1-11-5454/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Asjaolud

S.M i Viru Maakohtu 16.05.2011 121 KarS tunnistati süüd otsusega KarS § järgi ja karistati §68 lg. 1 alusel 27 päeva. KarS § otsustati mõistetud karistust vangistusega 8 kuud 74 lg.1, 3 alusel

mitte -aastase katseajaga. Katseaja kestel pidi S.M

75 pöörata täitmisele 2 täitma KarS § lg.1 p.1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS §75 lg.2 p.2, 8 alusel kohustati S.M-ist katseajal

mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabiprogrammis. Kohtuotsus kriminaalasja . s jõustus 24.05.2011

Erakorraline ettekanne

Kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjev esitas 21.02.2012 maakohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada kriminaalhooldusalusele S.M-ile määratud katseaega 2 võrra. kuu

Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt rikkus S.M temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Rikkumine seisnes selles, et 17.02.2012 teostatud alkoholijoobe kontrollimisel tuvastati S.M alkoholijoove 0,743 mg/l.

Isik oli alkoholijoobe tuvastamisega nõus.

Nimetatud

tarvitada käitumisega rikkus S.M kohtu poolt määratud lisakohustust mitte alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul. Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-11-5454 Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2012

Jõhvi kohtumaja Kohtunik Anne PALMISTE kirjalikus menetluses Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse

kr aalhooldusametniku Tiiu TERENTJEVA 21.02.2012 imin

erakorraline ettekanne nr 40541 S.M-ile Viru

Maakohtu 16.05.2011 otsusega määratud katseaja pikendamiseks 2 kuu

võrra Süüdimõistetu S.M isikukood XXX, xxx RESOLUTSIOON Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse

kriminaalhooldusametniku Tiiu TERENTJEVA 21.02.2012 erakorraline ettekanne nr 40541 rahuldada. Pikendada S.M-ile Viru Maakohtu 16.05.2011

otsusega katseaega 2 (kahe) . määratud kuu võrra, s.o kuni 15.07.2013. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel

õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva

jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

21.02.2012 antud kirjalikus seletuses S.M selgitab, et tarbis 17.02.2012 alkoholi teades, et ta katseajal alkoholi tarvitada ei tohi. Kahetseb juhtunut. S.M lubab parandada oma käitumist

ja palub kohtult võimalust jätkata kriminaalhoolduse all olemist tingimustel, et ei riku enam kohtupoolset kohustust mitte tarvitada alkoholi. Samas palub pikendada katseaega, et tõestada oma soovi elada seaduskuulekalt ( lk 125).

Kriminaalhooldusametnik taotleb pikendada S.M-ile

, et anda määratud katseaega 2 kuu võrra

isikule võimalus teadvustada endale rikkumise tõsidust ja distsiplineerida teda tõsiselt suhtuma kohtu poolt määratud lisakohustuse täitmisesse.

Maakohtu määruse põhjendused

Vastavalt KarS §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Vastavalt KrMS § KarS §74 lg.4 või §75 lg.3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste 427 lg.1,

määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

KrMS §432 lg.1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Maakohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mille peale tuleb reageerida. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralises ettekandes toodud põhjendustega katseaja pikendamiseks S.M.

Arvestades seda, et süüdimõistetu on asunud paranemise teele, peale antud juhtumi ei ole rikkumisi esinenud, on täitnud kontrollnõudeid kohusetundlikult, osaleb sotsiaalabiprogrammis „Perevägivalla

ennetamise programm“, kriminaalhooldusametnikuga on olnud koostöövalmis, tunnistab oma

rikkumist ja kahetseb tehtut ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettekandes tooduga selles osas, et katseaja pikendamine aitab S.M

teha õiged järeldused ja muuta oma käitumist.

Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada S.M-ile määratud katseaega 2 võrra. kuu

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §74 lg.4 ning KrMS §387 lg.1, §427, §432 lg.1.

allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik