1-11-9629/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.02.2012. a, Tallinn Kohtuasja number 1-11-9629 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tõlk Kea Lemming Irina Leetberg Kohtuistungi aeg ja koht 14.02.2012.a., Tallinn Kriminaalasi T K süüdistuses KarS § 257 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 02.12.2011.a. otsus

Apellant süüdistatav Prokurör Vahur Verte Süüdistatav T K ik XX, EV kodanik, kõrgem haridus, töökoht: puudub, elukoht: XX, Tallinn, tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Milvi Söörd

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 02.12.2011. a otsus, millega mõisteti T K süüdi KarS § 257 järgi, täies ulatuses. Teha uus otsus, millega mõista T K KarS § 257 järgi õigeks. Dmitri Kuritski tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Apellatsioon rahuldada. Apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutanud kaitsjale makstud tasu jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

2 (3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T Kle esitati KarS § 257 järgi süüdistus selles, et ta teostas ebaseaduslikus korras kinnistu kaasomaniku esindajana oma tõelist õigust eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt alates

01.01.2006.a kuni 25.08.2010.a-l Harjumaal XX maadel, lastes nimetatud kinnistul ilma nõutava

metsateatiseta ja kaasomaniku nõusolekuta raiuda ja minema viia kokku 28 kaske, 40 kuuske ja 74

mändi, mille vanus oli Keskkonnaministeeriumi 01.04.1999.a määruses nr 38 sätestatud arvestuse

kohaselt raieks lubatud east noorem. Sellise tegevusega rikkus ta kaasomanikule kuuluvat vara, s.o kasvavat metsa, ning põhjustas kinnistu kaasomanikule D Kile varalist kahju kokku summas vähemalt 207 500 krooni, s.o 13 261,67 eurot ning keskkonnale kahju kokku 43 488 krooni, s.o 2779,39 eurot. Tegemist on olulise kahjuga KarSRakS § 8 p 1 kohaselt, mille järgi aastal 2006 oli olulise kahju piirmäär 30 000 krooni ning aastal 2007 oli olulise kahju piirmäär 36 000 krooni.

2. Harju Maakohtu 02.12.2011. a otsusega mõisteti T K KarS § 257 järgi süüdi ja teda karistati 3-

kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus T Kle mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, s.o kahe kuuni. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jättis kohus mõistetud vangistuse

täitmisele pööramata tingimusel, et T K ei pane talle määratud 3-aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. Kahju luges kohus tõendatuks süüdistuses nimetatust väiksemas ulatuses ja rahuldas D K esitatud tsiviilhagi 13 261,67 euro nõudes rahuldada osaliselt, s.o 7 141,30 euro ulatuses.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav T. K, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist.

Apellatsiooni kohaselt üritas ta saada kinnistu kaasomaniku esindajaga kokkulepet, kuid seda ei

õnnestunud saavutada. Kaasomand lõpetati Harju Maakohtu 22.02.2011. a otsusega, kinnistu jäeti I. K omandisse ja D. K kasuks mõisteti välja hüvitis 18 092,88 eurot.

Süüdistatav selgitab, et elas koos pojaga XX talus ja vajas küttepuitu elamu kütmiseks. Ühtlasi vajas mets hooldust harvendusraie näol. Samas märgib T. K, et ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et ta raius metsa süüdistuses ja kohtuotsuses näidatud mahus. Kohus on jätnud tähelepanuta AÕS § 72 lg 1 p 4, mille kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja

säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta. Harvendustööde tegemine metsas ja kuivenduskraavide ümbruse puhastamine oli vajalik metsa säilitamiseks. Lisaks märgib apellant, et omavoli on avaliku julgeoleku vastu suunatud süütegu, mitte varavastane süütegu. Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega.

4. Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatav esitatud apellatsiooni juurde, kaitsja toetas apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta maakohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium nõustub apellandiga selles, et tegu, milles T. Kt süüdistatakse, ei vasta KarS §-le 257.

5.1 KarS § 257 näeb ette vastutuse isiku poolt tema „tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega

ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega“.

Osundatud sätte sõnastusest tulenevalt peab vara hävitamine või rikkumine, vägivald või muu loetelus nimetatud tegu seonduma tegeliku või oletatava õiguse teostamise ebaseadusliku korraga.

Teisisõnu – ei piisa sellest, et tegelikku või oletatavat õigust teostades rikuti õigusaktis selleks

ettenähtud korda ja ühtlasi rikuti õigust teostades kellegi vara, vaid vara rikkumine peab olema

seotud mitte lihtsalt õiguse teostamisega, vaid just selle ebaseaduslikkusega. Ringkonnakohtu

3 (3)

arusaama kohaselt on KarS § 257 mõte see, et mitte igasugune tegeliku või oletatava õiguse

ebaseaduslik teostamine ei ole kriminaalkorras karistatav, vaid kuriteo kvaliteedi omandab tegu siis, kui valitud ebaseaduslik viis oma õiguse teostamiseks toob kaasa vägivalla teise isiku vastu,

tema vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamise, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamise, seevastu õiguse seaduspärase teostamisega vägivalda,

vara hävitamist või rikkumist või sellega ähvardamist, isikult vabaduse võtmist, isiku vabaduse piiramist või sellega ähvardamist ei kaasneks. Omavoli tüüpnäiteks võib pidada olukorda, kus üks

isik võlgneb teisele mingi rahasumma ning sundimaks võlgnikku tegelikku või oletatavat võlga tasuma, tarvitab võlausaldaja tema suhtes vägivalda.

Käesolevas kriminaalasjas oli süüdistuse kohaselt varaks, mida rikuti, kasvav mets ning teoks,

millega vara rikuti, oli metsa raie. Samas teostas T. K süüdistuse kohaselt metsa raiumisega oma

tegelikku õigust, s.o süüdistus lähtub seisukohast, et põhimõtteliselt oli T. Kl õigus metsa raiuda.

Raie ebaseaduslikkus seisnes selles, et raie toimus nõutava metsateatiseta ning samuti puudus

kokkulepe kinnistu kaasomanikuga. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna raie eeldabki puude

maha võtmist, rikub süüdistuse mõistes kasvavat metsa nii seaduslik kui ebaseaduslik raie. Teisisõnu, kuna süüdistuse kohaselt oli T. Kl kui maa omaniku seaduslikul esindajal õigus raiuda, ei olnud vara rikkumine seotud mitte õiguse ebaseadusliku teostamisega, vaid piltlikult öeldes oligi T. Kl õigus kasvavat metsa rikkuda.

5.2 Lisaks eelnevale leiab kohtukolleegium, et metsa raiumist metsamaterjali saamise eesmärgil, ka juhul, kui see on ebaseaduslik, ei ole õige käsitada kasvava metsa rikkumisena. Raie tulemusel

muudetakse kinnisasja oluliseks osaks olev kasvav mets vallasasjaks. Tegemist on kinnisasjast

saadava viljaga TsÜS § 62 lg 2 mõttes, mille omanikuks saab kinnisasja omanik AÕS § 115 lg 1

järgi vilja kinnisasjast eraldumisel, s.t metsa mahavõtmisel (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2011. a otsus asjas 3-2-1-51-11, p 16). Kinnisasja vilja saamist ei saa kohtukolleegiumi

hinnangul pidada asja rikkumiseks. Vastasel juhul tuleks ka see, kui ebaseaduslikult raiutakse võõrast metsa, kvalifitseerida mitte metsa vargusena KarS § 199 järgi, vaid võõra vara rikkumise või hävitamisena KarS § 203 järgi. Kohtupraktika kohaselt see siiski nii ei ole, võõra metsa

ebaseaduslikku raiet metsamaterjali ebaseadusliku omastamise eesmärgil kvalifitseeritakse

KarS § 199 järgi. Lisaks väärib tähelepanu, et karistusseadustik eristab puude ja põõsaste

kahjustamist ja hävitamist (§ 354) ning puude ja põõsaste ebaseaduslikku raiet (§ 356). Seegi

kinnitab, et vähemalt karistusõiguslikult ei ole raie käsitatav kasvava metsa rikkumise või hävitamisena.

6. Tulenevalt eelnevast ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4, KrMS § 338 p 2 ja § 340 lg 2 p 1 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse T. K KarS § 257 järgi süüdimõistmise kohta ja teeb uue

otsuse, millega mõistab T. K KarS § 257 järgi õigeks. Tulenevalt T. K õigeksmõistmisest tuleb

KrMS § 310 lg 1 ja 2 ning KrMS 181 alusel maakohtu otsus tühistada ka T. Klt tsiviilhagi ja

menetluskulude väljamõistmise osas. D. K tsiviilhagi jätta vastavalt KrMS § 310 lg-le 2 läbi vaatamata. Eelnevast tulenevalt jääb KrMS § 185 lg 1 kohaselt T. Kt apellatsioonimenetluses riigi õigusabi korras kaitsnud advokaat M. Söördile makstud tasu riigi kanda.

Sten Lind

Ivi Kesküla

Malle Preimer