1-09-18785/34 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-18785

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2012, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-09-18785 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.F-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

L.F, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, haridus 11 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 02.12.2009 ja lõpp 02.01.2014 RESOLUTSIOON

Jätta L.F elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 15.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.F-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Käesoleval ajal kannab L.F karistust Viru Maakohtu 19.04.2010 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja talle on karistuseks

2 mõistetud 3 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja KarS § 68 lg 1 liideti mõistetud

karistusele, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, Viru Maakohtu 02.12.2009.a. kohtuotsusega nr 1-09-13284 mõistetud karistuse – 4 aastat vangistust (on kantud alates

02.12.2009) ärakandmata osa, lugedes ärakantud osa karistuse kandmise hulka ning

liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 02.12.2009.

Kinnipeetavat L.F on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika Viru Vangla poolt antud iseloomustuse kohaselt on jäänud samaks ning käitumine on sarnane varasema käitumisega.

Peamiselt kõik kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega kannatanu suhtes ning soodusteguriks on olnud alkohol. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on L.F

väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, sealhulgas on teda karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat 2 kuud ja kanda jääb veel 1 aasta 11 kuud vangistust.

Viru Vanglas olles on kinnipeetav L.F perioodil 02.06.2011 – 29.10.2011

läbinud programmi „Convictus“. Ajavahemikul 28.09.2010 – 29.12.2010 on kinnipeetav

läbinud riigikeele algtaseme kursused ning alates 08.08.2011 õpib ta riigikeelt B1-taseme kursustel. Alates 01.09.2011 omandab ta keevitaja eriala.

Kinnipeetav L.F on distsiplinaarkorras karistamata.

L.F elas varem koos abikaasa ja lastega munitsipaalkorteris aadressil xxxx, kuid vabanemisel asub ta elama aadressile xxxx. Nimetatud korter kuulub L.F-i emale

ja nooremale vennale, kes ka antud korteris elavad. Elektroonilise valve seadmete

paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. Korteriomanikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. L.F on lõpetanud 11.

klassi Murru Vanglas, samas asutuses lõpetas ta ka elektriku eriala kursused. Varem on ta töötanud puidutöötlemisel ja ehitusel, oli registreeritud Töötukassas töötuna. Vabanemisel tal

garanteeritud töökoht puudub, kuid ise ta leiab, et töö leidmisega raskusi ei tohiks olla.

Sissetulekuks enne vangistust oli töötasu juhutöödest, abikaasa vanemapalk ja töötukassa

toetus. Rahaliselt toetavad vangistuses aeg-ajalt ema ja mõned sõbrad, lisaks saab tasu riigikeele eest. Seisuga 07.11.2011 on kinnipeetaval tasumata nõudeid 1536,27 euro ulatuses. Ema on nõus igati toetama kinnipeetavat vabanemise korral.

Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema R H, 2 tütart, vend K H ja paar sõpra. Abikaasa J

H olevat suhted katkenud vangistuse ajal. Kinnipeetav vahetas spetsiaalselt elukohta ja

suhtlusringkonda, et olla eemal isikutest, kes mõjutasid teda negatiivselt. Ema sõnade kohaselt xxxx isikul sõpru ei ole. Kuna varem on kinnipeetavat karistatud nii kelmuse kui ka röövimise eest, siis võib oletada, et teda iseloomustas hoolimatus teiste heaolu vastu. L.F-i

väitel oli antud elustiil seotud narkootikumide tarvitamisega. Isik sooritas raskeid isikuvastaseid kuritegusid, olles alkoholijoobes. Ta on tunnistanud, et alkoholi tarbimine oli peamine probleemi allikas. Edaspidi ei soovi ta enam alkoholi tarvitada. Alates 16. eluaastast hakkas kinnipeetav tarvitama narkootikume, kuid 5 aastat ta ema väitel enam neid ei tarvita.

Varem tarvitas fentanüüli, heroiini ja mooni. Olles kinnipeetav Ämari Vanglas, tarvitas ta samuti narkootikume, mille eest on teda karistatud kriminaalkorras. Oma laste nimel ei soovi kinnipeetav rohkem tarvitada narkootikume. Isik on käitunud vägivaldselt, teda on korduvalt

karistatud röövimise eest. Teatud olukorras ei suuda ta oma emotsioone ja käitumist kontrollida ning võib käituda ettearvamatult. Väidetavalt on isik enda agressiivse käitumisega

3 iseseisvalt tööd teinud. Kinnipeetav ei ole olnud kriminaalhooldusel. L.F-i puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut

ümbritsevad olud. Eelkõige võib oht seisneda selles, kui isik on alkoholijoobes ja ei ole seetõttu adekvaatne ega taju oma käitumist. Lisaks võib oht seisneda ka selles, kui isik hakkab

uuesti narkootikume tarvitama. Viru Vangla hinnangul on mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 39% ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise

tõenäosus 2 aasta jooksul 32%. Eeltoodust lähtuvalt Viru Vangla toetab L.F-i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et viimased kuriteod on kinnipeetaval seotud vägivallaga. Isikul on olnud riskiv ja hoolimatu elustiil. Vaatamata sellele, et L.F oli toetav sotsiaalne võrgustik, ei suutnud ta elada seaduskuulekalt ja pani toime raske isikuvastase kuriteo. Vabanemisel on tal tugev sotsiaalne võrgustik ja kindel elukoht.

Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega, siis uue kuriteo

toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes elektroonilist järelvalvet 6 kuuks ning panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused.

L.F leidis, et teda tuleks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastada. Ta kinnitas, et varem ei ole ta kriminaalhooldaja

järelevalve all olnud. L.F tunnistas, et viimased kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes, kuid alkoholisõltuvusest on ta valmis vabanema.

Prokurör ei toetanud kinnipeetava L.F-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri sõnul on L.F varem

korduvalt kriminaalkorras karistatud, kolmandat korda kannab ta vangistust, tema poolt

toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks ja seotud vägivalla kasutamisega. L.F on küll kindel elukoht, kuid tal ei ole praegu kindlat töökohta. Tegu on isikuga, kes

on varem tarvitanud alkoholi ja narkootikume. Vangla iseloomustuse kohaselt on suur

tõenäosus, et vabanedes võib ta toime panna uue kuriteo, sest vastav % ületab 30. Enne

vangistuse kandmisele asumist elas L.F koos oma perega, tal oli töö, seega toetav sotsiaalvõrgustik, kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panemast. Prokuröril ei

ole kindlat veendumust, et vaatamata ema toetusele, ei või kinnipeetav jätkata kuritegude toimepanemist. Prokuröri sõnul oleks ennatlik vabastada L.F elektroonilise valve alla, sest see ei ole selline meede, mis aitaks ära hoida võimaliku kuritegude toimepanemise.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetut L.F oleks ennatlik elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest Viru Vangla

iseloomustusest nähtuvalt on säilinud risk uuteks õigusrikkumisteks, mis võivad ohustada

avalikkust. L.F on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Käesoleval ajal kannab L.F karistust

raske esimese astme varavastase kuriteo eest, millega kaasnes vägivald. Kuritegude

dünaamika on läinud raskemaks. Raskete vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist on

soodustanud alkoholiprobleem, samuti on isikut väärteokorras karistatud narkootikumide

4

tarvitamise eest. Kohtul ei ole kujunenud veendumust selles, et sotsiaalne lähivõrgustik

suudaks edaspidi ära hoida uute kuritegude toimepanemist, sest ka varasemalt oli tal

perekonna ja lähedaste toetus olemas. L.F oleks vabanemisel küll kindel elukoht, kuid garanteeritud töökoht tal käesoleval ajal puudub. Seega on olemas reaalne oht,

et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel, võib kinnipeetav

toime panna uusi kuritegusid. Kohtu arvates ei ole elektroonilise valvega seotud piirangud

piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Järelejäänud karistusaeg, vabanemise puhul seega katseaeg, on kohtu arvates kinnipeetava puhul liiga pikk ning kohtul

puudub veendumus selles, et isik suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Vabanemine

elektroonilise järelevalve kohaldamisega nõuab lisaks tavapärase katseaja käitumiskontrolli

nõuete täitmisele kinnipeetavalt eriliselt range distsipliini järgimist. Positiivseks asjaoluks loeb kohus L.F-i puhul distsiplinaarkaristuste puudumise.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/allkiri/

Heli Väinaste Ärakiri õige

№oremreferent

Tea Toming /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtumäärus jõustus

17. märtsil 2012.a

№oremreferent

Tea Toming