1-10-445/30 · 1-10-445/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-445

M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada J.M-i talle 02.03.2010.a Harju

Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest elektroonse valvega tingimisi ennetähtaegselt.

Advokaat Niina Agarjova kaitsjatasutaotlus rahuldada ja välja mõista

riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Niina Agarjova Advokaadibüroo kasuks 64 eurot advokaat Niina (summa on ilma käbemaksuta)

Agarjova süüdimõistetu J.M-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise

kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 23-26).

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.veebruar 2012.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-445 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaija Sõster Anna Jänes 25.01.2012.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 24.01.2012.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga

materjalide edastamise kohta süüdimõistetu

J.M-i tingimisi enne tähtaja

lõppemist elektroonilise valvega vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör

Alar Häidberg – KrMS § 432 lg 3³ alusel 27.02.2012.a kohtuistungil ei osalenud

teatas 27.02.2012.a elektroonselt, et ei soovi osa

võtta ja edastas elektroonselt 27.02.2012.a ka

enda arvamuse, milles märgitu kohaselt ei toeta J.M-i vangistusest tingimisi ennetäht- aegset vabastamist Süüdimõistetu

J.M asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX tähtajaline elamisluba kuni 30.06.2013 vajab töötamiseks tööluba Kaitsja Niina Agarjova – riigi õigusabi osutamise korras

2 2 KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi

seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista J.M-ilt riigituludesse menetluskuluna 64 eurot määratud kaitsjale makstud tasu.

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole

nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole

nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole

nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „J.M, 1-10-445, menetluskulu 27.02.2012.a Tartu Maakohtu määruse alusel“.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS

§ 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumile, kelle hallatav on Riigi Tugiteenuste Keskus (asukoht Tartus, Turu 2, postiindeks 51014).

Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja elektroonselt prokurörile ning J.M-ile allkirja vastu.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD J.M ei viibi vanglas esmakordselt ja see nähtub järgnevast:

• 20.12.1994.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tunnistati süüdi KrK § 195 lg 1, KrK § 197 lg 2 p 1 järgi ja karistati 1 aasta vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase

katseajaga, vangistuses viibis 25.08.1994-20.12.1994, vabastati kohtusaalis 20.12.1994.a;

• 11.09.2001.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tunnistati süüdi KrK § 204 lg 3

järgi ja karistati 4 kuu vabadusekaotusega, mille kandmiselt vabanes 11.01.2002.a pärast karistuse kandmist, KrK § 27 lg 3 alusel võeti 2-ks aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus ära;

• 12.10.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati 3 aasta 6 kuu vangistusega; kuna asja menetleti lühimenetluses, siis KrMS § 238 alusel jäi karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, karistusest loeti kantuks 2 eelvangistuses viibitud päeva ja koheselt tuli lisaks ära kanda

5 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes 07.02.2008.a; 1 aasta 10 kuu vangistuse kandmisest vabastati KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga;

• 02.03.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust; kuna menetleti lühimenetluses, siis KrMS

§ 238 lg 2 alusel jäi karistuseks 2 kuud vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel jäi

3 3 liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mis asendati 1456 tunni üldkasuliku tööga, selle

tegemise tähtajaga 2 aastat; üldkasulikust tööst sai ära tehtud ainult 110 tundi; kuna ei ilmunud registreerimisele ja ei teinud üldkasulikku tööd, siis 18.03.2011.a

Harju Maakohtu määrusega pöörati 1 aasta 10 kuud 13 päeva vangistust täitmisele ja selle kandmise alguseks loeti 16.03.2011.a.

Käesoleval ajal kannabki J.M vangistuses karistust 02.03.2010.a Harju Maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse alusel ja 18.03.2011.a Harju Maakohtu määruse alusel. J.M kannab liitkaristust I ja II astme kuritegude eest - röövimine (KarS § 200 lg 2 p 7) on esimese astme kuritegu ja kehaline väärkohtlemine (KarS § 121) on teise astme kuritegu.

J.M on karistusest ära kandnud enam kui ½, s.t KarS § 76 lg 2 punktis 1 märgitud karistusaeg on kantud. J.M on andnud nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks (II osa, lk 20) elukoha Luste 5-8, Tallinn järgi. See

elukoht on sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ja seal elab J.M-i ema, kes on nõus elektroonilise valve kohaldamisega oma poja suhtes antud elukohas ja andis oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve teostamiseks aadressil Luste 5-8, Tallinn. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära J.M-i ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri 27.02.2012.a elektroonselt kohtule

esitatud arvamusega, on seisukohal, et J.M-i ei ole põhjendatud

vangistusest elektroonilise valvega tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Vangistuse ajal on J.M jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. J.M on kehtivad distsiplinaarkaristused. 20.07.2011.a karistati J.M-i 10 päeva kartseriga (II,11-12) selle eest, et

lõhkus kambri aknaklaasi – J.M tabati valvuri poolt hetkel, kui ta lõi

põrandaharja käes hoides aknapaketist klaasitükke välja; J.M tunnistas, et

aken purunes tema tegevuse tagajärjel. Vangla hindas selle rikkumise raskeks

rikkumiseks – oma käitumisega näitas kinnipeetav lugupidamatust ja negatiivset meelestatust vangla sisekorra suhtes ja andis halba eeskuju teistele kinnipeetavatele;

aknaklaasi killud võivad pahatahtliku kasutamise korral olla ohtlikud nii

kinnipeetavale endale, kambrikaaslastele, kui ka vanglateenistuse ametnikele, kuna katkise aknaklaasi killuga on võimalik tekitada raskeid kehavigastusi ning katkine aken raskendab kinni peetavate isikute üle järelevalve teostamist. 31.01.2012.a karistati J.M-i noomitusega (kohtutoimik lk 8-9) selle, eest

kinnipeetava kasutuses olnud kapis olid 02.01.2012.a 4 ravimit (2 kapslit ja 2 tabletti), milliseid seal poleks tohtinud olla; ravimid leiti läbiotsimise käigus. Käesoleva hetke seisuga puudub kohtul küllaldane alus järeldada, et J.M

on teinud käesolevast vangistusest vajalikud järeldused enda elu edasiselt

seaduskuulekaks elamiseks. Kohtul pole kujunenud veendumust J.M-i

seaduskuulekale teele asumise kohta, mistõttu ei ole J.M-i põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

4 4 Elektroonilise valve ja ka kriminaalhoolduse nõuded on ranged ja neid nõudeid tuleb

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isikul nõuetekohaselt ka täita.

J.M-i käitumisest vangistuse ajal ei ole küllaldaselt alust järeldada tal suutlikkuse olemasolu elektroonilise valve ja kontrollnõuete ja kohustuste täitmiseks. Kui isik vangistuses olles, kus isik viibib kõrgendatult kontrollitud tingimustes, ei täida vanglas kehtestatud korda ning eirab korranõudeid olulisel ja raskel määral, siis

ei ole kohtu jaoks veenev ja usutav, et isik vabaduses hakkab järgima rangeid elektroonilise valve nõudeid ja kontrollnõudeid ning kohustusi. Kuigi J.M on vangistuse ajal töötanud majandustöödel ja õppinud eesti keelt, ei ole need asjaolud kohtu hinnangul piisavad selleks, et kinnipeetavat vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt elektroonse valvega vabastada ja arvata kinnipeetavat seaduskuulekale teele asunuks.

Ka kriminaalhooldaja on enda arvamuses märkinud, et tal ei ole veendumust, et J.M oleks suuteline täitma elektroonilise valvega kaasnevaid nõudeid.

Vangistuse ajal ei ole J.M senini jõudnud tegeleda ka tema poolt

toimepandud kuritegudeni viinud põhipõhjusega, s.o alkoholitarbimisest tingitud

probleemkäitumisega – käitub siis tagajärgedele mõtlemata, esineb kõrgendatud

agressiivsust-vihahooge, kuigi kinnipeetava individuaalses täitmiskavas (II,10) on 2012.a II kvartalisse ette nähtud motiveeriv intervjueerimine alkoholi ja kuritegude

vahelise seose tunnistamiseks ja probleemiga tegelemiseks (II,10) ning sotsiaalprogrammis osalemine (II,10). Eluviisitreening

Hetkel puuduvad küllaldaselt põhjendatud alused J.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks.

Heli Sillaots

kohtunik