1-12-2016/2 · Tartu Ringkonnakohus

1-12-2016

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2016 Kohtunik Paavo Randma Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 7. veebruari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Indrek Kivi kaebus Riigiprokuratuuri 7. veebruari 2012 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele RESOLUTSIOON

Jätta Indrek Kivi kaebus Riigiprokuratuuri 7. veebruari 2012 määrusele läbi vaatamata

Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest

Asjaolud

17.01.2012 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu Vangla kinnipeetava Indrek Kivi avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks Tartu Vangla ametnike suhtes, kes 17.01.2012 kambri 321 läbiotsimise käigus omandasid või varastasid avaldajale kuuluva spordikoti rihma. Kahju osas märkis kaebaja, et kuna tegemist on meenega, on tegemist moraalse kahjuga. Lõuna Ringkonnaprokuratuur jättis 30.01.2012 kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg

1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

I. Kivi vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris.

Riigiprokuratuuri määruse sisu

Riigiprokuratuur jättis 07.02.2012 määrusega I. Kivi kaebuse rahuldamata. Määruse põhjenduste järgi on kriminaalmenetluse alustamata jätmine seaduslik ja põhjendatud järgmistel motiividel. KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Vastavalt KrMS § 194 on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave, kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis.

Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kõnealusel juhul ei esine kuriteoteates ega kaebuses Riigiprokuratuurile sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Ringkonnaprokuratuur on kaebajale selgitanud vangla pädevust kõnealuse juhtumi menetlemisel, sellest oli teadlik ka kaebaja ise juba enne kuriteoteate esitamist ning asjaolu, et vangla poolt pakutav lahendus ei pruugi kinnipeetavale meeldida, ei saa kompenseerida alusetu kriminaalmenetluse alustamisega. Varavastaste kuritegude, nagu I. Kivi viidatud vargus (KarS § 199) ja omastamine (KarS § 201) obligatoorseks tunnuseks on varalise kahju tekkimine. Varalist kahju kaebaja kuriteoteates ega kaebuses määratlenud ei ole, viidates vaid moraalsele kahjule. Seega puudub vajadus käesolevas määruses analüüsida lähemalt eelmainitud süüteokoosseise. Kuriteoteate lahendamisel pole ühtki menetlustoimingut teostatud, kuna kriminaalmenetlus jäeti alustamata ja menetluse väliselt menetlustoiminguid ei teostata. Menetlusotsus võetakse vastu nende materjalide põhjal, mis otsustaja käsutuses on. Kõnealusel juhul olid selleks kaebaja kuriteoteade, T.S. ettekanne vangla juhtkonnale ja läbiotsimisega seotud dokumendid. Seega olid menetlusotsuse vastuvõtja käsutuses mõlema poole nägemus toimunust ning kaebuse esitaja seisukohta, mis oli esitatud kuriteoteates, ei jäetud otsustusprotsessis tähelepanuta. Ülaltoodust lähtuvalt leidis Riigiprokuratuur, et ei T.S. ega teiste 17.01.2012 kambris 321 läbiotsimisel osalenud isikute tegevuses pole tuvastatavad ühegi karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteo tunnuseid, mistõttu I. Kivi kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kaebuses esitatud taotluste sisu

I. Kivi esitas Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, milles selgitab, et vanglas ei ole tal võimalik esitada kaebust advokaadi vahendusel ning õigusabi taotlema hakates ei jõuaks ta kaebust tähtaegselt esitada. Kaebuse põhjenduste järgi ei nõustu I. Kivi Riigiprokuratuur seisukohaga, et ta on oma kaebuses välja toonud asjasse puutumatud Põhiseaduse sätted.

I. Kivi on seisukohal, et ametnike ütlusi on eelistatud tema ütlustele. I. Kivi leiab, et ka tema vara peab olema kaitstud vastavalt Põhiseadusele. Vanglaametnik T.S. on igas seletuses andnud erinevaid ütlusi, seletusi ei ole võetud I. Kivi kambrikaaslastelt. I. Kivi leiab, et tema spordikoti rihma äravõtmisega panid vanglaametnikud toime varguse ning ta ei nõustu Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör J. Vissaku seisukohaga, mille järgi isegi kui T.S. või keegi praktikantidest oleks I. Kivi spordikoti rihma võtnud, ei oleks selline tegevus kvalifitseeritav kriminaalkorras karistatava omastamise, varguse ega vahistatu ebaseadusliku kohtlemisega.

I. Kivi leiab, et tegemist on Euroopa Põhiõiguste harta artikli 21 lg 1 järgi diskrimineerimisega. Samuti on tema suhtes rikutud EV Põhiseaduse §-de 3, 11-13, 15 sätteid. I. Kivi juhib tähelepanu, et koheselt peale tema poolt avalduse esitamist prokuratuuri alustati tema suhtes vanglas distsiplinaarmenetlust ning teda karistati 15 päeva kartseriga, et tal ei oleks võimalik juurde pääseda õigusaktidele ja õigusabile. I. Kivi leiab samuti, et tema suhtes on ametnikud kuritarvitanud oma võimu.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et I. Kivi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada see kaebuse esitajale.

KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS §-s 207 lg 1, 2 nimetatud kaebus rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik advokaadi vahendusel vaidlustada määruse ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.

KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS §

318 järgi apellatsiooniõigust.

KrMS § 326 lg 2 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile kui esinevad KrMS § 323 lg 2 punktides 1-3 ettenähtud asjaolud.

KrMS § 208 lg 1 tuleneva nõude osas, mis võimaldab Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamist vaid advokaadi vahendusel, märgib ringkonnakohus, et kuna riigil on nii õigus kui ka kohustus tagada muuhulgas kohtumenetluse efektiivsus, on teatud küsimustes - nagu seda on ka süüdistuskohustusmenetlus, põhjendatud võimaldada kohtusse pöördumist vaid kvalifitseeritud juristi poolt koostatud asjakohaste argumentidega.

Ringkonnakohus viitab ka Riigikohtu määrusele nr 3-1-1-81-05, milles Riigikohus kordab varasemas praktikas korduvalt käsitletud seisukohta, et KrMS § 208 lg-s 1 nimetatud määruskaebuse esitamisel ilma advokaadi vahenduseta tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus läbi vaatamata. Sellist järeldust toetab üheselt ka analoogia KrMS § 350 lg 2 p-s 2 ja § 344 lg-s 3 sätestatuga, mille kohaselt tuleb kassatsioon, mida ei ole esitanud prokurör või advokaat, jätta läbi vaatamata ja tagastada kassaatorile.

I. Kivi kaebuse seisukoha osas, et õigusabi taotlema hakates ei jõuaks ta kaebust tähtaegselt esitada, selgitab ringkonnakohus, et kaebetähtaja rikkumisel riigi õigusabi taotlemise tõttu, on vastavalt seadusele õigus taotleda vajadusel kaebetähtaja ennistamist, kuid sellisel juhul kaalub ringkonnakohus kõiki asjaolusid, kas kaebetähtaja ennistamine on põhjendatud.

Tulenevalt ülaltoodust leiab ringkonnakohus, et kuna I. Kivi ei ole esitanud KrMS § 208 lg 1 ja 2 vastavat kaebust advokaadi vahendusel ning R. Paala ei ole esitanud ka taotlust riigi õigusabi määramiseks eelnimetatud kaebuse koostamiseks, tuleb jätta I. Kivi esitatud kaebus KrMS § 326 lg 2 alusel läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale.

Paavo Randma