1-09-18228/12 · 1-09-18228/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-18228

KOHTUMÄÄRUS

06.märtsil 2012.a. Viru Maakohtu kohtunik Rakvere kohtumajas kirjalikus Tiit Kullerkupp

menetluses läbi vaadanud Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse

kriminaalhooldusametniku Siiri Bork`i erakorralise ettekande G.E-le määratud katseaja ja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise tähtaja pikendamiseks,

t e g i k i n d l a k s:

Viru Maakohtu 21.12.2009.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-18228 tunnistati G.E süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks

mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei kohaldatud mõistetud vangistust tingimisi 2 aasta 6 kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati G.E katseajal alates jaanuarist 2010 igakuiselt hüvitama A K vähemalt 1000.00 krooni kuriteoga tekitatud kahjust. Katseaja alguseks loeti

21.12. 2009.a. G.E-lt mõisteti välja tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 42560.00 krooni A K kasuks.

Viru Maakohtu 25.01.2010.a. kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-09-18228 muudeti kohtuotsuse resolutiivosa katseaja alguse, kohustuse täitmise ja kaebemenetlust puudutavate

kuupäevade osas. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati G.E katseajal alates

veebruarist 2010 igakuiselt hüvitama A K vähemalt 1000.00 krooni kuriteoga tekitatud

kahjust. Katseaja alguseks loeti 25.01.2010.a. Kohtuotsus jõustus 02.02.2010.a. kohtumääruse jõustumisega.

23.02.2012.a. saabus kohtusse kriminaalhooldusametnikult Siiri Bork`lt erakorraline

ettekanne G.E suhtes kuna G.E ei heasta kuriteoga tekitatud kahju. Ettekandes esitatu kohaselt peaks hooldusalusel käesolevaks ajaks olema hüvitatud kuriteoga tekitatud kahjust vähemalt 1533.84 eurot. Isik on hüvitanud kahjust 1437.13 eurot. Seega on isik tasunud 96.71 eurot vähem kui käesolevaks ajaks peaks tasutud olema. Isik on püüdnud

tasuda kuriteoga tekitatud kahju toimetulekutoetusest. 20.02.2012 antud kirjalikus seletuses

põhjendas hooldusalune igakuise kohustusliku summa mitte tasumist järgnevalt: „Käesolevaga teatan, et ma ei saanud täna maksekviitungit tuua, kuna mul ei olnud võimalust

raha maksta. Maksan võla 96.71 eurot ära hiljemalt 23.02.2012.“ Katseajal on ametnik hooldusalusega kohtunud 33-l korral. Mitteilmumist on esinenud 4-l korral. Kohtumistel on

hooldusalune suhtlemisaldis ning koostöövalmis. Karistusregistri andmetel on hooldusalune katseajal toime pannud ühe väärteorikkumise. G.E alalist töökohta ei oma. Isik on kogu

katseaja perioodi olnud arvel Töötukassas töötuna. Isiku väitel tegeleb ta pidevalt

tööotsingutega, kuid siiani ei ole tööd leida õnnestunud. Isiku igakuiseks stabiilseks

sissetulekuks on toimetulekutoetus ning peretoetus. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitab

2

hooldusalune üldjuhul toimetulekutoetusest. Viimasel perioodil on tal tekkinud kahju

tasumisega makseraskused, mistõttu on tekkinud ka võlgnevus. Hooldusalune on korduvalt

väitnud, et palub võlgnevuse likvideerimiseks abi lastelt, kuid siiani kogu võlgnevuse

likvideerimiseks ei ole sellest piisanud. G.E on üles näidanud suurt tahet kahju hüvitamiseks ning ametnik on arvamusel, et võlgnevuse tekkimine ei ole olnud hooldusaluse poolt kuritahtlik.

Eeltoodu alusel teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada G.E-le

mõistetud katseaja ja maksekohustuse tähtaega 3 kuu võrra. Ettepanekut tehes lähtus

kriminaalhooldusametnik hooldusaluse motivatsioonist ja püüdlusest kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ning karistuse kandmiseks vabaduses. Kuna isiku igakuine sissetulek on väga väike, on alust arvata, et tähtajaline maksekohustuse hüvitamine käib hoolduslausele üle jõu.

Karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku

ettekande alusel muu hulgas määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra. KarS § 75 lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada

või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg 1 sätestab, et karistusseadustiku § 74 lõike 4,

§ 75 lõike 3 või § 871

lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste

määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

KrMS § 432 lg 1 sätestab, et kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Kohus hinnanud kriminaalhooldusametniku poolt esitatud asjaolusid ja tutvunud kriminaalasja toimikuga, leiab, et kriminaalhooldusametniku Siiri Bork`i poolt erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku saab rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist süüdimõistetule

kohtuotsusega pandud lisakohustuse, s.o kuriteoga tekitatud kahju heastamine, tähtajaks täitmata jätmisega. KarS § 75 lg 2 p 1 sätestab, et kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut võib määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal

kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks. Nimetatut arvestades

määras kohus G.E-le kohustuse katseajal igakuiselt hüvitama kuriteoga tekitatud

kahjust (s.o 42560 krooni) vähemalt 1000 krooni (63.91 eurot). Kriminaalhooldusametniku

ettekandest nähtub, et käesolevaks ajaks peaks G.E olema hüvitatud kuriteoga tekitatud kahjust vähemalt 1533.84 eurot. Isik on hüvitanud kahjust 1437.13 eurot. Seega on isik tasunud 96.71 eurot vähem kui käesolevaks ajaks peaks tasutud olema. G.E enda kirjalikus seletuses on avaldanud, et tasub võlgnevuse ära hiljemalt 23.02.2012.a. Kohus leiab, et käesoleval juhul G.E ei hoidu kõrvale temale määratud kohustuse

täitmisest ning võlgnevuse tekkimine ei ole olnud isiku poolt kuritahtlik. Seega, on

G.E tahe vabatahtlikult ka edasisi makseid teostada ja sellega kohtu poolt pandud kohustust katseajal täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud G.E-le

anda võimalus kohustuse täitmiseks katseaja jooksul ning sellest tulenevalt pikendada G.E-le määratud katseaga ja sellest tulenevalt ka igakuist maksekohustuse tähtaega 3 kuu võrra.

3

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 427 lg 1, 432 lg 1; KarS § 74 lg 4; 75 lg 3, täitmiskohtunik m ä ä r a s:

1. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Bork`i erakorraline ettekanne rahuldada. 2. Pikendada G.E-le /isikukood xxx, elukoht xxxx/ määratud 2

aasta ja 6 kuulist katseaega ning maksekohustust 3 (kolme) kuu võrra, s.o kuni 24.10.2012.a.

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul Viru Maakohtule, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata kriminaalhooldusametnikule ja G.E-le.

Kohtunik

(allkiri)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Tea Toming

Kohtumäärus jõustus

27. märtsil 2012.a

№oremreferent

Tea Toming