1-10-6875/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. märtsil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-6875 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi

Süüdimõistetu I.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

I.R (IK: xxx; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja

Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus

määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu I.R temale Harju Maakohtu 16. juuni 2011. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KrMS § 180 alusel välja mõista I.R-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kuus (76) eurot 80 senti.

Määrata, et I.R on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

2

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Harju Maakohtu 16. juuni 2011. a otsusega tunnistati I.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 alusel ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse alguseks loeti 10. novembrit 2010. a. Kohtuotsus jõustus 02. juulil 2011. a.

I.R-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 10. mail 2013. a.

I.R on varasemalt kriminaalkorras karistatud:

1. Viljandi Maakohtu 05. aprilli 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 3-

kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata;

2. Tartu Maakohtu 14. veebruari 2006. a otsusega KarS § 149, § 199 lg 2 p 4 ja § 201 lg

2 p 1 alusel 1 aasta 9 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 10 kuud 9 päeva vangistust;

3. Harju Maakohtu 29. juuni 2009. a otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 alusel

9-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 6 kuu

pikkuseks vangistuseks, mille hulka arvati eelvangistus ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 kuud 21 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 18- kuulise katseajaga täitmisele pööramata, kuid Harju Maakohtu 16. detsembri 2009. a määrusega pöörati siiski täitmisele.

Väärteokorras on I.R korduvalt karistatud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on I.R uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 48%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on I.R-i suhted lähedastega halvad ning ta võib olla kergesti mõjutatav negatiivsete sõprade poolt. Süüdimõistetul puudub põhiharidus ja

eriala ning varasemad töökogemused on vaid lühiajalised. Varasemalt on süüdimõistetu korduvalt rikkunud katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu leiab kriminaalhooldaja, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik ega oleks põhjendatud õiguskorra kaitsmise huvidest ja ühiskonna õiglustundest lähtuvalt.

3 Kohtumenetluse poolte seisukohad

I.R soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, leiab, et on oma vigadest aru saanud ning soovib edaspidiselt õiguskuulekalt elada. Vabanedes kavatseb ta end töötuna arvele võtta

ja hakata tööd otsima ning samas ka vanaema juures loomakasvatusega tegeleda. Samuti soovib ta hakata tegelema oma kasiinoja alkoholisõltuvusega. Varasem kriminaalhoolduse

ebaõnnestumine tulenes süüdimõistetu sõnul pikast vahemaast kriminaalhooldajaga ja tugevast kasiinosõltuvusest.

Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et süüdimõistetule tuleks anda võimalus tegeleda vabaduses oma kasiinosõltuvuse ravimisega.

Prokurör leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, arvestades

seejuures nii tema varasemat kui ka vangistuse aegset käitumist iseloomustavaid materjale.

Süüdimõistetut on korduvalt karistatud, sealhulgas reaalse vangistusega ning käesolevalt

kannab ta vangistust kelmuse eest, mis oma olemuselt on juba teiste inimeste petmine omakasu eesmärgil. Ka vangistuses ei ole ta suutnud alluda tema üle seatud kontrollile. Seega

on raske uskuda süüdimõistetu seekordseid lubadusi mitte enam kuritegusid toime panna. Samuti puudub süüdimõistetul haridus ja varasem töökogemus ning varasemalt elatus ta

peamiselt kuritegelikul teel saadud rahast, mida kasutas kasiinoja alkoholisõltuvuse rahuldamise eesmärgil.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on I.R ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja

rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I.R-i puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha olemasolu. Samuti on positiivne,

et süüdimõistetu on vangistuses asunud omandama põhiharidust, on läbinud

sotsiaalabiprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning temaga on toimunud regulaarsed

vestlused probleemilahendusja analüüsioskuste arendamiseks ning ühiskonnas aktsepteeritavate normide väärtustamiseks. Samas aga peab kohus arvestama, et I.R-ist on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Ta on varasemalt olnud katseajaga kriminaalhooldusel, kuid sellest hoolimata jätkanud kuritegude toimepanemist ega ole suutnud järgida ka kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Ka käesolevast vangistusest on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus, millest nähtub, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kehtestatud reeglite rikkumist ka vangistuses. Seega ei ole

I.R ei peale varasemate karistuste kandmist ega ka karistuste kandmise ajal

näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning et ta sooviks jätkata oma elu

seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas, mistõttu puudub kohtul piisav veendumus,

et ta seda ka käesoleva ennetähtaegse vabanemise korral teha suudaks, eriti arvestades

4

süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatud ennastõigustavaid selgitusi oma varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumise põhjuste kohta. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et kuritegusid on

süüdimõistetu toime pannud majandusliku kasu teenimise eesmärgil ja et oma sõltuvusprobleemidest tulenevaid vajadusi rahuldada. Ka süüdimõistetu ise tunnistab, et teenis elatist kuritegelikul teel ning et oluliselt mõjutas tema käitumist alkoholija kasiinosõltuvus.

Käesoleval ajal vabastamise puhul ei ole süüdimõistetule kindlat töökohta garanteeritud.

Puuduliku haridustaseme, eriala puudumise ja vähese töökogemuse tõttu võib töökoha

leidmine talle ka mõnevõrra raskendatud olla. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdimõistetu suhtes on käesoleval ajal suhteliselt suures summas tasumata rahalisi nõudeid, leiab kohtunik, et tema vabanemise järgset majanduslikku olukorda tuleb lugeda oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks, mida ei mõjuta oluliselt ka asjaolu, et süüdimõistetu soovib vabanemisel

ennast töötuna arvele võtta ja hakata loomapidamisega tegelema. Nimetatud riskifaktorit

suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabanedes alkoholi tarvitamist ja

hasartmängude mängimist. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu nüüdseks oma sõltuvuskäitumise kahjulikkusest aru saanud ning on motiveeritud seda muutma, siis on kohtul

alust kahelda, kas ta ka tegelikult seda teha suudaks ega hinda oma vabaduses

hakkamasaamise võimalusi liigest optimistlikult. Kohtunik leiab, et süüdimõistetul tuleks

siiski vangistuses enam oma sõltuvuskäitumisega tegeleda ning vastavates

taasühiskonnastavates ja kuriteoriske maandavatest tegevustes osaleda, et oma

sõltuvuskäitumist sügavamalt analüüsida ja luua vabaduses sellest võõrdumiseks paremad võimalused. Samuti on kohtunikul materjalide põhjal tekkinud kahtlusi sellest, kas vabanedes oleks süüdimõistetule tagatud piisavalt toetavad ja samas ka distsiplineerivad lähisuhted, mis teda sõltuvuskäitumisega tegelemisel toetaksid.

Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on varasemalt rikkunud katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ega ole vangistuses suutnud alluda sealsele sisekorrale, on kohtul alust kahelda, kas ta ka käesolevalt suudaks ennetähtaegse vabastamise puhul täita vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et I.R-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et

isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt

elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Süüdimõistetul tuleb vangistuses jätkata oma kuriteoriskidega tegelemist ning näidata, et ta suudab alluda vangla sisekorrale.

Peet Teidearu Kohtunik