1-11-828/44 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Ärakiri 1-11-828

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

7. 2012. a Haapsalu märts Kriminaalasja number 1-11-828 (10250101182) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Kriminaalasi

M.L 424

süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § järgi Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav

M.L - elukoht *, isikukood , * XXX

kodanik, haridus *, emakeel * *, karistusregistri andmetel t , karistatud kuuel korral kriminaalkorras:

1) 05.12.2001 Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 ja KrK § 47

alusel mõisteti tingimisi vabaduskaotus: 4 k katseaeg 1 a, karistus

liidetud hilisema Harju Maakohtu 20.01.2004 otsusega mõistetud

karistustega; 2) 39 lg 2 p 20.01.2004 Harju Maakohtu poolt KrK § 1

2, alusel mõisteti vangistus 5 k, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2

alusel mõisteti vangistus 9 k. Karistuse algus 14.11.2003 seose

varasemate (Harju Maakohus, 05.12.2001 otsustega mõistetud

karistuste liitmisega). Karistused liidetud hilisema (Tallinna

Linnakohus 22.04.2004) otsusega mõistetud karistustega;

3) 22.04.2004 Tallinna Linnakoht

u poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7

alusel mõisteti vangistus k; KarS § 65 lg 2 alusel mõistet 4

vangistus 10 k; seoses varasemate Harju Maakohtu 20.01.2004

otsusega mõistetud karistuste liitmisega. Karistused liidetud

hilisema (Harju Maakohus,15.06.2004) otsusega mõistetud karistustega; 4) Harju Maakohtu 15.06.2004 poolt KarS § 215 lg 2

p 1 alusel mõisteti vangistu 2 a 4 k; KarS § 65 lg 1 alusel mõistet s

vangistus 2 a 4 k; lõplikuks karistuseks KarS § 68 lg 1 aluse

mõisteti vangistus 1 a 8 k 26 p seoses varasemate (Tallinna

Linnakohus 22.04.2004) otsustega mõistetud karistuste liitmisega

Enne kohtuotsuse tegemist eelvangistuses viibitud aeg: 7 k 4 p, 5)

2 30.09.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 121,

§ 199 lg 2 p 4, 8, § 263 p 1, § 266 lg 2 p 3, § 328 lg 2 p 2 alusel 7,

mõisteti vangistus 6 kuud ja 18 päeva tingimisi KarS § 74 alusel

kaheaastase katseajaga, Maakohtu Haapsalu 6) 05.05.2010 Pärnu kohtumaja poolt KarS § 200 lg 2 p 7 alusel vangistusega 3 aastat 6 kuud ja 18 päeva tingimisi KarS § 74 alusel katseajaga 2 aastat ja 1 kuu

Kahtlustatavana kinni peetud 24.-26.06.2010, vahistatud 01.07.2011. Kaitsja

Advokaa Andres Tamm t

RESOLUTSIOON

1. M.L KarS 424

vangistusega 1 aasta Süüdi mõista § järgi ja karistada ( ) . üks

2. M.L 199 lg 2 p 4, 8

vangistusega 1 Süüdi mõista KarS § järgi ja karistada ( ) üks

aasta 6

(kuus) . kuud

3. M.L-ile KarS § 64 lg 1 alusel, mõista lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega,

liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6

. (üks) (kuus) kuud

4. KarS § 68 lg 1 p 1 alusel arvata karistusaja hulka M.L kahtlustatavana kinnipidamine

24.-26.06.2010 s.o 3 (viis) päeva ning (üks)

ta karistuseks on vangistus 1 ärakandma aasta 5

kuud 27

(kakskümmend seitse) päeva.

5. 1 aasta 5 KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata

kuu 27 päevast vangistust Pärnu Maakohtu 05.05.2010 kohtuotsusega nr 1 06 mõistetud -10-59

ärakandmata karistuse 3 aastat 6 kuud 18 päeva vangistuse võrra, mõista M.L ile -

liitkaristuseks vangistus 5 aastat 15

(viis) (viisteist) päeva.

6. vangistuse kandmise alguseks

5-aasta 15- lugeda M.L kinnipidamine päevase 01.07.2011.

7. M.L suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada.

8. M.L-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud Välja mõista /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr le

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal,

arveldusarvele nr 17001577198 Nordea Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse

selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-11-13343, menetluskulu)/:

- sundraha 435 eurot; (nelisada ) kolmkümmend viis

- (kaheksasada kuus kolm määratud kaitsjale makstud tasu 863 eurot 09 senti; kümmend )

- ekspertiisitasu 27 eurot 99 senti; (kakskümmend seitse)

- koopiate tegemise kulu 7 eurot 36 senti; (seitse)

- tunnistaja eurot 18 senti. te sõidukulu 183 (ükssada kaheksakümmend kolm)

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, isik tasub nõude 30 päeva kui

jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja

saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

9. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 1034 eurot 75 senti.

10. Rahuldada tsivi

/arve *

ilhagi ja mõista M.L ilt / kasuks välja (viiskümmend - R K 57

seitse) . eurot 52 senti

3

11. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta kannatanu E E K esindaja H K tsiviilhagi läbi vaatamata ja -

selgitada, et KrMS § 310 lg 3 kohaselt on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. 12. Asitõend – koti metallist sulguriosa, mis asub Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on sioon. õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellat

Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu 10 päeva jooksul kohtuotsuse Maakohtu Haapsalu kohtumajja kuulutamisele järgnevast päevast. … I episood SÜÜDISTUS

M.L süüdistatakse , olles Pärnu Maa selles, et tema kohtu 30.09.2009.a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel varguste eest, tungis ajavahemikus 23.06.2010.a kell 22:00

kuni 24.06.2010 kell 03:00 lukustamata ukse kaudu sisse Hiiu maakon * asuvasse nas Kärdla linnas

E-E K lukustamata korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõrad vallasasjad, milleks olid elutoas laual asunud R K kuuluv sülearvuti ORDI Enduro DL 76 PD II TV SN 152913/22.05.06 maksumusega 10 000.- krooni ja korteri esikust kingakapi pealt E-E K kuuluva

valget - krooni koos värvi kunstnahast kahe kandesangaga tõmblukuga käekoti maksumusega 200.

selles asuvate E-E K kuuluvate esemetega milleks olid: 1) tumedat värvi rahakott maksumusega 150.- krooni, milles oli 2) sularaha: 2x 500 krooni; 2x100 krooni; 4x 25 kroonikokku 1300 krooni;

3) ID kaart, mille väärtust avaldaja hinnata ei oska, 4) SEB pangakaart, mille väärtust avaldaja

hinnata ei oska; 5) kaelakee maksumusega 200.- krooni; 6) hambaproteesid maksumusega 4000.-

krooni, 7) tumedate nahkkaantega märkmik maksumusega 100.- krooni. Kokku tekitas oma

tegevusega R K varalise kahju 10 000.- krooni suuruses summas ja E-E K varalise kahju 5950.- krooni. Sellise tegevusega pani M.L varem varguse eest karistatud isikuna sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, mis

on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi

.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik

on

selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Teo vastavus süüteokoosseisule

KarS § 199 lg 2 p 4, 8 näeb kuriteona ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise ja see on toime pandud sissetungimisega.

Tl 2 I kd on - * sündmuskoha vaatlusprotokoll sündmuskoht asub aadressil Kärdla linnas Hiiu

maakonnas. * on kahekorruseline puidust korterelamu, mille tänavapoolses küljes asuvast uksest võimalik minna korteritesse nr 1 ja II korrusel asuvasse korterisse nr 3 (vt Fototabel foto nr 1). Hoone

tänava poolt vaadatud parempoolses otsas asuvast uksest (vt Fototabel foto nr 2) ja hoone taga

asuvalt verandalt on võimalik minna korterisse nr 2. Korter nr 3 asub II korrusel, sisenedes mattklaasiga uksest avaneb vaade esikule, kus uksekõrval jalatsikapp, seinal peegel ja riiul (vt

4

Fototabel foto nr 3). Esikuuksest paremale jääb köögiuks, otse läheb uks elutuppa. Elutoas

parempoolse seina ääres asub sektsioonkapp, kiiktool, diivanilaud ja diivan, elutoast viib uks magamistuppa (vt Fototabel foto nr 4). Elutoa vasakus seinas asub aken, akna all kirjutuslaud, laua kõrval lastevoodi, spordikott, arvutikott kirjutuslauast vasakule jääb kokkupandud klapplaud, kušett, väiksemal kapil asub televiisor (vt Fototabel foto nr 5 ja 6).

Kannatanu R K andis kohtus ütlusi, et uunil 2010 sõitis Hiiumaale, läks õhtupoolikul 23. j

j * avale klassivenna aanitulele, peale keskööd tuli tagasi. Läks kodunt läbi, võttis 4 õlut ja läks tän juurde edasi jaanituld pidama. Siis olid kõik asjad alles. Siis helistas isa natukese aja pärast, et asjad

on varastatud. Algul ei reageerinud, aga isa helistas uuesti, et tema arvuti on ka läinud, siis läks

lõpuks koju. Enne seda oli veel kõne , et naaber oli käinud tema juures ja tahtnud isalt, et tule koju temalt autot või midagi. Aga siis ei olnud veel tahtmist koju minna.

Isa esimene kord helistas peale 2 alguses ja siis kuskil 10 minutit hiljem, umbes 2.30 uuesti. Ei mäleta, kas helistas 2 või 3 korda. Korterist läks läbi kuskil 1.30, siis kott oli kindlasti alles, tagatoas ei käinud, ei oska öelda aruvuti kohta. Minuti pealt meeles ei ole. Uuesti jõudis koju peale teist kõnet

– kuskil enne kolme öösel. Siis oli uks lahti.

Varastati Ordi Enturo, ostetud 22 000 krooni, kuna arvutite hinnad langevad üsna ruttu, siis politseile

ütles, et 10 iis läks kaduma ka ema käekott. 000 krooni. S Arvuti oli elutoas laua peal. Enne

jaanitulele minekut just kirjutas seal, siis olid kõik asjad tal küljes. Arvuti sa tagasi, süüaluse i

korterist sai politsei kätte. Põõsastes arvuteid ei vedelenud, käis enne just otsimas. Kadunuks jäi

EMT internetipulk, mis oli arvuti küljes ja – need jäidki kadunuks. Väärtus oli ca 900 optiline hiir krooni, 57,52 €. Jääb selle nõude juurde.

M.L nägi pidutsemas õhtul, aga ega ta nägu ei mäleta eriti. Teab, et ta seal oli, seal oli

rohkem inimesi. Tema proua oli seal liikumas. M.L peol oli 3-4 inimest. Oli üks suur naisterahvas, see oli vist M.L abikaasa, kes seal veel oli, ei tea. See teiste pidu ei läinud korda. Kui tagasi tuli öösel, siis see pidu käis, M.L abikaasat nägi kõige rohkem.

Korter kuulus

meie hulgast, tal oli suur emale, käekott kuulus ka emale, ema jõululaupäeval lahkus üleelamine see käekoti vargus. Dokumendid olid läinud. Kotis olid ka tema hambad, ilma nendeta ta süüa ei saanud enam. Tema jaoks oli see väga suur kaotus. Korteri võti oli kaasas. Tavaliselt oli uks lahti. Seekord oli lukus, sest isa teadis, et võõrad inimesed olid all ja M.L kuulsus oli ka teada. Arvab, et ema tegi ukse lahti, et tagasi tulles sisse pääseks. Kui tagasi tuli isa kutse peale, siis ei olnud enam uks lukus. Siis kui õllesid käis võtmas, siis ei olnud lukus. Öösel natuke otsis arvutit. Hommikul otsis kõik kohad aias läbi. Arvas, et nad on selle ära võtnud ja kuhugile ära peitnud. Ema käekotti käis ka Rannapaargu pargist otsimas. Ei näinud arvuti leidmist, ei olnud seal juures. Sai arvuti politseist kätte ja see on ka praegu tema kasutuses. Tunnistaja H K andis kohtuistungil ütlusi, et 23. juunil 2010 tulid kella 6 ajal õhtul Kärdlasse. Siis

nägi, et auto oli õues ja käis pidu. Seal olid tema jaoks tundmatud inimesed. Kuulis, et naabri

M.L

-paiku j uksed käisid. Poeg läks ära umbes kella 10 aanitulele. Nemad läksid taha tuppa

magama. Ust kinni ei pannud. M.L tuli magamistoa ukse peale ja ütles, et tahab autojuhti

saada. Ütles, et siin pole mingit autojuhti ja siis pani kolinal alla, läks akna peale vaatama. Siis nägi,

et K, L oli oma sõbrannaga seal M.L iga juttu ajamas. Vaatas, et asi on kahtlane ja pani ukse -

lukku. Helistas pojale, et pani ukse lukku, anna uksekella kui tuled. Kui teist korda, 2-paiku öösel läks vaatama poega, siis nägi, et uks oli praokil. Hakkas vaatama ringi, arvuti kadunud, esikus kotti

ei olnud. Küsis mammi käest, kuhu pani koti, ta näitas, et esikusse kapi peale. Seal ei olnud. Siis

helistas pojale, ütles, et vargad on käinud. Kui avastas peale kella 2 varguse, aknast välja vaadate

s

ainult autod olid näha, inimesi ei näinud. poeg 1.30 kodus käis. Ei näinud, Ei teadnud, et et

abikaasa ukse lahti keeras, lahti, nägi, et ta käis üleval. Uks ja võti on koridoris, sisemised uksed olid

magamistoast poleks näha olnud, kui keegi välisuks Välisukse lukk oli hommikul est tuleb sisse. terve.

5 Kui M.L esimene kord lahkus, siis olid asjad alles. Asjade kadumise avastas kella kahe paiku orienteeruvalt. Poeg tuli koju kohe pärast helistamist. Otsis kadunud asju ainult toas, käib kepiga, ei saanud välja minna otsima.

A - -kaart, nahast rahakott, kus oli 1200 bikaasa kotis oli vähemalt 5000 6000 krooni väärtuses asju, ID

krooni raha, hõbekaelakee, hambaproteesid, nahkmärkmik. 200 krooni käekott; 200 krooni - -

rahakott; 1200 krooni sularaha; 300 krooni - - proteesid, hõbekee; 50 krooni märkmik; 3000 krooni –

kokku 5950 krooni e 380 €. Käekott oli kahe käepidemega, vist kreemjas, keskmise suurusega, tõmblukuga suletud.

Tunnistaja A A * M.L juures, andis kohtus ütlusi, et 23. juunil 2010 oli olid õues, tegid

jaanituld ja jõid õlut. Hommikul 10 paiku Valter helistas ja kutsus, siis läks sinna, vahepeal käis paar -

tundi ära, aga siis M.L kutsus ta tagasi. Kuskil 5 paiku õhtul läks tagasi, 22 u läksid - -paik

jaanitulele. See on Valteri elukohast kuskil 2 km. Ära tulid sealt eraldi, ei mäleta mis kell, öösel magas autos oli paras poiss. Jaanitulel olid koos õlletelgi kõrval. Vahepeal oli ka üksi, kuskil paar

tundi. Kui ära tuli, oli valge, jaanitule ajal ei lähegi pimedaks. Jõi ikka mitu pudelit, oli enne ka

joonud, 6-7 pudelit kindlasti. 2-

3 paiku läks ära magama. Tunnistaja L (K) R andis kohtus ütlusi, et M.L nimi ei ütle midagi. On näinud paaril korral.

23. juunil 2010 pidas sünnipäeva algul m Kärdlas, vanemate kodus oma kodus *, hilje *, hiljem

läksid jaanitulele, sünnipäevakülalised olid ka seal. Nägi ka M.L oli üks , M.L

sõber seal, eelmine tunnistaja (A). Ei näinud, et M.L oleks majja läinud midagi või kedagi

otsima. S

eltskond oli väljas ja M.L tuli sinna koos sõbraga. M.L oli seal tagahoovis lõke. M.L häiris, et tema sõbra auto oli pargitud maja ette. M.L arvas, et see on tema maa ja

nii need asjad ei käi. Lubas auto katki lüüa, kui autot ära ei vii. M.L oli alkoholi tarvitanud,

tundus et palju. * - maja juurde läksid 9 10 ajal õhtul, olid seal maksimaalselt tund aega. M.L

lahkus enne neid, see võis olla umbes 10 11 paiku, täpselt ei mäleta. -

Tunnistaja M K aanitule andis kohtus ütlusi, et 23. juunil 2010 oli Kärdla Rannapargis j l õhtul kella 11-st koos T P, A G ja K K, A S ka. M.L nägi seal, ta oli seal grillide juures. Ei olnud ühes

seltskonnas, vestles kuskil 1.30 temaga. Peale vestlust ei näinud teda, ise tuli üsna varakult - 2.30

paiku sealt ära. Ajas on kindel, ku paiku. Läks sinna kell 11 õhtul ja na puhvetid suleti kuskil 1- vahepeal 1.30, nägi M.L. Elasid mõlemad M.L iga Vabaduse tänaval. -

Süüdistatav M.L andis kohtus ütlusi, et 23. juunil oli jaanitulel.

Päeval oli koduõues Pikk

58-2, tegid

, olid -ni -ni. šašlõkki laste ja naise ja mõne sõbraga seal õhtul 22.00 või 21.30

Käis ka korteris nr 3. päevale Naine pani lapsed magama, tahtis ka jaani tulla, aga kuna ta ei oleks saanud kauaks tulla, lapsed magasid, siis ütles, et ta autoga tuleks, viiks neid sinna ja tuleks varsti ise

tagasi. Kuulasid väljas autost auto aku oli tühjaks saanud. muusikat, kui grillisid seal. Siis vaatas, et Siis vaatas, et naabrimehe auto maja ees. Läks naabrimehe juurde, koputas, kutsuti sisse, läks sisse.

Tema arvates ei olnud uks lukus. See oli kuskil kella kümne ajal. Küsis, kas poeg ka kodus on,

soov Aga proua a ei ole, on juba iks, et ta auto käima tõmbaks. seal oli üks vanem ja ütles, et poeg

jaanitulel. Siis lahkus. all olid teised naabrid, se iis Läks trepist alla, al oli mingi sünnipäev, noored. S vaatas aknast, et mingi auto on tema auto taha parkinud, et ei saagi seda käima tõmmata. Siis hakkas

seal sõimama, et võtke auto eest ära. Siis nad ütlesid, et võtavad. Ütles e, et võtke oma neil auto eest

ära, tahab na ütlesid, et on kõik joonud ja ei saa tõmmata. Siis läks isega Jaanitulele minna, aga nad

koju tagasi, ütles, et ei saa ja läks koos (hüüdnimi B) A A jalgsi jaanitule . B le oli ka seal, hakkas varem juba minema, . läksid talle jalgsi järgi

Jaanitulel oli homm is koju kuskil 5-ajal, 4.30-5.30 vahel, valge oli juba. ikuni, jõud Jaanitulelt ära ei käinud. Jaanitulel oli koos M R, R, M K, T T, igavene punt oli koos, olid kogu aeg koos. Jaanituli kodunt oli mingi 2 km kaugusel vist.

Kohus avaldas prokuröri taotlusel 01.11.2010 antud M.L kohtueelses menetluses

ütlused /I kd tl 28/, et eelmisel päeval, s.o rde kusagil õhtul ke

23.06.2010 tahtis nende juu lla 21.00

6 paiku minna. Tahtis et nad ta auto käima tõmbaks. Koputas ja keegi ust lahti ei teinud. Ei katsunud kas uks oli lukus.

Peale ütluste avaldamist selgitas , et võib olla käis enne ka seal või oli nii, et koputas ja M.L - keegi ei avanud ust, siis rääkis naabritega ja sel ajal tehti vist uks lahti. Ähmaselt mäletab, see oli nii ammu. On kindel, et rääkis vanema naisterahvaga, kes ütles, et poega ei ole. Ei ole seda väitnud, et pole seal käinud ja pole rääkinud.

Uurides kõiki eelkirjeldatud tõendeid, leiab et üheselt on tõendamist leidnud, et 23.06.2010 kohus,

õhtupoolikul Kärdlas oli kaks erinevat * seltskonda, kes pidutsesid, samuti olid oma kodus korteris nr * perekond K.

M.L pidas jaanituld koos oma naise ja A. A. L.R (K) tähistas oma sõpradega sünnipäeva.

Õhtul lahkusid * hoovist jaanitulele nii M.L koos A. A kui ka L. K seltskond. Tunnistajad

R.

K ja H. K kinnitasid, et kella 22- , R. K lahkus ka kodust kella ajal õhtul olid arvuti ja käekott alles

22-paiku. Asjade varguse avastas kell 2-ajal K. a öösel tunnistaja E.

M.L Samas on kohtus uuritud ennast selle kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista.

tõenditega tõendamist leidnud, et R. K varastatud arvuti leiti M.L elukohast - tl 12, 12a I kd

on 24.06.2010 koostatud edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määrus, mille alusel on

24.06.2010 teostatud * linnas M.L elukohas /tl 13-15 I kd/, et leida läbiotsimine Kärdla

R. -15 I kd/ kohaselt M.L-ile K kuuluv sülearvuti ja muid varastatud esemeid. Läbiotsimisprotokolli /tl 13 on avaldanud, et on tehtud ettepanek anda välja määruses märgitud objektid, M.L

korteris ei ole antud esemeid. Vastavalt läbiotsimisprotokollile leiti läbiotsimisega sissekäigust

paremale jäävast magamistoast sinisest tekstiilkattega diivanist (moodulitest koosnev) esimesest

vasakpoolsest moodulist sülearvuti kirjaga „ENDURO“ malt hõbedast värvi, lisaks ORDI fir

eraldatult aku ja akulaadija. Elutoast paremale jää käekoti vast magamistoast ahjust leitud tekstiili alt sulgurdetailid metallist.

M.L selgitas , sest aeti kohtuistungil, miks politseile ütles, et varastatud asju ei ole korteris

une pealt üles. Ei saanud midagi aru. Küsiti mingeid varastatud asju. Peale seda toodi ära. Korra nägi

seda arvutit enne, lillepeenrast leiti, ei viinud neid asju kokku. Magas järgmine päev peaaegu terve päev, nii kaua kui kodust ära viidi. A A tuli ka jaanitulelt tema juurde, sest tema isa ei sallinud, kui ta

purjus on ja küsis, kas tohib autos magada. ajal ärkas ja läks suurde tuppa telekat vaatama. A ärkas 9-

ka autos üles ja küsis õlut. Oli külmkapis õlut. tuli õuest lastega tuli ka,

Siis olid seal mingi aeg, kui

naine K K ja tõi sülearvuti, ütles, et näe, meie õue Kui ta selle tõi, siis oli väga paha olla. peal oli.

Naine m Aga ei kuulanudki. Oli diivani peal, A A oli tema juures ja idagi rääkis, mingi lilleklump.

tema vist vaatas seda. Korra vist vaatas arvutit

, aga ei pakkunud üldse huvi. Oli väga paha olla. Tunnistaja A A on andnud selle päeva ja arvutiga tegelemise kohta aga teistsuguseid ütlusi, kui M.L

. A. A rääkis, et M.L käis vahepeal majas sees. Kutsus ka teda sinna ja ta läks. Teadis, et M.L oli endal ka arvuti ja siis oli veel üks arvuti. M.L käskis selle üle vaadata, et kas on korralik asi. On ise arvutitega tegelenud. Ei tea, kust M.L selle arvuti sai. M.L ütles, et operatsioonisüsteemi uuesti paneks, pole sellele midagi peale pannud, ega maha võtnud. Arvutil on windowsi kood, uuesti Windowsi peale panna. Arvutil on kaks koodi - üks asi on kui arvuti tööle

paned, teine, kui Windowsi lähed, siis on vaja kasutaja koodi. Põhimõtteliselt oli juttu nende

koodide muutmisest, aga ei muutnud neid. See teine arvuti oli Ordi. Seda oli võimalik kasutada.

Arvuti varastamise kohta M.L konkreetselt pole midagi öelnud. Ta lihtsalt palus arvuti üle vaadata. Kui politsei tuli, siis oli juba õues. Toas tehti läbiotsimine ja Valter toodi käed raudus välja.

See oli 23. juunil kui politsei tuli, Kärdla jaanituli oli 22. juunil. Jaanitulel käisid 22. juunil, 23. ta

viidi ära. See kui M.L arvutit näitas ja ära viidi, oli üks ja sama päev. Arvutil võttis korra aku

är Peale seda istusid õues, siis Valter läks korraks tuppa ja siis tuli politsei sinna. a ja siis pani tagasi. Ei tea mis kell see oli.

7

Kohus leiab, et läbiotsimisprotokolli /tl 13-14 I kd/ ja M.L kahtlustatavana kinnipidamise

protokolliga /tl 22-23 I kd/ on tõendamist leidnud, et M.L juures teostati läbiotsimine ja M.L peeti politsei poolt kinni 24.06.2010, seega tunnistaja A on kuupäevad segi ajanud.

Võrreldes M.L A ütlusi arvuti leidmise ja sellega tegelemise k ja tunnistaja A. ohta, selguvad

olulised erinevused. A toas, A M.L ütluste kohaselt olid koos A. kui naine tõi sülearvuti. A.

selliseid asjaolusid e ei tea, kust M.L arvuti sai. Lisaks on A. i ole avaldanud, on öelnud, et A

selgitanud, et arvutiga tegeles ta just palvel, kes soovis, et vahetaks arvutil koode. M.L M.L aga seletas, et tema peaaegu ei vaadanud arvutit, tal oli nii paha olla. Samuti ei kinnita A. A

M.L eelnevalt s.o enne politsei saabumist terve aeg maganud ütlusi selles osas, et M.L oleks. A. A kinnitab, et olid enne koos M.L iga õues ja M.L oli just tuppa läinud, kui politsei - saabus.

Kuna esinevad vastuolud M.L ja A. kohtuistungil A ütlustes, võrdleb kohus M.L antud ütlusi ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, et teha kindlaks, kas süüdistatava ütlused on usaldusväärsed.

M.L ütlused selle kohta, kas ja kuidas ta käis 23.06.2010 korteris nr 3, on samuti

vastuolulised. Eeluurimisel on

d. Kohtuistungil M.L öelnud, et koputas uksele, keegi ei tulnu

ütles, et käis seal korteris, koputas, kutsuti sisse ja ta sisenes. Tunnistaja K on aga öelnud, et M.L H.

sei kki nende magamistoa uksel, s.t et keegi teda sisse ei kutsunud, vaid vastavalt sis ä

eelkirjeldatud sündmuskoha vaatluspro korteris läbi esiku ja elutoa ning tokollile, tuli M.L seisis magamistoa uksel. M.L andis ütlusi, et arvuti tõi tema korterisse tema naine, kuskil 24.06. peale tema tõusmist, kui oli juba mingi aeg üleval olnud. Naine rääkis midagi lilleklumbist arvuti leidmisest. Tunnistaja

R. hommikul otsis lootuses leida K andis ütlusi, et öösel natukene otsis arvutit, aias kõik kohad läbi kadunud arvutit, kuid midagi ei leidnud. Samuti leidis kohus eelpool, et naise poolt arvuti korterisse

toomist ei kinnita ka tunnistaja A.

A ütlused.

Kohus leiab, et M.L teiste kriminaalasjas kogutud ütlused ei ole kooskõlas tõenditega ning

samuti on M.L sama asjaolu kohta erinevaid erinevates menetluse etappides andud ühe ja

ütlusi. Lähtudes eeltoodust l ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite eiab kohus, et M.L kogumist välja jätta.

Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et M.L läks jaanitulele 23.06.2010 kella 22-paiku,

pigem peale kella 22. Tunnistaja M. jaanitulel kella 1.30 K on kinnitanud, et nägi M.L paiku, kellega siis korra juttu ajas, M.L kinnitas, et üks kellega kogu aeg jaanitulel koos oli,

oli ka M. K K seda ei kinnita. Tunnistaja R. K on , nagu eelkirjeldatust näha, tunnistaja M.

kinnitanud, et kui öösel pidu käis. Kohus leiab, et tõendeid selle kohta, * tagasi tuli, siis M.L-i

mis kell jaanitulelt tagasi tuli, ei ole. kinnitas, et jaanitule paik oli tem M.L M.L a

kodust kusagil 2 km kaugusel. K kinnitas, et avastas varguse peale kella . K on andnud H. 2 öösel. R

ütlusi, et isa helistas talle öösel esimest korda peale kella 2 ja siis kukil 10 minutit hiljem, umbes 2.30. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et kuritegu on toime pandud

ajavahemikul 23.06 kell 22.00 kuni 24.06.2010 kell 2.15

. Selles osas kohus ka täpsustab süüdistust. Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistaja M. K nägi M.L 1.30 paiku jaanitulel, ei välista seda, et

M.L iab, et arvestades 2 kilomeetri kaugusele koju enne kella 2.15 poleks jõudnud. Kohus le

M.L piisavalt aega, et selle isikut ja tavalise keskmise inimese käimiskiirust, oli M.L ajavahemiku sees koju jõuda.

8

Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-10-11 on Riigikohus leidnud, et: „Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite

alusel, ning et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse osas, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad.“

Kohus leiab, et

käesolevas kuriteoepisoodis tõepoolest otseseid tõendeid selle kohta, et M.L

naabrite juures varguse toime pani, ei ole. Samas leiab kohus, et varguse M.L süü

toimepanemises on tõendamist leidnud just eelkõige läbi M.L enda käitumise järgmisel

päeval. M.L näitas A. arvutit, mis oli öösel R. ütluste kohaselt palus just A K varastatud. A. A

M.L M.L seda arvutit vaadata, palus tal arvuti koodid vahetada. Kohus leiab, et see

asjaolu näitab, just oli isikuks, kelle valduses oli varastatud arvuti, ta soovis, et A. et M.L ja A

muudaks koode. oli ka Eelkirjeldatust selgub, et M.L näitas A varastatud arvutit, M.L selge aurusaam, mida ta soovis, et A. A selle arvutiga teeks. Seega M.L oli teadlik, et tema korteris asub politsei poolt otsitav arvuti, ta ei avaldanud selle asukohta ning see näitab ilmekalt, et ta püüdis varjata arvuti asukohta politsei eest ning sellega ka oma tegu.

Kohus leiab, et krim * korteri *

inaalasjas on ka tõendamist leidnud, et uks oli sel öö lahti. H. K küll kinnitas, et kui magama läks (peale kella 22, peale seda kui M.L tema korterist lahkus), pani

ukse lukku. Samas R. t lahti, arvas, et ema oli seda K kinnitab, et kui öösel kodus käis, oli uks lukus

teinud. H. k K on kinnitanud, et ei näinud, et naine u se lahti tegi, seda nägi, et naine vahepeal üleval

käis. Samuti kinnitas H. K, et kui öösel kella 2

-ajal asjade varguse avastas, oli uks paokil. Seega oli korterisse võimalik siseneda igal isikul.

M.L K tunnistas, et need ei ole tema abikaasa koti kodust leiti ahjust käekoti sangad, kuid H. omad.

Kohus varastas R. leiab, et kui eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et M.L K

kuuluva arvuti. Samas ei ole oleks kohtule esitatud tõendeid, mis tõendaks, et M.L

varastanud ka * korterist E-

kodust E. K kuuluva käekoti koos selles olnud esemetega. M.L

ahjust leitud käekoti rauad K koti omad, samuti ei ole ühtki muud tõendit, mis ei olnud E-

E. seoks M.L käekoti vargusega. Nagu kohus eelpool leidis, kuna sel ööl ei olnud korteri uks lukus, siis

sinna oli võimalik omavoliliselt siseneda igal isikul. Seetõttu tuleb süüdistuse mahtu vähendada ja

süüdistusest välja jätta E K käekoti vargu -

E. s koos seal olnud esemetega.

Arvuti vargusega

- varastati Ordi tekitatud kahju on tõendamist leidnud ütlustega kannatanu R. K

Enturo, ostetud 22 000 krooni, kuna arvutite hinnad langevad üsna ruttu, siis politseile ütles, et

10 000 krooni. Siis läks kaduma ka ema käekott. Arvuti oli elutoas laua peal. Enne jaanitulele

minekut just kirjutas seal, siis olid kõik asjad tal küljes. Arvuti sa tagasi, süüalus i e korterist sai

politsei kätte. Põõsastes arvuteid ei vedelenud, käis enne just otsimas. Kadunuks jäi EMT

internetipulk, mis oli arvuti küljes ja optiline hiir – need jäidki kadunuks. Väärtus oli ca 900 krooni,

57,52 €.

Kohus leiab, et K vastavalt M.L on tõepoolest arS § 199 lg 2 p 4 sätestatud isikuks –

karistusregistri teatisele on ta varem neljal korral süüdi mõistetud kriminaalkorras varguste eest ja ühel korral ka röövimise eest. Vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna luba korterisse

sisenemiseks M.L ei olnud. Ka suletud, kuid mitte lukus oleva ukse avamine on kohtupraktika kohaselt loetud sissetungimiseks.

Kohus leiab, et M.L

süü on tõendamist leidnud järgmise kuriteo toimepanemises:

M.L a otsusega süüdistatakse selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 30.09.2009.

karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel varguste eest, tungis ajavahemikus 23.06.2010. a kell

22:00 kuni 24.06.2010 kell 02 * :00 lukustamata ukse kaudu sisse Hiiu maakonnas Kärdla linnas

asuvasse E-E K lukustamata korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, milleks oli elutoas laual asunud R K kuuluv sülearvuti ORDI Enduro DL 76 PD II TV SN

9

152913/22.05.06 maksumusega 10 000.- krooni. Oma tegevusega tekitas M.L R K varalise kahju 10 000.- krooni suuruses summas.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tegevusega pani M.L gi toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 jär kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus leiab, et M.L pani kuriteo toime kavatsetusega Kohus leiab, et M.L . käitumine

peale kuriteosündmust – näitab ilmekalt, et s.t varastatud arvuti varjamine, soov sellel koode muuta,

M.L tegevuse e ebaseaduslik omastamine.

esmärgiks oli võõra arvuti Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

II episood SÜÜDISTUS

M.L selles, et tema juhtis 10.novembril 2010.a kell 19:20 paiku Hiiu süüdistatakse

maakonnas Käina vallas Kärdla Käina - maantee 21.kilomeetril tema kasutuses olevat abikaasa K K

kuuluvat numbriga *, olles alkoholi tarvitamisest tingitud mootorsõidukit Ford Scorpio registreerimis

joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema ühes grammis veres oli alkoholi sisaldus mitte vähem

1,74 +/ -

0,06 mg/g, seega oli tema veres alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,68 mg/g. Sellise tegevusega pani .L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS M § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Teo vastavus süüteokoosseisule

KarS § 424

näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tl 3 II kd on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt 10.11.2010 Hiiu

maakonnas Käina Kärdla Käina - - tee 21 km oli joobeseisundi tuvastamisel allutatud M.L, kes keeldus tõenduslikku alkomeetrisse puhumast.

Tl 4 II kd on , mille kohaselt 10.11.2010 on kontrollile joobeseisundi kontrollimise protokoll

allutatud M.L ja kontrolli tulemus all - järgnev välimus määrdunud, silmade punetus, pupillid

suured, reaktsioon häiritud, kõne segane, aja – esineb häireid, teadvusel. Mäletab -, isiku ja kohataju

viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioonil kerged häired. Käitumine rahutu, ärritumine,

omameheli

k käitumine, ründav käitumine.

Tl 5 II kd on

ekspertiisimäärus – koostatud 10.11.2010, milles on kirjeldatud sündmuse tehiolusid ja on eksperdi käsutusse antud ekspertiisi teostamiseks M.L vereproov ja küsitud on kas

M.L vereproovis

leidub alkoholi jälgi?

Tl 8 II kd on mille kohaselt 10.11.2010 kell joobeseisundi tuvastamise saatekiri,

21.50 on võetud

M.L-ilt veri etanoolisisalduse uurimiseks. EKEI on proovimaterjali vastu võtnud 12.11.2010, uuringuakti nr 195i.

Tl 6 on nr 195I, koostatud 17.11.2010, milles ekspert on andnud toksikoloogiaekspertiisiakt arvamuse, et ekspertiisiks esitatud verest leiti etanooli (1,74+-0,06)mg/g, k=2.

Kaitsja l i ole eidis, et tõendamata on M.L alkoholisisaldus veres, kuna vereproovi võtmisel e järgitud Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määrusega nr 204 kehtestatud proovi võtmise korda.

M.L

on öelnud, et viidi Kärdlasse haiglasse ja võeti vereproov. Enne proovi võtmist ei tehtud

õigusi selgeks. i näos paistetus ja muhk oli peas, sest P lõi Tahtis, et haiglas pildistatakse, kuna ol teda, aga midagi ei tehtud. Öeldi, et mingi punetus on ja kõik. Enne vereproovi võtmist ei lubatud

10 istuda. Ei näinud kuhu see võetud vereproov pandi. Peale vereproovi võtmist viidi kohe minema. Ei mäleta küll, et oleks vereproovile allkirja andnud. Edasi pandi kambrisse ja järgmine päev lasti koju.

Kaitsja leidis ka, et rikutud on ka määruse § 12 – saatekirja täitmise nõudeid – ei ole näha,

missugustel tingimustel proovi võeti, pole tuvastatav volitatud isiku nimi, puudub allkiri ja ei saa aru, kes materjali on edasi saatnud.

Politsei ja piirivalve seaduse § 7 26 lg 5 sätestab, et vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks - edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus on 17.12.2009 määrusega nr 204 vastava korra kehtestanud. Kohus leidis juba eelnevalt, et M.L ütlused ei ole usaldusväärsed ja need tuleb kõrvale jätta.

Kohus leiab, et kriminaalasjas on ka proovi võtmise kohta tõendid, mis järjekordselt lükkavad M.L

ütlused ümber ta andis allkirja või mitte. Määruse § 10 lg 1 , seda just selle kohta, k

as

kohaselt kui prooviandja keeldub allkirja andmisest konteinerile kleebitud konteinerit ja korki

ühendavale sildile, siis märgitakse see saatekirja. Saatekirjas /tl 8 I kd/ sellist märkust ei ole. I

Saatekirjale esitatavad nõuded on esitatud määruse § 12 lg 2. Kohus leiab, et joobeseisundi

tuvastamise saatekirjal on ol m , ametniku allkiri ja on aru saada, et emas nii proovi võtjate ni ed eelnimetatud isikute poolt võetud vere on edastanud SA Hiiumaa Haigla, olemas on kontakttelefon.

Ekspertiisiaktis nr 195I /(tl 6 I kd) on aga märge, et ekspertiisiks on esitatud nõuetekohane

markeeritud vaakumkatsut. Ekspertiisiakti ja saate et kirja võrdlemisel on selgelt arusaadav,

ekspertiis on teostatud 10.11.2010 kell 21.50

M.L-ilt võetud vere suhtes. Saatekirjal ei ole tõepoolest märget proovi võtmise kohta, see lahter on täitmata, kuid kohus leiab, et

see ei ole rikkumine, mille peaks lugema oluliseks. Kui seda lahtrit saatekirjalt lugeda, siis selle

lahtri pealkirjast võib jääda mulje, et lahtrisse uleb kanda erisused proovi võtmisel, kuid hoolikamal t

lugemisel on selge, et sinna tuleks k

ise kohta. anda ka märked proovi võtm Riigikohus on otsuses nr 3-1-152-09 leidnud: „Kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud.“ Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast leiab kohus, et asjaolu, et saatekirjal ei ole märget proovi võtmise kohta, ei ole selline rikkumine, mida tuleks lugeda oluliseks. Saatekirjal on olemas olulised

andmed ja ühe lahtri täitmata jätmine ei too kaasa selle tõendi tühisust, sest proovi võtmine M.L ilt - vere ja selle ekspertiisiasutusele saatmine ning asjaolu, et just M.L-ilt võetud verele on tehtud ekspertiis, on tõenditega üheselt jälgitav.

Lähtudes eel ei ole tõendamist leidnud, et vereproovi võtmisel toodust ja selle vormistamisel esineks selliseid rikkumisi, mis tooks kaasa lubamatu tõendi.

Seega on

ekspertiisiaktis nr 195I 17.11.2010 eksperdiarvamusega tõendamist leidnud, et M.L

veres oli eta

nooli mitte vähem kui 1,68 mg/g.

Sündmuse -

enda kohta teavad ütlusi anda kolm isikut süüdistatav ja kaks tunnistajat. Süüdistatav .L M andis kohtus ütlusi, et 10. novembril 2010 oli tütre sünnipäev. Oli oma

kodus, tegid d tütre sünnipäevaks ettevalmistusi. Mingi aeg tuli külla L G ja tahtis sauna. Hakkasi

sauna kütma, et õhtul saaks sauna minna. Mingi aeg tuli sinna ka V V. Mingi aeg tahtis V koju

minna. Ei olnud kohe nõus sõitma, sest oli mõned lonksud õlut joonud juba. Siis V näitas oma

juhilu tema be, et pole midagi, tema sõidab. Kuna ta oli ennegi autoga sõitnud, siis ei keelanud teda.

Sõitsi juurest välja, sai natuke sõita, siis jäi tee äärde seisma ja küsis auto dokumente. d tema d V

Ütles, et bardatšokis. Vaatas, et sinine vilkur on taga. Kui ette keeras, siis vaatas, et V juba kõrvalistmel. Siis tuli politsei ja tegi juhi ukse lahti, see oli tühi. Siis tuli taha ukse juurde, tegi selle

lahti, tema i tea, mis talle ei istus seal. Siis kamandas välja, ütles, et miks peaks välja tulema ja e

11

meeldinud, politsei teda lõi rusikaga näkku. Kui ta ütles, et tule välja, siis hakkas välja tulema, aga turvavöö oli kinni ja ta plokkis ära. Läks närvi ise ka, ütles, et miks peaks välja tulema ja siis ta lõi. Siis sai turvavöö lahti, tuli välja ja pandi politseiautosse.

Valge nokamüts oli peas. Poole liitrisest õllest pool võib oli tütre -olla oli joonud. Toast just tuli, sünnipäev. Küttis alles sauna, ei jõudnud veel juua.

Ampulli, indikaatorit puhuda, a Ei leidnud kästi küll ga oli kaasreisija ja ütles, et ei pea puhuma.

põhjust, miks peaks puhuma. pandi politseiautosse ja viidi Kärdlasse, V pandi helkur ja saadeti Edasi koju.

Kärdlas viidi haiglasse ja võeti vereproov. andi kambrisse ja järgmine päev lasti koju. Edasi p

Tunnistaja V V andis kohtus ütlusi, et 10. novembri 2010. a olid M.L juures ja sai joodud õlut. M.L-iga sõitis sel päeval koos autoga. Selles on kindel, et ise autot ei juhtinud. Autos olid tema

ja M.L. Ei tea, kuhu sõitma pidid. Seda mäletab, et ja jõi õl M.L juures olid d ut. Auto

peale istusid b tema ja auto peremees . Hoovist , seda mäleta – , sealt hoovist pidid edasi sõitma ju

sõitsi välja n nii kehv sõiduoskus, et poleks sealt d . Rooli taga ei istunud, kohe kindlasti, seda teab. O

hoovist väljagi autoga saanud, oleks vastu posti sõitnud . Värava läheduses võttis politsei seal neid

kinni .

ja neid ei olnud üks, vaid rohkem Nemad ju näevad. Sel päeval suusamüts oli peas, mitte tutiga, tavaline.

Muidugi n anti helkur, politsei andis ja saadeti koju. Helistas sinna 112, ägi sel päeval politseid, talle

et , siis telefoni teel juhatati koju. . Oli eksis ära ja ei ole kaine Pime oli, ei teadnud kust ära keerata purjus. Ei tea, palju oli alkoholi taritanud, ei tea seda kunagi. Viina ei saanud joodud, õlut jõid. Ei

saa jalgrattagagi sõita, kukub ümber. On kukkunud ehitusel betoonpõrandale pea ees alla, see oli nõukogude ajal, muid peatraumasid on ka olnud. Kui on purjus, siis viiakse kainestusmajja ja siis ka

ei tea, kust sinna viidi.

Tavaliselt ei mäleta sündmusi.

Autojuhiload on olemas. Paar korda ainult on roolis olnud Hiiumaal. Oli kaineks autojuhiks. On

ennem M.L autoga sõitnud ütlesid - siis kui poe juures olid, siis , et sina V oled kaine, istu rooli, siis tuli H (politseinik) ja kontrollis, kas on load. M.L, sina olid jokkis. See ei olnud sellel päeval, see oli hoopis teisel päeval. Tükk maad varem. Siis oli inimesi rohkem autos.

Tunnistaja P P

andis kohtus ütlusi, et 10. novembri 2010 oli tööl, töötas Hiiumaal,

patrullpolitseinikuna. Pidas joobes juhi, see oli M.L. Sel h sel päeval kinni ühe etkel ta küll

roolis ei olnud, kui auto kinni pidasid. Auto jäi enne neid seisma ilma, et sinise ja punase vilkuri oleksid sisse lülitanud. Ta jäi seisma ninaots tee peenral, tagumine ots tee peal. Kui juhi ukse juurde

läks, siis V. V istus kõrvalistmel i mäleta kas tal turvavöö oli kinni, pime oli ja ei pööranud sellele , e

hetkel tähelepanu. Tahtis teada, kes roolis oli ja kes tagaistmel istus. Juhi istmel kedagi ei istunud.

Tagaistmel istus M.L, kes üritas turvarihma kinnita vöö oli lahti. See mootorsõiduk da, turva

enne kinnipidamist sõitis nende eest mööda. Seisid Tobiase parklas. Oli informatsioon, et M.L

sõidab ringi. Kui jõudis ja möödus – sõitis mööda ja auto nendeni

, siis oli roolis M.L vaatas

nende poole. Sel eerasid

. Auto le järgi k talle järgi ja jäi kohe seisma, niimoodi põiki nagu enne rääkis

oli Ford Scorpio ja kellaaeg oli kuskil

peale 7. Täpset aega ei mäleta, aga pime aeg oli.

Ei meenu, mis M.L seljas oli, peas võis olla küll mingi hele sonimoodi müts, sellest on tükk aega möödas, ei mäleta.

Kui sõitsid autole järgi, ta jäi seisma, olid kohe ta taga. Tuli kõrvalistmelt välja, kuna mõni nädal enne oli ka olnud juhus, kus M.L istus kõrvalistmele, siis arvates, et ta jälle vahetab koha ära, siis

läks kiiresti juhiistme juurde, -alla). Ford Scorpio aga oli näha, et autos toimus mingi liikumine (üles ei ole kerge auto, aga kõikus. Peatunud auto juurde jõudis sekunditega. Seal palju vahet ei olnud. Nii

kui auto seisma jäi, tuli ka kohe välja ja läks auto juurde. Jõudis juhi ukse juurde, valgustas

taskulambiga. Kedagi kolmandat isikut polnud . näha

M.L teist roolis oli oli ärritunud ja üleolev. Kui küsis, kes , siis M.L väitis, et see on nende

asi kindlaks teha. i palus tal indikaatorvahendisse Ku puhuda, siis sellega ta polnud nõus, kuna ta

olevat . Politseisse viimise ja vereproovi vastu ei olnud reisija, hakkas seal näppudega vehkima .

12

Paigutasid ta politsei auto taha kongi, kus ta hakkas mõne aja pärast laamendama. Edasi kutsusid

sellele autole puksiiri järgi, ootasid selle ära, Kärdlasse jaoskonna taha, siis tehti ära auto toodi

esmased paberid ekspertiisi jaoks, seejärel läksi haiglasse verd võtma, siis läksi

d temaga d tagasi kainestusmajja.

M.L suhtes keegi ei kasutanu s talt autost füüsilist vägivalda d, rusikaga näkku ei löönud. Võtti

väljudes ainult käest kinni ja siis ta tuli rahulikult välja väliseid –

. M.L oli joobetunnuseid

alkoholi

lõhn oli, liikumine näitas, et tunnused on olemas – koordinatsiooni häired liikumisel ja käimisel olid tal olemas.

Veermets hakkas kodu poole minema. Ei mäleta, kas V oli müts peas. T lmnähtavalt alkoholi a oli si tarvitanud. Teadsid, kus ta elab. Hakkas lõugama nagu tal purjus peaga ikka kombeks on, panid talle

veel helkuri külge ja siis ta läks kod . Ei mäleta, kas V. V ka midagi ütles selle kohta, u poole edasi kes autot juhtis.

Ei ole päris kindel neist mööda sõitis, olid , ka valgustus oli selles kohas, kus auto - Ford Scorpio

autost umbes 15-20 m kaugusel. Politseiautol arktuled, mis natuke valgustasid, t d - põlesid p võib ee

olla ei valgustanud. ord Scorpiol

Ei mäleta, kas mööduval F põles salongivalgustus, esituled põlesid.

M.L nägu oli näha, kui ta roolis oli Ka paarimees nägi, et M.L , sest ta vaatas nende poole.

oli roolis. On M.L-iga piisavalt palju kokku puutunud igasugustes situatsioonides, et teda ära

tunda. S korras. Kinnitab, et M.L vaatas tema poole. ilmanägemine on M.L nägi, et tegemist

oli politseibussiga ja jäi kohe seisma. Ei jõudnud ei sinist ega sse lülitada. punast vilkurit si

Valgel ajal on , esimene klaas on tal normaalne, taga on toonklaasid. seda autot näinud

Seega on esitatud selle kohta, kes autot juhtis, kaks erinevat versiooni. S kohtule üüdistatav M.L

kinnitab, et tema autot ei juhtinud, autot juhtis V. V. V. V eitab seda kindlalt, ütleb, et see

on tal hästi meeles, lisades veel, et ta ei oleks purjus olles auto juhtimisega hakkamagi saanud.

Tunnistaja P. - vaatas nende P kinnitab, et kui Ford Scorpio nendest möödus, siis juht M.L poole ja ta tundis M.L kindlalt ära. Kui jõudis peatunud auto juurde, siis juhiistmel kedagi ei istunud, V. Veermets oli kõrvalistmel ja M.L oli tagaistmel ja püüdis turvavööd kinni panna.

Tunnistaja Paulus kinnitas ka, et kui Fordile lähenes, siis nägi, et auto õõtsus, mis näitas liikumist

autos. Kohtuistungil on M.L V, kohapeal ta seda poli

öelnud, et autot juhtis V. tseile ei öelnud.

Kohus leiab, et M.L kinnitas, et ennem ütlusi ei kinnita ka temal tuvastatud joove. M.L

kui autoga sõitma mindi, oli ta joonud kõige rohkem poole liitrisest õllepudelist pool pudelit. Ekspertiisis on aga leidnud, et M.L veres oli alkoholisisaldus vähemalt 1,68 mg/g. Oluline on

ka asjaolu, et sündmus toimus kell 19.20, peale mida M.L võimalust alkoholi ei olnud enam

tarvitada. Vereproov on võetud 21.50, kaks ja pool tundi hiljem. Kui M.L ütlused oleks tõesed, siis ilmselgelt ei oleks tal saanud kaks ja pool tundi tagasi tarbitud poolest pudelist õllest olla nii kõrge etanooli näit veres.

Lähtudes eeltoodust ütlused ka selle sündmuse kohta leiab kohus, et M.L

ei ole

usaldusväärsed ja tuleb kõrvale jätta, se teised kriminaalasjas kogutud tõendid lükkavad M.L st

ütlused ümber.

Edasi uurib kohus, kas tunnistajal P. P oli oludes, mis valitsesid sündmuse ajal, võimalik M.L Tunnistaja P. ära tunda. P on väitnud kindlalt, et kui sõiduauto Ford sõitis politseiautost

mööda, siis juht vaatas nende poole ja tundis juhis ära M.L P kinnitas, et silmanägemine . P.

on tal -20 meetri kauguselt. korras ja auto möödus nende autost 15

Tl 173

e III kd on Käina Vallavalitsuse teabenõudel , mille kohaselt Käina vallas Selja küla vastus

piiridesse jääval Hiiu maantee osal R. Tobiase majamuuseumi kõrval

asuvast parklast 100m mõlemale poole ei ole tänavavalgustust.

Kohus

P leiab, et asjaolu, et sündmuskohal ei olnud tänavavalgustust, ei muuda tunnistaja ütlusi P. ebausaldusväärseks.

13

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-3-10 leidnud: „Kolleegium on varem korduvalt märkinud, et ütluste

usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus.“

Millised olid siis selle sündmuse elulised asjaolud? Politseiauto, kus tunnistaja istus, seisis tee ääres,

põlesid parktuled. autoga sõidab ringi M.L Politseile oli eelnevalt teatatud, et . Seega

tunni ohtumine ei tulnud ootamatult. staja tähelepanu oli ilmselgelt teravdatud, k Mööduvat autot nägi

tunnistaja

juht vaatas politseiauto poole. Kohus küljelt ning mööduva auto politseiautost möödumisel leiab, et just selline autode paigutus teeb eluliselt usutavaks, et tunnistajal oli võimalik juht ära tunda.

On üldteada asjaolu, t kõikidel autodel põleb sisselülitatud tulede puhul armatuurlaua valgustus e , mis valgustab mingi määral ka juhi nägu. Tunnistaja kinnitas, et sõiduautol Ford, mis neist möödus, olid esiklaasid tavalised s.t toonimata. Tunnistaja kinnitas, et M.L on talle seoses tööga eelnevalt tuttav. Kohus leiab, et on eluliselt usutav, et sellises olukorras, kus tunnistaja (kellel silmanägemine on korras) vaatas pimedas 15-20 meetri kauguselt mööduvat autot küljelt (teda ei pimestanud näiteks

vastutuleva auto tuled), millel põles kindlasti armatuurlaua valgustus, on võimalik tõsikindlalt ära

tunda roolis olnud isik. Tegemist on ka olukorraga, kus kaks autos olnud isikut ja V. M.L V

on olu

Veermets on tumedad vuntsid). liselt erineva välimusega (tunnistajal Lähtudes V.

eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et tunnistaja P. Paulus ütlused on usaldusväärsed ja nende

ütlustega ning lisaks tunnistaja V. ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistuses märgitud ajal ja V

kohas oli just M.L

isikuks, kes mootorsõidukit juhtis.

Teo toimumise ajal s.o 10.11.2010 kehtinud liiklusseaduse § 20 lg 3 sätestas, et juht ei tohi olla

joobeseisundis ning lõige 31

kohaselt juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui

tema ühes grammis veres on vähe 01.07.2011 jõust malt 1,50 milligrammi alkoholi. unud

l 1 69 lg 4 p 1 kohaselt iiklusseaduse § 69 lg sätestab samuti, juht ei tohi olla joobeseisundis ning §

alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. kui ka käesoleval ajal kehtiva Seega nii teo toimepanemise l sseaduse kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse juht, kelle iiklu

ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. M.L mootorsõiduki juht, oli

kelle

ühes grammis veres oli alkoholi 1,68 milligrammi.

Liiklusseaduse § 69 lg 6 sätestab, et mootorsõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse politsei ja

piirivalve seaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et käesoleval juhul on M.L ile - sinenud

alkoholijoove tuvastatud vastavalt politsei ja piirivalveseaduse § 7-26. keeldus M.L

tõenduslikku alkomeetrisse puhumast /tl 3 I kd/ ning seejärel toimetati tervishoiuautusse M.L

vereproovi võtmiseks, milline vereproov saadeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ekspertiisi teostamiseks ja alkoholisisaldus veres on tuvastatud eksperdi poolt.

Kuna veres olnud alkoholisisaldus on kindlaks tehtud vastavalt kehtivale korrale, ning M.L

veres olev alkoholisis levaks, siis aldus ületas määra, mille puhul juht loetakse alkoholijoobes o

M.L

oli süüdistuses näidatud ajal ja kohas isikuks, kes juhtis mootorsõidukit joobeseisundis.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tegevusega pani M.L 4 toime KarS § 42 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes.

Kohus leiab, et pani kuriteo toime otsese tahtlusega ta oli teadlik, et on alkoholi M.L – tarvitanud, ta teadis, et sellises seisundis ei tohi autot juhtida, kuid ta ei hoolinud sellest. Teo õigusvastasus Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

Süüküsimus

14

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja

kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks süü temale süüks arvatud kurite M.L gude toimepanemises.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tuleb süüdistustes KarS § M.L

199 lg 2 p 4, 8

(kohtu poolt vähendatud mahus) ja KarS 424

§ järgi süüdi mõista.

KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse või 424 kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest karistamise alus on isiku süü, kohus -

mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. süü on keskmine, kuna Kohus leiab, et

M.L

tema joove ei ole minaalkorras märkimisväärselt suurem, kui see, mille seadusandja loeb kri

karistatavaks juhil olevaks joobeks. Varguse episoodis on M.L

süü samuti keskmine –

kuriteoga tek samas on aga M.L kuritarvitanud oma itatud kahju ei ole väga suur, majanaabrite usaldust, tunginud nende korterisse, kust varastas arvuti. Kohus leiab, et karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tl 8-16 III kd kohaselt on M.L karistatud kriminaalkorras kuuel karistusregistri teatise korral ja väärteo korras 22-l korral. Kriminaalkorras on M.L varem korduvalt karistatud

varavastaste kuritegude eest. Liikluskuritegude eest varem karistatud ei ole, küll on aga hulgaliselt trahve määratud liiklusväärtegude toimepanemise eest. M.L on eelnevalt karistatud ka

raskeima karistusliigiga vangistusega ja ta on ka reaalselt vangistust karistusena kandnud. – Käeolevas kriminaalasjas arutusel olevad teod on toime pandud katseajal. Eelmise kohtuotsuse tegi

Pärnu Maakohus M.L suhtes 05.05.2010, käesolevas kriminaalasjas arutusel olevad teod on

M.L toime pannud juunis ja novembris 2010.Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka

õiguskorra kaitsmise huvisid. on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ja M.L

eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et M.L

väärtushinnangud on paigast ära, eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma,

sest kuigi teda on karistatud ka raskeima karistuse s.o vangistusega eelnevalt, jätkas ta ka katseajal kuritegude toimepanemist olukorras, kus ta teadis, et tal on kandmata eelmise kohtuotsuse järgi 3-

aasta 6-kuu 18-

päevane vangistus.

Lähtude on isikuks, keda ei ole võimalik karistada rahalise s eeltoodust leiab kohus, et M.L karistusega vaid mõlema kuriteo eest tuleb talle karistuseks mõista vangistus.

Kohus leiab, et

keskm M.L tuleb karistada seaduses ettenähtud karistusmäära isest määrast allapoole jäävas määras, arvestades süü suurust ja seda, et kuritegude ei ole tekitatud suurt kahju.

Kuna k ajal, tuleb V. äesolevas kriminaalasjas arutusel olevad kuriteod on toime pandud katse

M.L

e mõista liitkaristus kohaldades KarS § 65 lg 2.

TÕKEND

M.L on kahtlustatavana kinni peetud 24.06.2010 22-23 I kd/, 26.06.2010 kohaldatud /tl

tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 26 I kd 02.05.2011 kohtumäärusega Pärnu , tl 19 II kd/.

15

Maakohus kuulutas M.L tagaotsitavaks ja muutis M.L suhtes kohaldatud tõkendit,

kohaldades tõkendit vahistamine /tl 79-80 III kd/. Tl 135 III kd on , mille kinnipidamisprotokoll

kohaselt M.L

on eelnimetatud määruse alusel kinni peetud 01.07.2011.

Kohus leiab, et M.L suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata, kuna M.L

vahistamise a . N luseks olnud asjaolud ei ole ära langenud eed asjaolud olid põhjendatud

kahtlus, et M.L vabaduses viibides kuritegude toimepanemist - jätkab käesolevas

kriminaalasjas arutusel olevad teod pani M.L toime katseajal ja kahtlus, et M.L

hakkab menetlusest kõrvale hoiduma – reaalselt asus mais 2011 kohtumenetlusest M.L kõrvale hoiduma, mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks ja kohaldati tõkendit vahistamine. M.L

tabati 01.07.2011. Lisaks on põhjendatud ka kahtlus, et vabaduses viibides hakkab M.L

kõrvale hoiduma karistuse kandmisest, käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus M.L ile - sest

pika reaalse vanglakaristuse.

Tõkend vahistamine tuleb tühistada peale jõus unud kohtuotsuse järgi karistuse kandmisele asumis t t.

ASITÕENDID

Tl 16-21 I kd on

elukohast leitud esemete - M.L asitõendite, läbiotsimisel sülearvuti ja

käekoti metallist sulgurdetailide vaatlus. Asitõendid sülearvuti koos aku j , a toiteadapteriga tagastatud

omanikule /tl 10 I kd/ ja koti metallist sulguriosa jäetud Kärdla KJ asitõendite hoiuruumi. Koti metallist sulguriosa hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

TSIVIILHAGI

Tl 11 I kd on , milles kannatanu soovib vargusega tekitatud kahju 900 krooni (57,52 R K tsiviilhagi

euro) väljamõistmist süüdistatavalt ptilise hiire väärtus, mis jäid . Kahjuks on EMT internetipulga ja o

kadunuks. Kohus leiab, et Kadunuks jäänud asjade väärtuse osas ei ole vastuväiteid esitatud.

tsiviilhagi kuulub rahuldamisele – kannatanu sai tagasi küll varastatud sülearvuti, kuid kadunuks

jäänud EMT internetipulga ja optilise hiire väärtus tuleb kannatanule hüvitada.

M.L

Kannatanu avaldas, et kuriteoga E-E K esindaja H K tekitatid tema abikaasale käekoti vargusega

varaline kahju 5950 krooni. Kuna kohus jättis käekoti varguse süüdistusest välja, tuleb E-E

.K esindaja H. K tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 kohaselt jätta läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3 alusel on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

1. sundraha

ga kaasnev KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsuse , mis vastavalt KrMS

§ 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x290 435 eurot. = 2. KrMS § 175 lg 1 p 4 on määratud kaitsjale makstud tasu kriminaalmenetluse kulu ja käesolevas

kriminaalasjas on see kaitsjale Tamm makstud tasu 3070,60 krooni s.o 196,25 eurot /tl 35 I kd/, A. 3195,60 krooni s.o 204,27 eurot /tl 32 II kd/, 406,43 eurot /tl 38-40 III kd/, 428,77 eurot /tl 92-94 III

kd/, 132,23 eurot /tk 138 III kd/, 168,56 eurot /tl 146/, 129,19 eurot /tl 161 III kd/, 155,34 eurot,

131,38 eurot, kokku 1952,42 eurot. Advokaadile A.Tamm - ja ajakulu, mis on seotud makstud sõidu

asjaoluga, et 1089,33 eurot advokaat on teisest piirkonnast, jätab kohus riigi kanda ja see summa on .

M.L-ilt tuleb kaitsjatasu 863,09 eurot välja mõista

3. koopiate tegemise kulu

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust ja käesolevas

kriminaalasjas on see krooni 7,36 eurot 39 II kd /tl /.

4. ekspertiisikulu

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ja käesolevas kriminaalasjas on see toksikoloogiaekspertiisi tasu 27,99 eurot /tl 7/.

16

5. kannatanule ja tunnistajale makstud KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on kriminaalmenetluse kulu

summad - P - käesolevas kriminaalasjas on need tunnistaja P. makstud sõidukulud 40,24 eurot /tl 95

96 III kd/, tunnistaja L. R 7-98/, tunnistaja R.K makstud makstud sõidukulu 44,72 eurot /tl 9 sõidukulu 98,22 eurot /tl 104-105 III kd/, kokku 183,18 eurot.

/allkiri/

Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige