4-12-628/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-12-628

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-12-628 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

K.S kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 21.11.2011 otsusele väärteoasjas nr 2570,11,004265 Menetlusosalised

Kaebuse esitaja K.S, isikukood xxx, elukoht *

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lääne

Prefektuur korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70008747, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu Taotlus K.S taotlus kaebetähtaja ennistamiseks RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata K.S taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning jätta

K.S kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 21.11.2011 otsusele väärteoasjas nr 2570,11,004265 läbi vaatamata.

2. ja Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Saata määruse ärakiri K.S-ile korrakitsebüroo Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud

14.02.2012 saabus Pärnu Maakohtusse K.S kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo

Haapsalu politseijaoskonna 21.11.2011 otsusele väärteoasjas nr 2570,11,004265. Kaebisele on lisatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Taotlus

Käesolevaga palub taotleja ennistada väärteoasjas nr 2570,11,004265 kohtuvälise menetleja poolt 21.11.2011 tehtud otsuse edasikaebamise tähtaeg.

Ärakiri 4-12-628

Taotleja poolt kaebetähtaja möödalaskmine on tingitud järgmistest mõjuvatest asjaoludest: V™S § 5 lg 2 kohaselt on kohtuväline menetleja ja kohus kohustatud tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta. Nimetatud õigust Taotlejale ei tagatud - väärtegu menetleti ajal, kui Taotleja oli raskes joobeseisundis. Taotlejal puudus igasugune võimalus end kaitsta, kuna ta ei saanud aru isegi sellest, et väärteomenetlust tema suhtes üldse alustati ja väärteoprotokoll koostati. Kaebaja endale teadaolevalt liiklusseadust ei rikkunud ja pidas seega kohtuvälise menetleja poolt tehtud menetlustoiminguid lihtsalt ülekuulamiseks muus väärteoasjas, mis käsitles teise isiku, H H, joobeseisundis autojuhtimist. Samuti ei antud Taotlejale kohtuvälise menetleja poolt

väärteoprotokolli ega selle koopiat ning kohtuväline menetleja on seda ka kinnitanud. Väärteoprotokollile märgitakse aga aeg, millal väärteoasjas tehtud otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav on. Sellest hetkest hakkab kulgema maakohtule kaebuse esitamise tähtaeg. Kui isik ei saanud aru, et talle oli koostatud väärteoprotokoll, siis ei olnud tal võimalik ka aru saada väärteoprotokolli sisust. Kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokolli ja selle põhjal otsuse tegemisest sai Taotleja teada alles kohtutäitur Tarvi Söömeri vahendusel, kes Taotlejale saatis täitemenetluse alustamise teate. Kohtutäiturilt saadud info põhjal pöördus Taotleja kohtuvälise menetleja poole, kellelt ta sai kõnealuse otsuse e-posti teel ning seda alles 06. veebruaril 2012. Taotleja mõistab, et tema joobeseisundis viibimises ei saa süüdi olla keegi peale Taotleja enda, kuid ta eeldab siiski, et joobeseisundit ei tohiks ära kasutada talle karistuse määramiseks asjas, mida ta ei ole teinud. Taotleja poolt antud ütlusi saab kinnitada H H, ik * elukoht *, kes Taotlejaga üheaegselt kohtuvälise menetleja juures viibis.

Eelpool toodust tulenevalt ning juhindudes KRMS § 177 lg 2 p 1 palus taotleja ennistada kaebetähtaeg.

Kohtu seisukoht

V™S § 38 lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Lõike 2 punkt 1 alusel kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks on äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega ja punkt 2 alusel muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks.

Kohtuväline menetleja saatis kohtule väärteoasja materjalid. Materjalidest nähtuvalt on K.S 26.10.2011 menetlusaluse isikuna üle kuulatud ja andnud sündmuse kohta ütlusi, samuti on ta andnud allkirjad selle kohta, et talle on selgitatud tema õigusi ja kohustusi ning allkirjastanud ülekuulamisprotokolli. Samuti on näha, et 26.10.2011 on K.S-ile koostatud väärteoprotokoll, millele ta on alla kirjutanud, et protokolli ärakirja sai kätte ning on allkirjastanud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste lahtri.

Tl 11-16 on K.S karistusregistri teatis, mille kohaselt K.S on eelnevalt korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et kui isik, kelle suhtes on ka varem väärteomenetlusi läbiviidud, kirjutab väärteoprotokollile allkirja selle kättesaamise kohta, siis saab ta ilmselgelt aru, et talle on koostatud väärteoprotokoll. Kohus leiab seda nii kindlalt seetõttu, et väärteoprotokoll on roosat värvi, ta erineb teistest menetlusdokumentidest ja isikule, kes on ka eelnevalt väärteomenetlusega kokku puutunud, ei saa arusaamatuks jääda, et talle on koostatud väärteoprotokoll. Kohus leiab et seetõttu on K.S väide, et ta arvas, et teda kuulati vaid tunnistajana üle (seda ta tema ütluste kohaselt mäletab), paljasõnaline, sest väärteoprotokollile omakäelisi kirjutisi tehes ja korduvalt allkirju andes, ei saa jääda arusaamatuks, et koostatud on väärteoprotokoll.

V™S § 70 lg 5 sätestab, et väärteoprotokolli koopia kätteandmisel tuleb väärteoprotokollile märkida kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Seadus ei sätesta, et väärteootsus tuleks menetlusalusele isikule saata, talle tuleb teatavaks teha, kus ja millal ta saab otsusega tutvuda. K.S-ile koostatud protokollis on märgitud, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav – 21.11.2010. Kuigi

Ärakiri 4-12-628

lahendi kättesaamise aastaks on märgitud aasta 2010, leiab kohus, et tegelikult on arusaadav, et otsus on kättesaadav aastal 2011, sest kui otsuse kättesaamise aastaks oleks tulevikus saabuv aasta, võiks see olla eksitav, kuid kohus leiab, et käesoleval juhul on arusaadav, et otsus on kättesaadav 21.11.2011. Kohus leiab, et K.S-ile on väärteoprotokolli koopia edastatud, seal on peal kuupäev, millal lahend on kättesaadav. V™S § 114 lg 4 kohaselt üldmenetluses tehtud otsusele tuleb kaebus esitada maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. K.S suhtes väärteootsus oli kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav alates 21.11.2011 ja kaebuse esitamise viimane kuupäev oli 06.12.2011. Kaebus oli esitatud 14.02.2012, seega üle kahe kuu peale kaebetähtaja möödumist.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesoleval juhul ei esine seaduses sätestatud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjuseid ja kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S §114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Lähtudes eeltoodust tuleb K.S . kaebus jätta läbi vaatamata Kohus juhindub V™S § 38 lg 1, § 114 lg 4, 118 lg 2 p 1, KrMS § 172 lg 1, lg 2 p 2.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige