4-11-4811/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

- 11- 4811 Väärteoasi nr 4

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 03 veebruar

2012 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-11-4811 Kohtunik Eeva Levina

Väärteoasi M.M kaebus Ida Prefektuuri 06. 12.2011 otsuse peale väärteoasjas nr Liiklusseaduse § 2402,11,001429, millega temale

217 lg 1 alusel

140 eurot . määrati rahatrahv trahviühiku ulatuses,

Kaebuse esitaja M.M, ik xxx, xxx

Kohtuväline menetleja Heiki LINDUS Ida Prefektuuri Politseijaoskond Jõhvi

Sekretär, tõlk Vivtšaruk Ingrid Koddo,Viktoria

Juhindudes VTMS §-dest 132 p 1, 134, 135 kohus

O t s u s t a s : Ida Prefektuuri 06.12.2011 otsus nr 2402,11,001429 karistamises M.M-i LS § järgi jätta muutmata.

217 lg 1

M.M-i jätta rahuldamata. kaebus

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva

jooksul alat .Kaebuse es päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav saab esitada vaid advokaadi vahendusel.

Menetlusosaline, kes soovib kasutada oma kassatsiooniõigust, on kohustatud sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule

seitsme päeva jooksul alates lõpposa kättesaamisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamise korral on kohtuotsus kohtus tutvumiseks kättesaadav 27. Veebruaril 2012 .

Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr

10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedpangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220115326876

Asjaolud

xxx koostati Ida Prefektuuri likluspolitseinik Axxx Hxxx poolt väärteoprotokoll, mille kohaselt xxx juhtis xxx töötaja M.M viaduktil suunaga Rakvere tänava poole mootorsõidukit , milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontriollimisel xxx ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 10.10.2011 kuni 06.11.2011 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele nõudeid. Samuti juht eiras liiklusmärgi nr 313 a ( veoauto sõidukeeld )nõudeid.

Protokolli kohaselt oli M.M-i poolt rikutud LS § 131 lg 3; § 6 lg 6, MKM määrus 22.02.2011 nr 12 ; § 9 p 4; EMÜ määrus 3821/85 art 15

Väärteo kvalifikatsioonina on märgitud LS § 217 lg 1 ja § 242 lg 1

06.12.2011

Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus võttis vastu otsuse, mille kohaselt tunnistati M.M süüdi väärteoprotokollis näidatud tegudes ja näidatud sätete rikkumises . M.M teod kvalifitseeriti Liiklusseaduse § 217 lg 1 ja Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi. Kuna LS §

217 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 217 lg 1 järgi.

Kergendavad ja rasekndavad asjaolud puuduvad ning karistuseks mõisteti rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, see on 140 eurot.

M.M-i kaebus

M.M-i kaebus koosnes sisuliselt vaid ühest lausest ” Otsuse peale esitatakse kaebus täies ulatuses ( lisakaristuse osas, rahatrahvi osas). d ” vai lustatakse väärteo toimepanemise fakti ja karistuse määramist.

Kohtus tuvastatud asjaolud

Kõigepealt nendib kohus, et M.M-ile lisakristust määratud ei ole, seega on tema kaebuse see osa ainetu.

Ei ole ka vaidlust faktis, xxx a üle Jõhvi viadukti, mille kohta kehtis liiklusmärk nr 313 ( veoauto sõidukeeld üle 8 tonnilistele autodele ), ning tal ei olnud esitada ei juhikaarti, salvestuslehti ega teisi käsikirjalisi kandeid.

M.M , ilma haagiseta kaalub andis kohtuistungil ütlusi, et tema auto oli ilma haagiseta see 7 100 kg ning ta teostas remonditöid, see tähendab sõitis üle viadukti remonditöökotta. Politseinikud oleksid olnud kohustatud tema auto üle kaaluma ning fikseerima, et see oli alla 8 tonni. Kuna ta ei tööta alaliselt autojuhina, siis ei olnud ta kohustatud esitama sõidumeerikut, juhikaarti ega salvestuslehti. Tema on juhatuse liige ning viis ainult auto remonti. Teab küll, et tema auto registrimass on 18 tonni, kuid sinna alla kuulub ka poolhaagise mass.

Ülaltoodu alusel on ta veendunud, et ta ei ole väärtegu toime pannud.

Tunnistaja Kxxx Ixxx xxx ütluste kohaselt ületas nimetatud veoauto viadukti ja liikus suunas. Viaduktile sõidul on veoautodele keelumärk, mille registrimass on üle 8 tonni.

Juhil ei olnud ka sõidumeerikut ega salvestuslehti ja teisi dokumente. Antud sõiduki registrimass on 18 tonni ning see sõiduk kuulub N3 kategooriasse. Tahhomeetrit pidi ta kasutama seetõttu, et sõiduki registrimass oli üle 7,5 tonni.

Kohtuvälise menetleja esindaja Heiki Lindus palus jätta otsuse kui seadusliku, muutmata. Sõiduk on 18 000 kg registrimassiga sõiduk. Märk, mis piiras liiklust viaduktil, oli keeld üle 8 tonniliste sõidukite kohta ning ükski akt ei nõua sõiduki kaalumist. Nõutud on registrimass. Seoses töö ja puhkeajaga on määruse art. 2, mis räägib

-

sõidumeeriku ja tööaja –ja puhkeaja märkimise kohustuslikkusest. See on vajalik üle 3,5 tonniste autode puhul.

Kohtu järeldused

Vastavalt majandus-ja kommunikatsiooniministri määrusele 22.02.2011 nr 12 Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele § 9 lg 1 p 4 liiklusmärk

313 a ” veoauto sõidu keeld” keelab C kategooria sõiduki liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille veduk on üks neist, kui C kategooria sõiduki ületab selle arvu. registrimass

Vastavalt nimetatud sättele tuleb arvestada registrimassi, mis vastavalt LS § 2 p 66 on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismass . Samas paragrahvis on antud veel tegeliku massi ja täismassi i mõiste.

Kuna liiklusmärk 313 a on keeld registrimassi kohta, siis ei ole kohtul alust kohaldada M.M-i juhitud auto suhtes ühtki teist massi mõistet ning selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Sõidumeeriku kasutamise osas M.M-i tegevus ei lähe LS § 130 lg 12 toodud erandite alla. Kõige lähemal selles toodud loetelust on lg 12 p 4, mille kohaselt sõiduk või sõiduk koos haagise või poolhaagisega, mille lubatud suurim täismass kokku ei ületa

7 500 kg, veab juhile seoses tema tööga vajalikke materjale, seadmeid või masinaid. Sellist sõidukit tohib kasutada ettevõtte asukohast kuni 50 kilomeetri raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus. Täismassi mõiste on avatud jällegi LS § 2 p 89 , mille kohaselt täismass on valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass. Registrimass ja täismass on peaaegu , registrima

kattuvad mõisted ss ei tohi ületada täismassi.

Seega vastavalt LS § 131 lg 3 oli M.M-i poolt sõidumeeriku kasutamine kohustuslik.

Vastavalt Riigikohtu otsusele 3-1-1-9-11 on märgitud, et juhul kui kasutatava sõiduki täismass eva -st h ületab 7,5 tonni, on tulen lt EÜ määruse nr 561/ 2008 artikli 3 p sõidumeeriku kasutamine kohustuslik ka siis, kui veol ei ole ärilist eesmärki.

Ülaltoodu alusel tuleb M.M-i kaebus ka selles osas jätta rahuldamata, sest üheski viidatud seadusesättes ei ole viidatud tegelikule massile, mille fikseerimist M.M kohapeal soovis.

( allkirjastatud digitaalselt )

Kohtunik Eeva Levina