1-11-5426/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 29. veebruar 2012 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-5426 (10260103771) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kriminaalasi P.P süüdistus KarS § 216 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. detsembri 2011 otsus Apellatsiooni esitaja

süüdistatav P.P

kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel Prokurör ringkonnaprokurör Külli Saks Süüdistatav P.P

isikukood: xxx; elukoht: XXXXX XX-X; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel

RESOLUTSIOON 1. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4, 6 tühistada Tartu Maakohtu 13. detsembri 2011 kohtuotsus osaliselt, see on P.P-le KarS § 216 lg 1 järgi

mõistetud karistuse, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele kuuluva karistuse ning P.P-lt menetluskulu summas 611,99 eurot riigituludesse väljamõistmise osas.

2. P.P-le mõista KarS § 216 lg 1 järgi karistuseks 8 kuud vangistust.

3. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust.

4. KarS § 73 sätete kohaldamine jätta muutmata.

2

5. Määrata P.P-lt välja mõistetud menetluskulu summas 611.99 eurot

hüvitamine ositi 1 aasta jooksul igakuiselt 50.99 eurot riigituludesse alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.

6. Punktis 5 toodud menetluskulude ositi mittetähtaegse tasumise korral suunatakse nõue kogu tasumata ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

8. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

9. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ

Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 76,80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja

kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 12,80 eurot (kaksteist eurot ja kaheksakümmend senti), vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt P.P-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

10. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta punktis 9 toodud õigusabi kulu riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 29. veebruaril 2012.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 1. märtsist 2012. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 1. märtsist 2012.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 13.12.2011 otsusega mõisteti P.P süüdi KarS § 216 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes P.P-le karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.P ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

P.P-le esitati süüdistus KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, selles, et tema kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat Tartus XXX, ajavahemikul 30.07.2009

kuni 10.05.2010 korduvalt võrku ebaseadusliku lülitumise teel selliselt, et omavoliliselt

eemaldas plommid ja muutis elektriskeemi taoliselt, et voolumõõtjat läbis ainult osa

tarbimiskohas kasutatud elektrist. 14.04.2010 ja 10.05.2010 Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ

poolt toimunud kontrollide käigus avastati, et tarbimiskohal XXX , Tartus on korduvalt

loodud omavoliliselt ebaseaduslik võrguühendus elektrienergia tarbimiseks. Nimetatud tarbimiskohal oli P.P-ga sõlmitud võrguja elektrileping, kuid võrguühendus katkestati 30.07.2009 lepingu rikkumise (võlgnevuse) tõttu. Ebaseaduslikult võrku lülitumisega rikkus P.P Energiaturu seaduse § 68 lg 1 p 1 ja 2, mille kohaselt elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik kui mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle

toimimist mõjutatakse muul viisil või kui elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja

3 müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta. Elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega tekitas P.P Eesti Energia AS-ile kahju kokku 591,66 eurot (9 257,46 krooni).

Süüdistatav tunnistas end kohtus süüdi. Süüdistataval ja tema kaitsjal kuriteo kvalifikatsiooni ja kuriteo toimepanemise faktiliste asjaolude kohta vastuväiteid ei olnud.

Kohus leidis, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 216 lg 1 järgi. Süüdistatav pani kuriteo toime korduvalt ja tahtlikult elektrivõrku ebaseadusliku lülitumise teel. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

Karistuse mõistmisel arvestas kohus vastavalt KarS § 56 lg-le 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, leidis, et P.P tuleb

karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra. P.P on pannud toime teise

astme kuriteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on

varem ühel korral karistatud kriminaalkorras sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes.

Väärteokorras on teda karistatud ühel korral. Karistuse mõistmisel pidas kohus silmas P.P poolt varasemalt kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse tasumata jätmist, samuti

asjaolu, et ka käesolevas asjas ei täitnud P.P temale kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusega pandud rahalisi kohustusi. Lisaks ei olnud käesolevas asjas tegemist ühekordse

episoodiga, vaid P.P pani kuriteo toime korduvalt. Seega tuleb P.P-le mõista

karistuseks vangistus. Kohus pidas võimalikuks vabastada P.P tingimisi karistusest.

Sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

P.P kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, so P.P-le mõistetud karistusliigi – vangistuse – osas, ning uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista P.P-le KarS § 216 lg 1 järgi karistuseks rahaline karistus sanktsiooni alammäära lähedases summas,

mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendada ja jätta, kas täielikult või osaliselt KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi kohaldamata 3 aasta pikkuse katseajaga (reaalselt tasumisele kuuluvat rahalise karistuse osa soovib P.P tasuda osade kaupa KarS § 66 lg 1,3 alusel sõltuvalt rahalise karistuse suurusest maksimaalselt ühe aasta jooksul).

Alternatiivsena taotleb kaitsja maakohtu otsusega mõistetud vangistuse kergendamist ning

uue otsuse tegemist, millega mõista P.P-le vangistus sanktsiooni alammäära lähedal,

pidades silmas karistust kergendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ning toimepandud kuriteo asjaolusid. KarS § 73 alusel palub kaitsja vähendatud määras jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga.

Lisaks taotleb kaitsja määrata KrMS § 180 lg 3 alusel P.P-le väljamõistetud (nii

esimeses kui teises kohtuastmes kantud) menetluskulude tasumine osade kaupa 1 aasta jooksul.

Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud arvestamata P.P käitumises esinevad karistust kergendavad asjaolud. Kriminaalasja materjalidest, sh P.P ütlustest ja kannatanu Eesti Energia esindaja selgitustest nähtub, et P.P on sõlminud Eesti Energiaga maksegraafiku

temapoolse võlgnevuse tasumiseks, mille P.P on teinud vabatahtlikult, ilma kellegi

4

sunnita. Peamine eesmärk oli saada tagasi korteri elektrienergiaga varustamine, kuivõrd P.P

ülalpidamisel on alaealised lapsed ning ilma elektrienergiata ei ole tänapäeval võimalik hakkama saada. P.P on tasunud hetke seisuga Eesti Energiale 3 graafikujärgset makset, sellest 2 makset enne kohtuistungit. Seega on P.P asunud kahju vabatahtlikult hüvitama, mis on karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes.

Lisaks nähtub kaitsja arvates P.P kahtlustatavana ülekuulamise protokollist, et ta on

oma teguviisi väga kahetsenud ja põhjendanud elektrivõrku ühendamise põhjuseid. Kaitsja märgib, et P.P on alati otsinud kompromissi Eesti Energiaga, kuid saavutas selle alles

hiljaaegu koostöös Tartu linna sotsiaalosakonnaga. Kaitsja on seisukohal, et eeltoodud asjaolud iseloomustavad karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 lg 1 p 3,4 mõttes.

Kaitsja märgib, et karistusregistri teatise kohaselt on P.P karistatud viimati Tartu Maakohtu 01.03.2006 otsusega ja mõistetud karistuseks rahaline karistus, mis aegus. Samas nähtub, et P.P on tasunud 09.06.2005 liiklusseaduse alusel määratud rahatrahvi. Kaitsja

rõhutab, et viimasest kohtuotsusest on möödunud peaaegu 6 aastat. Eeltoodu näitab kaitsja

arvates, et P.P ei hoidunud rahalise karistuse tasumisest kõrvale, vaid kohtutäituriga

tekkisid pika vahemaa tõttu kommunikatsioonihäired. Nagu nähtub varasemalt väärteo eest määratud rahatrahvist, on P.P võimeline temale mõistetud karistusi kandma.

P.P kinnitas maakohtus, et tema sissetulekud on küll väikesed, kuid avaldas igakülgset

soovi ja valmisolekut anda endast kõik olenev rahalise karistuse tasumiseks. P.P avaldas, et tema igakuine sissetulek on pension 128 eurot, puude eest makstav toetus 50 eurot, ta töötab oma haiguse kõrvalt. Süüdistatav teenib enda sõnul kindlasti üle 300 euro. Töökoht

on XXX, kus on võimalik teenida kuni 500 eurot. Ühtlasi kinnitas P.P, et ka tema

vanemad on valmis teda aitama rahalise karistuse tasumisel. Ühtlasi töötab tema abikaasa ning teenib miinimumpalka.

Kaitsja märgib, et KarS ei välista isiku karistamist rahalise karistusega, keda varem on juba rahalise karistusega karistatud ja karistamisest on möödunud pikk aeg. Kaitsja on seisukohal,

et käesolevas kriminaalasjas esinevad alused P.P karistamiseks rahalise karistusega

sanktsiooni alammäära lähedaselt, arvestades toimepandud teo asjaolusid. Maakohus pidas

võimalikuks vabastada P.P KarS § 73 alusel tingimisi karistusest 3 aasta pikkuse katseajaga. KarS § 73 lg 1 mõttest tulenevalt võib kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, määrata, et vangistuse kõrval võidakse jätta ka rahaline karistus süüdimõistetu suhtes tingimisi kohaldamata.

Eeltoodud asjaoludel leiab kaitsja, et P.P on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma rakendades tema suhtes KarS § 216 lg 1 sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust sanktsiooni alammäära lähedases suuruses, mis jätta kas täielikult või osaliselt KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata.

Tartu Maakohus pani süüdistatava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud summas

611,99 eurot. Kriminaalasja menetlemisega kaasneb õigusabi tasu ka ringkonnakohtus.

Süüdistatav P.P on kaitsjale avaldanud, et ta soovib tasuda temalt käesoleva

kriminaalasja menetlemisega väljamõistetud menetluskulusid osade kaupa, kuna kõikide menetluskulude kandmine tervikuna ja ühekorraga seaks ta raskesse majanduslikku olukorda, kuid P.P peab võimalikuks menetluskulude tasumist osade kaupa 1 aasta jooksul.

5 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtu 23.01.2012 määrusega määrati käesoleva kriminaalasja läbivaatamine KrMS § 331 lg 11 alusel kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus andis apellatsioonimenetluse pooltele võimaluse esitada oma seisukohti kuni 03.02.2012.

Ringkonnakohtule esitas kirjalikud seisukohad prokurör, milles märgib, et P.P on isik,

kes on põhimõtteliselt kuni vahetult kohtuistungile eelneva ajani vältinud kõikide temal

lasuvate rahaliste kohustuste täitmist. Alles käesolevas kriminaalasjas toimunud

kohtuistungile eelneval ajal sõlmis süüdistatav AS-iga Eesti Energia kokkuleppe rahaliste

kohustuste hüvitamise kohta. Prokuröri arvates ei saa käsitleda viimasel hetkel kahju hüvitamisele asumist kahetsusena ega kergendava asjaoluna.

Toimikust nähtuvalt on Tartu Maakohtu 13.11.2009 määrusega loetud 2006.a. P.P-le kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse täitmine aegunuks. Määrusest nähtub, et P.P ei ole tasunud rahalist karistust vabatahtlikult ning täituri väitel on ta hoidunud kõrvale

täitmise teate vastuvõtmisest. Samas näitab eeltoodu P.P iseloomustava materjalina

tema suhtumist kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse täitmisse. Ainuüksi asjaolu, et karistuse täitmiseks oli vaja määrata täitur, näitab, et vabatahtlikku tasumist P.P puhul ei toimunud. Lisaks sellele tunnistab P.P ka ise, et täituril on käesoleval ajal tema suhtes

menetluses veel nõudeid. Süüdistataval on seoses eluasemega võetud kohustusi ka krediidiasutuse ees, mille tasumisega saab ta enda sõnul vaevu hakkama.

Prokurör leiab, et P.P-le mõistetud karistus vastab igati tema poolt toimepandud teo raskusele ja sunnib süüdistatavat edaspidi süütegudest hoiduma.

Esmalt käsitleb ringkonnakohus P.P-le määratud karistusliigi põhjendatust, seejärel

võtab seisukohaga karistust kergendavate asjaolude esinemise suhtes ning lõpuks annab hinnangu apellatsioonis toodud taotlusele menetluskulude ositi tasumise osas.

1. Esmase taotlusena palub kaitsja tühistada maakohtu otsuse P.P-le mõistetud

karistusliigi, so vangistuse osas. Apellant palub mõista P.P-le rahalise karistuse sanktsiooni alammäära lähedases summas ja jätta see kas täielikult või osaliselt KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga. Alternatiivselt taotleb kaitsja P.P-le

mõistetud vangistuse pikkuse lühendamist, mõistes talle vangistuse sanktsiooni alammäära lähedal, arvestades seejuures kaebuses osundatud kergendavate asjaolude esinemist.

1.1 Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks muuta P.P-le kohaldatud karistusliiki.

KarS § 216 lg 1 sanktsioon võimaldab vastava süüteo toime pannud isikuid karistada nii

rahalise karistusega kui ka kuni kaheaastase vangistusega. Maakohus on P.P-le

mõistetava karistusliigi valikul asunud seisukohale, et rahalise karistuse mõistmine on

käesoleva juhul välistatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud vastavasisuliste põhjendustega ning neid käesolevas otsuses vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 üle ei korda. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et P.P pani talle etteheidetava kuriteo toime

ajavahemikul 30.07.2009 kuni 10.05.2010 korduvalt. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et

16.08.2010 prokuröri määrusega kriminaalasi lõpetati KrMS § 202 alusel avaliku

menetlushuvi puudumisega ning P.P kohustati hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 9257.46 krooni ning määrati kohustus tasuda 4350 krooni riigituludesse (tl 39-40). Kuna P.P

ei täitnud talle pandud kohustusi, kriminaalmenetlus uuendati 23.03.2011 (tl 42).

Samuti nähtub asja materjalidest, et P.P karistati Tartu Maakohtu 01.03.2006

kohtuotsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 400 päevamäära, so 20 000 krooni.

6

Nimetatud karistust P.P samuti vabatahtlikult täitma ei asunud ning nõue suunati

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Tartu Maakohtu 13.11.2009 määrusega

täitemenetlus lõpetati aegumise tõttu (tl 35). Nimetatud asjaolud näitavad, et P.P on suhtunud talle pandud kohustustesse ning määratud karistusse ignoreerivalt. Seega puudub ka

ringkonnakohtul käesoleval juhul veendumus, et P.P asuks talle mõistetavat rahalist

karistust vabatahtlikult täitma ning hindab P.P vastavasisulised maakohtus antud lubadused paljasõnalisteks.

1.2 Alternatiivselt leiab kaitsja, et P.P-le mõistetud vangistuse pikkust tuleks vähendada ning arvestades karistust kergendavaid asjaolusid (kahju vabatahtlik hüvitamine, kahetsus ja raske isiklik olukord), mõista vangistus santsiooni alammäära lähedasena.

Kaitsja on märkinud, et P.P kahetseb oma teguviisi ning on oma teo toimepanemist põhjendanud, samuti tuleks arvestada tema pere rasket majanduslikku olukorda.

Ringkonnakohus ei pea apellandi väiteid P.P kahetsuse esinemisest ning kuriteo

toimepanemisest raske isikliku olukorra mõjul põhjendatuteks. Maakohtu istungiprotokolli

kohaselt on P.P oma süüd tunnistanud ning selgitanud oma teo toimepanemist majandusliku olukorraga (tl 63-65). Samas ei nähtu tema ütlustest, et P.P oleks kuidagi

avaldanud tema poolt toimepandu osas kahetsust. Ringkonnakohus märgib, et pelgalt süü

tunnistamine ja toimepandud tegude põhjuste väljatoomine ei ole hinnatav puhtsüdamliku kahetsusena KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

Puutuvalt KarS § 57 lg 1 p-s 4 sätestatud karistust kergendava asjaolu esinemisse P.P

puhul märgib ringkonnakohus, et asjas ei ole vaidlust selles, et P.P perel on

majanduslikke raskusi (võlgnevused Eesti Energiale ja Tartu Veevärgile, kohustused

krediidiasutuse ees). Samas võib P.P maakohtus antud ütlustest järeldada, et

majanduslikud probleemid on tingitud suuresti P.P enda käitumise tõttu. Seega

ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata P.P poolt peaaegu aasta jooksul

kuritegelikul viisil käitumist süüteo toimepanemisena raske isikliku olukorra mõjul ning ringkonnakohus hindab selgitused majanduslikust olukorrast ennastõigustavateks.

Kaitsja on osundanud ka KarS § 57 lg 1 p-s 2 sätestatud karistust kergendava asjaolu esinemisele, so kahju vabatahtlik hüvitamine.

Siinkohal ringkonnakohus nõustub apellandiga eelnimetatud karistust kergendava asjaolu

esinemisest. Maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt on kannatanu esindaja kinnitanud, et P.P-le

on koostatud maksegraafik ning ta on tasunud kaks esimest osamakset (tl 63 p). Seega on P.P asunud kahju hüvitama, mistõttu on võimalik nimetatud asjaolu arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes. Kuna ringkonnakohus tuvastas ühe

P.P karistust kergendava asjaolu, tuleb talle maakohtu poolt mõistetud vangistust vähendada ühe kuu võrra, st mõista talle karistuseks 8 kuud vangistust ning sellest tulenevalt

mõista talle KarS § 238 lg 2 alusel kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust.

2. Apellatsioonis taotletakse ka määrata maakohtu poolt P.P-lt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetud menetluskulude summas 611.99 eurot tasumine ositi.

Ringkonnakohus hindab apellandi eelnimetatud taotluse põhjendatuks. Võttes arvesse P.P olevaid kohustusi (võlgnevused Eesti Energiale ja Tartu Veevärgile, laenukohustus), perel olevate sissetulekute suurust (pension 128 eurot, puude toetus 50 eurot, võimalus teenida väidetavalt kuni 500 eurot, abikaasa miinimumpalk) ning ülalpeetavate olemasolu (kolm last),

7

seaks P.P menetluskulude korraga tervikuna tasumise kohustus ta raskesse majanduslikku olukorda. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks tulenevalt KrMS § 180 lg-s 3 sätestatust määrata P.P-le temalt maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude

hüvitamise ositi 1 aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu esimesest kuupäevast igakuiselt 50.99 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et juhul kui P.P jätab ühe osamaksetest tasumata, pööratakse

kogu menetluskulu summa tervikuna täitmisele, so nii tasumata kui ka edasiselt tasumisele kuuluva menetluskulu osade suhtes.

Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt P.P-le mõistetud karistuse, KrMS § 238 lg 2 alusel lõpliku kandmisele kuuluva karistuse ning menetluskulude väljamõistmise osas.

KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad kaitsja poolt apellatsioonimenetluses kantud ning riigi õigusabi

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluses (tl 85-86)

esitatud põhjendatud kulud (apellatsiooni koostamine 4 pooltundi, so 64 eurot, käibemaks 12.80 eurot, kokku 76.80 eurot) riigi kanda.

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas