1-11-7692/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-7692

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. märtsil 2012.a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-11-7692 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Tõlk Lehte Jürjan Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kinnipeetav Dmitri Serov isikukood: 37711270271; elukoht:XXXX; kodakondsus määratlemata RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata Dmitri Serov temale Harju Maakohtu 01.11.2011. a otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 09.03.2012. a..

Asjaolud ja kohtu seisukoht

Harju Maakohtu 01.11.2011.a otsusega tunnistati Dmitri Serov süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima, 03.01.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Karistusaeg algas 31.10.2010.a ja lõppeb 31.10.2012. a. Võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis KarS § 76 lg 2 p 2 alusel 29.02.2012.a.

Dmitri Serov on varem kriminaalkorras karistatud 10-l korral: 1) 07.11.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 1 järgi 3-kuuline vabadusekaotus katseajaga 1 aasta; 2) 07.11.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 203 lg 1 järgi rahatrahv 1500 krooni; 3) 07.04.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 7-kuuline vangistus;

4) 13.01.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi 8-kuuline vangistus; 5) 13.09.2005.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 8-kuuline vangistus; 6) 18.07.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 4,8 järgi 4-kuuline vangistus; 7) 24.10.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 1 aasta ja 4 kuud vangistust, millest kohesele kandmisele kuulus 2 kuud ja ülejäänud osa tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 8) 21.06.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 - § 25 lg 2 alusel 1 aasta 7 kuud ja 10 päeva vangistust; 9) 08.10.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9; § 266 lg 1; § 274 lg 1; § 275 alusel 11 kuud vangistust; 10) 03.01.2011.a Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 1 alusel 2 aastat vangistust. Väärteokorras on teda karistatud 33-l korral, neist 30-l korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Dmitri Serovit vanglas distsiplinaarkorras karistatud 4-l korral, viimati 28.11.2011.a. Vabanedes asub elama endisesse elukohta ema juurde XXXX. Enne vangistust omandas sissetuleku ebaseaduslikul teel. Vabaduses kindel töökoht puudub. Alates XXXX, juunist oktoobrini osales Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi tegevuses ning alates 29.02.2012 alustab Convictuse tugigrupi programmis „12 sammu“. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 2700 euro. Enne vangistust tarvitas aastaid narkootikume, olnud ravil XXX Ametnikesse suhtumine on negatiivne. Enesekontroll on nõrk, vihastub kergesti. Kasutanud probleemide lahendamisel vägivalda, sh ka vanglaametniku suhtes. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 80 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33 %. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta Dmitri Serovi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puudub Dmitri Serovil vabaduses kindel töökoht. Vabanemise korral asub elama emale kuuluvasse korterisse XXXX. Seoses pikaajalise narkootikumide tarvitamise ja kriminaalse eluviisiga on tõenäoline, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad D. Serovile negatiivset mõju avaldada. D. Serovil on mitmeid maksmata rahalisi nõudeid. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on korduv karistatus ja narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt 1 kuu jooksul vabanemisest; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; osaleda sotsiaalabiprogrammis, alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud (psühholoogiline nõustamine).

Dmitri Serov seletas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ning on valmis tegema kõik, et mitte vanglasse tagasi tulla. Ta ei osanud täpsustada, mida konkreetselt on valmis tegema, et oma senist käitumist muuta. Varasemad karistused ei ole mõju avaldanud. See tingitud narkootikumidest. Vanglas käib sotsiaalprogrammis seoses narkootikumidega. Arvab, et seda ei ole vaja, programm psühholoogiline tõuge selleks, et leiaks teised viisid elu jätkamiseks.

Prokuratuur ei toeta Dmitri Serovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel põhjustel. 1) Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud s.h vangistusega, käesolev on seitsmes reaalne vangistus. Ta on varasemalt pannud kuriteo toime katseajal. Need asjaolud näitavad, et süüdimõistetule ei ole eelnevad karistused avaldanud soovitud positiivset mõju ja ei ole hoidnud teda edaspidi süütegude toimepanemisest. Puudub alus eeldada, et nüüdne karistus on oma eesmärgi täitnud. 2) Tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust- käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et isegi vangistuses ei suuda ta korrast kinni pidada. 3) Pikaaegne sõltuvus narkootikumidest- suurendab uute kuritegude riski.. Positiivne on vanglas selle probleemi teadvustamine ja sellega tegelemine. Prokuröri hinnangul on vangla järelevalve ja abi

tarvitamisest loobumise plaani

realiseerimisel

kriminaalhooldusega võrreldes intensiivsem ja tõhusam. Tähtaegselt vabanedes on isikul samuti võimalik liituda tugigrupiga, et kinnistada puhast eluviisi. 4) Pikaaegne mittetöötamine, legaalsete sissetulekute puudumine- suurendab uute kuritegude toimepanemise riske. Ka kuritegu, mille eest vangistus on mõistetud, on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. 5) Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei ole ka vangla toetanud vabastamist.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Dmitri Serovi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. Õigus ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks tekkis KarS § 76 lg 2 p 2 alusel 29.02.2012. a. Dmitri Serovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks puuduvad aga küllaldased materiaalsed alused. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. Dmitri Serovil ei ole elukohas tagatud tööd ja seetõttu on ta kindla sissetulekuta. Elatusallika puudumine võib teda tagasi viia kuritegelikule eluviisile Sellest järeldub, et kinnipeetaval ei ole küllaldaselt materiaalset alust vabaduses toimetulekuks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel on oluline osa isikul endal. Dmitri Serovit iseloomustab alkoholi tarvitamine ja kurutegelik eluviis. Varem korduvalt samasuguste kuritegude eest karistatud isikuna ei ole ta suutnud oma eluviise muuta. Karistuse kandmise ajal on Dmitri Serovil distsiplinaarkaristused, mis iseloomustavad tema käitumist karistusajal. Eeltoodud põhjustel ja Dmitri Serovi kuritegeliku käitumise riski analüüsist tulenevalt ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine võimalik. Dmitri Serovil on vangistuse ajal võimalik omandada haridust ja sotsiaalprogrammides toimetulekuoskusi, mis valmistavad teda paremini ette resotsialiseerimiseks.

Ene Muts täitmiskohtunik