Legislator Case Law & Legislation
1-12-1165/5 AI generated

1-12-1165/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Case Number 1-12-1165/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-12-1165

Legislator headnote

AI generated
1-12-1165/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: 1-12-1165 «Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruar 2012.a, Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-1165 (11750000025) Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär Evi Goldschmidt Prokurör Merry Tiitus Kaitsja Marko Tammann kokkuleppel Kriminaalasi süüdistus KarS § 361 lg 1- § 22 lg 3 järgi»

Keywords

AI generated
severe personal hardship allocation of heating costs placement for detoxification treatment medical treatment expenses dismissal of damages action restitution of excess payment

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-12-1165

Lk 1 / 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruar 2012.a, Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-1165 (11750000025) Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär Evi Goldschmidt Prokurör Merry Tiitus Kaitsja Marko Tammann kokkuleppel Kriminaalasi süüdistus KarS § 361 lg 1- § 22 lg 3 järgi

kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

H.J, isikukood xxx, elukoht xxxxx Kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole Süüdistatav P.L, isikukood xxx, xxxxxxxx. Tõkendit ei ole kohaldatud.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 180 lg 1 , § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada H.J KarS § 361 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 150

päevamäära ulatuses, s.o viissada seitse (507.-) eurot.

2. Süüdi tunnistada P.L KarS § 361 lg 1 – KarS § 22 lg 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 75 päevamäära ulatuses , s.o summas kakssada nelikümmend (240.-) eurot .

3. Rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel Eesti Vabariik K (xxxxxxx

Välja mõista solidaarselt H.J-ilt ja P.L-ilt Eesti Vabariigi K kas uks 5700 iis tuhat seitsesada) eurot. (v

4. Menetluskulud: Välja mõista H.J-ilt ja P.L-ilt menetluskulud riigituludesse: 435 eurot sundraha;

1-12-1165

Lk 2 / 4

Välja mõista P.L-ilt kaitsja Ants Nõmmiku kasuks 57.60 eurot tasu riigi õigusabi eest ja kaitsjale tehtud koopiate kulu 0,45 senti.

Menetluskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank viitenumbriga 2800049696. Märkida

tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi.

Rahalise karistuse summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011

SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank’is viitenumbriga 4100064858. Märkida tuleb tasumise dokumendile kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi.

Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõudeid vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Kannatanul on samuti õigus

pärast nimetatud tähtaega anda välja mõistetud summa sissenõudmiseks täitemenetlusse.

5. Tõkendit ei ole. 6. Asitõend – fotod sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde-jätta toimiku materjalide juurde. 114 kohakala isendit (asuvad Kxxxxxx külmikus) hävitada otsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

P.L-i süüdistatakse selles, et 02.05.2011. a ajavahemikul kell 05.00 kuni kell 12.55 püüdsid kutselised kalurid H.J ja P.L mõrdadega Pärnu lahel püügiruudus

nr 180 kala. Töö oli jaotatud selliselt, et P.L tõstis mõrdadest kala aamiga puust

nõukasti ja H.J sorteeris nõukastist mõõdulised kalad välja ning viskas paati. Kalapüügiseaduse § 20 lg 2 kohaselt on kalapüügil keelatud püüda kala, mille pikkus värskena on

väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust. Kalapüügieeskirja § 43 lg 1 alusel kehtestatud lisa 5 „Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded“ kohaselt on kohakala minimaalseks lubatud üldpikkuseks isend, mille pikkus on 44 cm (so kala pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime lõpuni) või isend, mille pikkus on 38 cm (kala pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni). 13.05.2011.a. koostatud Kala mõõdulisuse hindamise protokollist /tl 31/ nähtub, et 153- st kalast, olid 126 kala alamõõdulised ning 27 mõõdulised. Kalapüügiseaduse § 17 lg 1 alusel kehtestatud

1-12-1165

Lk 3 / 4

kalapüügieeskirja § 44 lg 1 p 4 kohaselt tohib alammõõduliste isendite osakaal, mõrraga püügi

puhul olla 5% arvuliselt kohasaagist. Teostatud kontrollmõõtmise tulemuste kohaselt oli kohade kogusaagist 82,4 % isenditest kalapüügieeskirjaga kehtestatud nõuetest väiksemad.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 25. juuli 1995.a. määrusest nr 275 „Looduslikule taimestikule ja

loomastikule tekitatud kahju hüvitamise kord“ ning selles sätestatud määradest, tekitasid P.L a H.J oma tegevusega looduslikule loomastikule kahju kokku 5700 eurot, mis on oluline kahju Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 1 mõttes.

Seega P.L aitas kaasa H.J-i poolsele kalapüügi nõuete rikkumisele, kui sellega tekitati oluline kahju keskkonnale, mis on kvalifitseeritav KarS § 361 lg 1- § 22 lg 3 järgi kuriteona.

H.J süüdistatakse selles, et 02.05.2011. a ajavahemikul kell 05.00 kuni kell 12.55 püüdsid kutselised kalurid H.J ja P.L mõrdadega Pärnu lahel püügiruudus

nr 180 kala. Töö oli jaotatud selliselt, et P.L tõstis mõrdadest kala aamiga puust

nõukasti ja H.J sorteeris nõukastist mõõdulised kalad välja ning viskas paati. Kalapüügiseaduse § 20 lg 2 kohaselt on kalapüügil keelatud püüda kala, mille pikkus värskena on

väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust. Kalapüügieeskirja § 43 lg 1 alusel kehtestatud lisa 5 „Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded“ kohaselt on kohakala minimaalseks lubatud üldpikkuseks isend, mille pikkus on 44 cm (ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime lõpuni) või isend, mille pikkus on 38 cm (ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni).

13.05.2011.a. koostatud Kala mõõdulisuse hindamise protokollist /tl 31/ nähtub, et 153- st

kohakalast, olid 126 kala alamõõdulised ning 27 mõõdulised. Kalapüügiseaduse § 17 lg 1 alusel

kehtestatud kalapüügieeskirja § 44 lg 1 p 4 kohaselt tohib alammõõduliste isendite osakaal,

mõrraga püügi puhul olla 5% arvuliselt kohasaagist. Teostatud kontrollmõõtmise tulemuste

kohaselt oli kohade kogusaagist 82,4 % isenditest kalapüügieeskirjaga kehtestatud nõuetest väiksemad.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 25. juuli 1995.a. määrusest nr 275 „Looduslikule taimestikule ja

loomastikule tekitatud kahju hüvitamise kord“ ning selles sätestatud määradest, tekitasid P.L-i P.L oma tegevusega looduslikule loomastikule kahju kokku 5700 eurot, mis on oluline kahju Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 1 mõttes.

Seega H.J P.L´ i kaasabil pani toime kala püügi nõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, st KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavad tunnistasid end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: - süüdi tunnistada H.J KarS § 361 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, so viissada seitse (507.-) eurot. (3,38 x 150) - süüdi tunnistada P.L KarS § 361 lg 1- § 22 lg 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 75 päevamäära ulatuses , so summas kakssada nelikümmend (240.-) eurot. (3,20 x 75)

Tsiviilhagi välja mõista süüdistatavatel t.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on

kokkuleppest aru saanud. Süüdistatavad jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on

olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks tlk 99.

1-12-1165

Lk 4 / 4

Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel hüvitada riigile menetluskulud , s.o 435 eurot sundraha seoses II astme kuriteo toimepanemisega. Lisaks mõistab kohus riigituludesse välja P.L-ilt 57.60 (s.o. summa koos käibemaksuga) tasu riigi õigusabi eest kohtueelsel uurimisel advokaat A. Nõmmiku töö eest tlk 108 ja kaitsjale tehtud koopiate kulu 0,45 senti (tlk 100). Kohtuistungiks P.L kaitsjat ei soovinud, vaid loobus sellest tlk 107.

Kohus rahuldab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu tsiviilhagi tlk 32 ja mõistab selle solidaarselt välja süüdimõistetutelt.

Asitõend pakend nr 1 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Ära võetud kohakala hävitada otsuse jõustumisel.

Indrek Nummert Kohtunik