnangul isikul, kellel alkoholi tarbinuna kipub kaduma kontroll enda käitumise üle, tuleb alkoholi tarvitamisest loobuda täielikult. 4) Ema, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja poja enda juurde elama asumiseks, saab töötasu miinimummääras ja ei ole võimeline pikemaajaliselt poega majanduslikult toetama. Kinnipeetava potentsiaalne töökoht ei sobi elektroonilise järelevalve tingimustega. On oht majanduslikuks kitsikuseks, mis võib põhjustada omavaheliste suhete veelgi pingelisemaks muutumist ja seeläbi suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. 5) Isiku suhtumine lähedastesse, tema väärtushinnangud ja hoiakud, mis on kirjeldatud kriminaalhooldaja arvamuses, ei võimalda avaldada toetust tema vabastamisele. 6) Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei ole ka vangla toetanud vabastamist.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Ruslan Akulitši tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. Õigus ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla tekkis KarS § 76 lg 1 p 1 alusel 02.03.2012. a. Ruslan Akulitš on nõus alluma elektroonilisele valvele ja tingimused on selleks tema ema elukohas olemas.. Ruslan Akulitš tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks puuduvad aga küllaldased materiaalsed alused. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. Ruslan Akulitšil ei ole elukohas tagatud tööd, mis sobib elektroonilise järelevalve ajaks ja seetõttu on ta kindla sissetulekuta. Elatusallika puudumine võib teda tagasi viia kuritegelikule eluviisile Sellest järeldub, et kinnipeetaval ei ole küllaldaselt materiaalset alust vabaduses toimetulekuks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel on oluline osa isikul endal. Ruslan Akulitšit iseloomustab alkoholi tarvitamine ja kurutegelik eluviis. Varem korduvalt samasuguste kuritegude eest karistatud isikuna ei ole ta suutnud oma eluviise muuta. Karistuse kandmise ajal on Ruslan Akulitšil distsiplinaarkaristused, mis iseloomustavad tema käitumist karistusajal. Tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla paneb Ruslan Akulitši raskemasse olukorda kui karistuse kandmine. Tema isikust tulenevalt ja varasemast ebaõnnestunud kriminaalhooldusest järeldub, et Ruslan Akulitš ei ole valmis alluma kriminaalhooldusele ja seetõttu võib käitumiskontroll kriminaalhooldusametniku pakutud kontrollkohustuste täitmata jätmise tõttu ebaõnnestuda. Eeltoodud põhjustel ja Ruslan Akulitši kuritegeliku käitumise riski analüüsist tulenevalt ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine esimesel tähtajal võimalik.

Ene Muts täitmiskohtunik