1-08-10100/54 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-10100 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 17. veebruari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu N.B (N.B) määruskaebus RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu

17. veebruari 2012 määrus muutmata ning

süüdimõistetu N.B määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

N.B mõisteti süüdi Viru Maakohtu 01.06.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 209 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle liitkaristuseks 9 kuud vangistust, mida vähendati 1/3 võrra, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati N.B eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust N.B-le Narva

Linnakohtu 27.10.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud liitkaristus N.B-le Viru Maakohtu 09.06. 2009

otsusega mõistetud karistusele, arvates liitkaristusest maha N.B ärakantud karistus

ning mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja algus 05.04.2011 ja lõpp 03.12.2012.

- 2 -

Tartu Maakohtu 17.02.2012 määrusega jäeti N.B tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Kohus leidis, et N.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on ennatlik.

Kohtu hinnangul on positiivne, et N.B on vabanemisel olemas kindel elukoht ning lähedaste igakülgne toetus. Väidetavalt on tal võimalus asuda tuttava juurde tööle, mille kohta on esitatud ka garantiikiri. Vangistuse ajal puuduvad tal distsiplinaarkaristused, ta õpib XXX. klassis ja osaleb XXXX XXXX. Kohtu arvates nähtub, et N.B on olemas mõningane motivatsioon oma sõltuvusharjumustega tegelemiseks ja nendest vabanemiseks. Samas peab kohtu hinnangul arvestama, et N.B on kriminaalkorras karistatud kokku

seitsmel korral, sealjuures neljal korral reaalse vangistusega. Käesoleva vangistuse aluseks

olevad kuriteod on tal toime pandud katseajal. Katseajal toimepandud tegude eest on talle

mõistetud mitmel korral rahatrahvid, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegelikku käitumist. Kohtu hinnangul ei ole varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud karistused

süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta on hoolimata temale antud võimalustest

ennast kriminaalhooldusel olles positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, oma kuritegelikku käitumist jätkanud. Kuritegusid on süüdimõistetu pannud toime peamiselt majandusliku kasu saamise eesmärgil ja

rahuldamaks oma narkosõltuvusest tulenevaid vajadusi. Seega tuleb tema võimalikku vabanemisjärgset narkootikumide tarvitamise jätkamist lugeda uue kuriteo riskiteguriks. Kuigi

nüüdseks on süüdimõistetu enda sõnul motiveeritud narkootikumidest loobuma, ei tekkinud kohtul piisavat veendumust, et ta seda käesoleval ajal vabanemisel ka tegelikult teha suudaks. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu narkootikume tarvitanud juba pikki aastaid, alustades

alaealisena. Tal on diagnoositud neist sõltuvus ning varasemalt on ta pöördunud ka XXXX ravile, kuid selle pooleli jätnud, kuna see ei meeldinud talle. N.B avaldatu põhjal oli

kuritegude toimepanemise ja vägivalla tarvitamise ajendiks alkoholijoove. Seega on isiku kuritegelike valikute põhjusteks olnud sõltuvusained ja ta on nendest mõjutatav ning ei ole ise

sõltuvustest vabaneda soovinud ega suutnud. Seega võib järeldada, et süüdimõistetul ei ole

juba varasemalt olnud piisavat tahtejõudu ja valmisolekut oma sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Arvestades, et vangistuse jooksul ei ole talle veel ühtegi sõltuvusprobleemidega

tegelemist toetavat sekkumist ega sotsiaalabiprogrammis osalemist võimaldatud, on kohtul

alust kahelda, kas süüdimõistetu ka käesoleva vabanemise järgselt on oma probleemidega

tegelemiseks piisavalt motiveeritud. Kuigi süüdimõistetul oleks vabanemisel olemas ka kriminaalhooldaja ja lähedaste toetus ning mõningane kontroll, et narkootikumidest hoiduda,

tuleb arvestada materjalidest nähtuva asjaoluga, et ka varasemalt on süüdimõistetu narkootikumidega seonduvat käitumist osaliselt varjanud ja seega võib ta seda teha ka nüüd. Kohtu hinnangul tuleb arvestada kas karistuse eesmärgid on piisavalt täidetud ja uue kuriteo riskitegurid maandatud. Käesoleval juhul kohtul sellist veendumust kujunenud ei ole. Isik ei ole mingil viisil tema suhtes riigi poolt ülesnäidatud usaldust täitnud.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

N.B taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

N.B ei nõustu maakohtu määrusega ning leiab, et tema ennetähtaegse vabastamata jätmiseks puuduvad põhjused. N.B ei varja oma sõltuvusprobleemi. Tal on motivatsioon selle probleemiga tegeleda.

N.B palub arvestada, et vanglas ei võimaldata tal osaleda sõltuvusprobleemi

lahendamise programmis, kuna tahtjaid on väga palju. Pärast ennetähtaegset vabastamist

- 3 -

oleks N.B kriminaalhooldusametnik, kes annaks talle võimalusi narkosõltuvusega

tegelevates programmides osaleda. Kriminaalhooldusametnikul oleks ka kontroll tema käitumise ja eluviisi üle ning tal oleks võimalik tõestada, kui positiivne ja seaduskuulekas ta on. N.B palub arvestada, et tal on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning tal on võimalus tööle asuda. Vangistuses puuduvad N.B distsiplinaarrikkumised, mis tema hinnangul näitab, et tema kuritegelik mõtlemine on muutunud ja tal on soov end ühiskonna ees rehabiliteerida. Ühtlasi palub N.B arvestada, et ennetähtaegsel vabastamisel tekib tal kasvõi osaliselt võimalus maksta ka hagisid.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et N.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on arvamusel, et maakohus on N.B puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud

asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata, mistõttu käsitleb üksnes määruskaebuses esitatud väiteid.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. on määruskaebuses käsitlenud oma sõltuvusprobleemi ning kinnitanud N.B

veelkordselt, et tal on motivatsioon sõltuvusega tegeleda. Kahtlemata peab ringkonnakohus

vajalikuks N.B tunnustada selle eest, et tema tahe on suunatud edasiselt

narkosõltuvusest vabanemisele. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks, et N.B

soovib vabaduses olla seaduskuulekas, kuid leiab, et eelnimetatud asjaolud ei võimalda

sellegipoolest N.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Nii on maakohus põhjendatult tuginenud N.B varasemale elukäigule, millest nähtub, et N.B on

varasemalt seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning seda peamiselt varavastaste süütegude toimepanemise eest. N.B on jätkanud kuritegelikku käitumist, mis näitab, et

N.B-le senini mõistetud karistused ei ole täitnud eesmärki – vabaduses käituda

õiguspäraselt. Seetõttu on ringkonnakohtu arvates ennatlik olla veendunud, et sellel korral suudab N.B vabaduses käituda ühiskonnas kehtivatele normidele vastavalt.

Ühtlasi on ringkonnakohtu arvates põhjendatud pidada N.B suhtes riskifaktoriks tema

majanduslikku seisu, kuna senini on N.B toime pannud kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil. Nimetatud riski suurendab N.B narkosõltuvus. Kuigi N.B on kinnitanud tahet loobuda narkootiliste ainete tarvitamisest, on ka varasemalt N.B

üritanud sõltuvusest vabaneda, kuid ravi pooleli jätnud. Seega leiab ringkonnakohus, et ka

sellel korral võib N.B püüd sõltuvusest vabaneda ebaõnnestuda. Lisaks on

ringkonnakohtu hinnangul oluline, et senini ei ole N.B vangistuses läbinud sõltuvusprobleemidega tegelevaid sotsiaalprogramme, kuid milliste programmide läbimine on

kinnipeetava iseloomustuse kohaselt N.B-le ette nähtud individuaalses täitmiskavas, mida ei ole jõutud veel täitma hakata.

3. Ringkonnakohus, hinnates kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et N.B

suhtes esineb küll mitmeid positiivseid asjaolusid (sh distsiplinaarkaristuste

puudumine, vabaduses kindel eluja töökoht ning toetav perekond, motivatsioon

õiguskuulekuseks ja sõltuvusest vabanemiseks, vangistuses õppimine, palvustel osalemine),

kuid need ei kaalu üle tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (sh varasemalt

- 4 -

toimepandud kuriteod, nende liik ja mõistetud karistused, tasumata võlgnevused, narkosõltuvus).

4. tingimisi ennetähtaegne Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et N.B

vabastamine ei ole põhjendatud ning N.B tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Mati Kartau