1-08-4254/32 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-4254 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 15. veebruari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.J kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebus Tartu Maakohtu 15. veebruari 2012 määrusele.

RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 15. veebruari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu J.J kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebus rahuldamata.

Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 96 eurot sealhulgas käibemaks 16 eurot, advokaat Ann Saare poolt J.J-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.J-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Ann Saare poolt osutatud õigusabi eest 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot, kokku 96 eurot riigituludesse. J.J-il tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011; Swedbank nr 221023778606; Nordea Bank 17001577198 või Danske Bank – 333416110002.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.J 1-08- 4254 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

- 2 - Asjaolud

Pärnu Maakohtu 11.06.2008 otsusega mõisteti J.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistati 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 02.10.2007 otsusega mõistetud karistus 8 aastat vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Karistusaja algus 11.09.2006 ja lõpp 10.09.2014.

Tartu Maakohtu 15.02.2012 määrusega jäeti J.J tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Määruse põhjenduste järgi puuduvad alused J.J vangistusest vabastamiseks enne tähtaega. Kuigi J.J on vangistuse ajal osalenud erinevates programmides, töötanud ja õpetanud teisi kinnipeetavaid, ei ole tema poolt käesolevaks ajaks ärakantud karistusaeg piisav, arvestades süüdimõistetu isikut, tema poolt toimepandud kuritegude hulka, raskust ja laadi. J.J on kriminaalkorras karistatud kokku 12-l korral. Teda on varasemalt korduvalt karistatud vangistusega, kuid vaatamata sellele ei ole ta järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Maakohus leidis, et sellise kuritegeliku aktiivsusega isiku vabastamine rohkem kui kaks aastat enne karistusaja lõppu ei vasta karistuse mõistmise põhimõtetele ja J.J vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et käesoleva vangistuse ajal on ta toime pannud uue kuriteo – kahtlustus oli esitatud KarS § 25 lg 2 - § 209 lg 2 p 1 järgi. Harju Maakohtu 24.11.2011 määrusega menetlus lõpetati KrMS § 203 alusel, kuna kahtlustatavale teise astme kuriteokatse eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes karistusega, mida J.J

kannab ning kriminaalmenetluse lõpetamine oli põhjendatud ka menetlusökonoomilistel ja riigi ressursse säästvatel kaalutlustel. Vangla materjalidest nähtuvalt on J.J vangistuse ajal toime pannud ka distsiplinaarrikkumisi, mille eest omab hetkel ühe kehtiva karistuse.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

J.J kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja J.J vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta J.J poolt kohtus antud selgitused ja need positiivsed jõupingutused, mida J.J vangistuses viibimise ajal on teinud. J.J kinnitas, et vangistuses viibimise ajal on ta teinud oma senisest elust järeldused, saanud aru tehtud vigadest ja soovib alustada uut elu - käia tööl, tasuda võlad, hüvitada tsiviilhagid, olla toeks haigele emale. Maakohus on jätnud arvestamata, et J.J vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on võimalik panna lisakohustused ning J.J-ile on teada, et vabanemise korral ka lisakohustuste täitmatajätmine toob kindlasti kaasa karistuse kandmisele tagasisuunamise. J.J on soovinud enda suhtes elektroonilise valve kohaldamist. Talle on tähtis, et vabanemise korral oleks tema üle igapäevane kontroll. Elektrooniline valve võimaldab kriminaalhooldajal 24 tundi päevas saada informatsiooni J.J asukoha kohta. Samuti saab ta igakülgset abi kriminaalhooldajalt. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et kriminaalhooldus on täiustunud, kriminaalhooldajatel on rohkem võimalusi vangistusest vabanenutele abi osutamiseks ja täiendavate sotsiaalprogrammide läbiviimiseks. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et J.J-il on vangistusest vabanemise korral võimalik asuda tööle korteriühistu O XX XXXX. Seega hakkab ta saama töötasu ning ta saaks

- 3 - asuda hüvitama tsiviilhagisid. Kui isikul on vabanemise korral võimalik asuda tööle ning hakata ise enesele ülalpidamist teenima, siis tuleb seda arvestada, mitte aga jätta isikut riigi ülalpidamisele.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine.

2. J.J on ära kandnud tingimisi ennetähtaegseks elektroonilise valve kohaldamisega vabanemiseks vajaliku karistusaja, ta töötab vanglas, on osalenud sotsiaalprogrammides ja ühiskondlikus tegevuses, tal on säilinud suhted oma lähedastega, vabanemisel on tal olemas eluja töökoht ning enda väitel soovib ta edaspidi elada seadusekuulekalt. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks osundada, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise alused sisaldavad lisaks süüdimõistetu vabastamiseks valmisolekut põhistavatele andmetele ka muid asjaolusid. Nimelt seab KarS § 76 lg 3 isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toimepandud kuriteo ja selle asjaolud.

3. Ringkonnakohus tuvastas, et J.J kannab karistust muuhulgas raske isikuvastase kuriteo eest. Teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, seega on ta pika aja jooksul pannud toime eriliigilisi kuritegusid suunatuna erinevate õigushüvede vastu. J.J suhtes varem kohaldatud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.

4. Tuleb arvesse võtta, et J.J ennetähtaegset vabastamist ei toeta Tartu Vangla. Vangla hinnangul on J.J puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 55% ning seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 5 aasta jooksul 41- 62%, mis on kõrge.

5. Ehkki J.J-il on ennetähtaegse vabanemise korral võimalik asuda tööle osalise tööajaga korteriühistu O XX XXXX, peab ringkonnakohus J.J majanduslikku olukorda oluliseks riskiteguriks. J.J-il on tasumata rahalisi nõudeid summas XX XXX,XX eurot ning arvestades asjaolu, et osalise tööajaga isiku töötasu ei saa olla suur, võib suurte rahaliste nõuete olemasolu ja väike sissetulek hakata taas soodustama J.J kuritegelikku käitumist vabaduses, kuna ta on lisaks isikuvastastele kuritegudele, korduvalt pannud toime kuritegusid ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. J.J pensionäridest vanemad on küll lubanud J.J-i materiaalselt toetada, kuid ringkonnakohtul puudub veendumus, et osutatav abi oleks piisav, hoidmaks ära J.J poolt oma majandusliku olukorra parandamiseks kuritegude sooritamist.

6. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole käesoleval ajal ka ringkonnakohtul. J.J soovi osas vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega, märgib ringkonnakohus, et süüdimõistetu soovil on võimalik ka hilisemal ennetähtaegse vabastamise

- 4 - otsustamise arutamisel süüdimõistetu nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele.

7. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas