1-12-1791/2 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-12-1791 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2012. a Haapsalu kohtumaja Kohtuasja number 1-12-1791 Kohtunik Piia Jaaksoo Taotlus Lääne maakonna alaealiste komisjoni taotlus alaealise * * suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli Asja läbivaatamise aeg 23. veebruar 2012, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Anda luba paigutada * * (isikukood 49712140842, elukoht *, * õpilane) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli - Kaagvere Erikooli, alates 27.veebruarist 2012 kuni õppetöö lõpuni 1012/2013 õppeaastal. 2. Saata määruse ärakiri Lääne maakonna alaealiste komisjonile, * *`ale, * seaduslikele esindajatele ning Kaagvere Erikoolile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Lääne maakonna alaealiste komisjoni taotlus Lääne maakonna alaealiste komisjon esitas 23.02.2012 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja alljärgneva taotluse. alustas 2005. aastal õpinguid H G 1. klassis. Algklassides õppis hästi, peamiselt viitele, käis rahvastepallitrennis ja peotantsus. Oli probleeme käitumisega - tüdruk ärritus kergesti. Esimesel kooliaastal käisid vanemad tüdrukuga psühholoogi juures, kuna ta kippus peale koolitunde hulkuma. Teises klassis muutus * käitumine rahulikumaks. 06.07.2010 sündis perre * ning peale seda hakkas *üha enam käitumisprobleeme tekkima. 2010.aasta sügisest, kui* õppis 6. klassis, algas allumatus igasugustele reeglitele ja kohustustele ning vaid enda õiguste nõudmine. Tekkisid põhjuseta puudumised ja hilinemised, õppetöösse suhtumine muutus ükskõikseks ja hooletuks. Klassi lõpetas pikendatud õppetööga inimeseõpetuses. 7. klassis nii käitumine kui suhtumine õppetöösse halvenesid jätkuvalt, põhjuseta puudumised sagenesid (ajavahemikul 01.09.2011-

Ärakiri 1-12-1791 2 04.10.2011 puudus põhjuseta 47,4% ainetundidest). I veerandil olid kõik õppeained hinnatud mitterahuldavalt või hindamata. H G iseloomustas õpilasena, kes suhtus õppetöösse hooletult, käitus tundides üleolevalt ja pidevalt vastuhakkavalt, kontrollimatult, hilines tundidesse, suitsetas, puudus põhjuseta, esines agressiivsuse ilminguid. 31.10.2011 (s.o. II õppeveerandist) asus õppima K P 7.klassis, koolipäevadel elas õpilaskodus. Kooli vahetati, et keskkonna vahetusega luua õppimiseks ja elamiseks soodsad tingimused, kus oleks tagatud järelevalve ja õpilase individuaalseid vajadusi arvestav psühhosotsiaalne toetus. K P iseloomustab * õpilasena, kellele õppimine väikeses klassikollektiivis sobib, kuid jätkuvad käitumisprobleemid ja puudumised (II veerandil 107 tundi). lahkub omavoliliselt koolist, rikub kooli- ja õpilaskodu kodukorda. 28.11.11 direktori käskkirjaga tehti noomitus õpilaskodust omavolilise lahkumise ja kodukorra rikkumise eest ning määrati II veerandi käitumishinne „mitterahuldav". II veerandi õpitulemused olid kesised - 9 õppeainet oli hinnatud mitterahuldavalt. III veerandi algul puudus, osaliselt olid puudumised põhjendatud, kuna tüdruk oli haiglas. * ebaõpilaslik käitumine avaldab halba mõju eeskätt õpilaskodus elavatele lastele. Koolivahetus tõi kaasa selle, et * hakkas koolist lahkuma, „hääletama", nädalavahetusteks koju ei jõudnud - st territoorium, kus alaealine liikus, suurenes ja vanemate kontrollivõimalused vähenesid. Koolivahetusega saavutati küll õppimiseks soodsamad tingimused, kuid keskkonnavahetus ilma kontrollivõimaluseta ei toiminud. Vanemate kontakt mõlema kooliga on olnud hea. H G tegelesid * psühholoog ja koolisotsiaaltöötaja, K P sotsiaalpedagoog. Kohalik omavalitsus on alaealise probleemide lahendamisel osalenud mitmel põhjusel: alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, pidevad kodust ilma loata äraolekud, koolikohustuse mittetäitmine, käitumisprobleemid koolis ja väljaspool kooli, enesehävituslik käitumine piiride katsetamise osas. Toimunud on korduvad vestlused nii * kui ka ümarlauad lapsevanemate ja erinevate spetsialistidega. Kogu see tegevus ei ole andnud soovitud tulemusi. Praeguseks hetkeks kulminiseerunud probleemid algasid eelmisel õppeaasta 2010/2011 detsembris. Kui * ähvardas mitmeid korda aknast alla hüpata, hakkas * temaga uuesti tihedamalt psühholoogi juures käima. * käitumisprobleemid süvenesid 2011.a. alguses: laps ei käinud koolis, suitsetas ja tarvitas alkoholi, ei allunud *, toimus õppeedukuse järsk langus ning jätkusid ähvardused endalt elu võtta. Varem rõõmsameelne, iseseisev, julge ja siiras tüdruk oli muutunud ettearvamatuks, agressiivseks, manipuleerivaks. 2011.a veebruaris läks * kontrollimatu ja ettearvamatu käitumise tõttu ravile Tallinna Psühhiaatriahaigla lasteosakonda. Talle määrati medikamendid ning tüdruk viibis haiglas kuu aega. Pärast ravi hakkas pere regulaarselt psühhiaater K K juures Tallinna Psühhiaatriahaigla pereteraapias käima. Märtsis naases * kooli, kuid lõikus seal ennast žiletiteraga koolitunnis ja õpetas seda kõigile sõbrannadele. Äreva koduse olukorra tõttu tuli * S töölt ära, sest * tunnistas, et ei tule enam üksi toime. * käis kodus ja koolis, millal tahtis, võttis * riideid ja rahakotist raha, ähvardas, tõukas, sõimas ja oli agressiivne nii * kui noorema * suhtes. Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaaltöötajad on * probleemidega järjepidevalt tegelenud alates 2011.a. juulist, mil * pöördus politsei soovitusel lastekaitsetöötaja poole, kui * lubas nooremale * füüsiliselt liiga teha ja seda politsei juuresolekul. * ei respekteerinud enam kedagi, vanemad olid jõuetud. * vanemad on olnud väga koostöövalmid ja proovinud pikalt lapse probleemidega tegeleda ja ise hakkama saada. Suvest alates on toimunud erinevaid võrgustikukohtumisi arutarnaks, kuidas * edasi toimetada. Juulis korraldati koostöös vanemate ja kohaliku omavalitsusega * tahtevastane viimine Tallinna Psühhiaatriahaiglasse, kus ta viibis 3 nädalat. * sai haiglast välja 12.08.2011 ning samal päeval sõi ta ülenormi koguse talle määratud medikamente ning toimetati uuesti kiirabiga haiglasse, seekord Tallinna Lastehaiglasse. 26.08.2011 haiglas toimunud võrgustikukoosolekul * vanemate, haiglatöötajate (raviarst, haigla psühholoog, vastutav õde) ja kohaliku omavalitsuse spetsialistide (lastekaitse peaspetsialist, kooli sotsiaaltöötaja, psühholoog) osavõtul - otsustati, et süvendatakse järelvalvet noore üle. *pidi hakkama 2 korda nädalas psühholoogi ja kord nädalas lastekaitse peaspetsialisti juures käima, et tagada süsteemseni kontroll * käitumise üle ning kokkuvõtted tehakse kuuajase katseaja järel. Samuti soovitati kaaluda õppimist riikliku õpilaskodukohaga internaatkoolis.

Ärakiri 1-12-1791 3 Teisel veerandil toimuski koolivahetus ja tüdruk asus õppima K P. Esialgu *tahtis koolis käia ja ka kooli hinnangul talle sobis väikeklassis õppimine. Varsti ei hakanud tüdruk enam nädalavahetuseks koju ilmuma, siis hakkas jääma juhuslike meestuttavate poole ka koolipäevadel. * leidis oma rännakuteks seltsilisi koolikaaslaste seast. Noored põhjendasid olukorda nii, et nemad tahtsid pidutseda ja täiskasvanud ei saa neid keelata. * sõnul oli „hääletamistel" ka ohtlikke olukordasid, kus tüdrukud liikuvast autost välja hüppasid jne. Detsembris päädis olukord sellega, et * käis lapsevanema teadmisel * juures ja tal tuvastati *, mis vajas ravi. * enda ja vanemate sõnul on neiu tarvitanud kanepit. 03.01.2012 viidi * haiglasse seoses ravimite üledoosiga. 13.01.2012 oli tüdruk uuesti enesetapukatsega haiglas koos oma * H - kokkulepitult tegid mõlemad tüdrukud kumbki oma koolis enesetapukatsed, kuna soovisid haiglasse tagasi pääseda. * raviarst on pea aastase vaatlusperioodi tulemusel diagnoosinud *. * vastutab oma käitumise eest, ei vaja hetkel ravimeid, kuid vajab selgelt oma käitumisele piiride panemist. * ei ole vastunäidustusi, mis keelaks tema kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamise. Lääne maakonna alaealiste komisjon on õigusrikkumisi arutanud neljal korral. 03.01.2007.a. oli , H G 2.b klassi õpilane alaealiste komisjonis, kuna 20.11.2006.a. kella 15.40 ajal möödus 8- aastane H Kuuse * asuva OÜ A K Okassast jättes tasumata 2 šokolaadi "Laima" eest (kokku hinnaga 3,80 krooni). Kauplusele tagastati šokolaadid ja ka eelnevalt samast kauplusest *poolt varastatud pehmed mänguasjad. pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi, väärteomenetlus lõpetati. Alaealiste komisjon otsustas * hoiatada. 14.09.2011.a. oli , H G 7.a klassi õpilane alaealiste komisjonis, kuna ta tarbis alaealisena alkoholi H Raudtee * asuvas raudteejaamas – jõi 18.07.2011 maasikasiidrit Fizz ning tal tuvastati joove 0,10 mg/1.

pani toime Alkoholiseaduse § 71 järgi kvalifitseeritava süüteo, kuid väärteomenetlus lõpetati. tarbis alaealisena tubakatoodet - suitsetas sigaretti More 06.09.2011 H Sireli ja Toominga tänava ristmikul.

pani toime Tubakaseaduse § 47 järgi kvalifitseeritava süüteo, kuid väärteomenetlus lõpetati. Väärteomenetlused lõpetati, kuna 13- aastasena ei olnud veel süüvõimeline. Lääne maakonna alaealiste komisjon suunas iganädalastele vestlustele H linnavalitsuse lastekaitse peaspetsialisti Ü-K A juurde kuni 2011.aasta lõpuni. * ei täitnud mõjutusvahendit korrektselt, eriti detsembrikuus, mil ta vaatamata meeldetuletustele enam vestlustele ei ilmunud. 02.11.2011.a. oli *, K P 7. klassi õpilane alaealiste komisjonis, kuna ta suitsetas sigaretti LD 04.10.2011 H Kuuse tn *maja juures. pani toime Tubakaseaduse § 47 järgi kvalifitseeritava süüteo, kuid väärteomenetlus lõpetati kuna 13-aastasena ei olnud veel süüvõimeline. ei täitnud koolikohustust H G 7. klassis tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9. Laura on 2011/2012 õppeaastal puudunud mõjuva põhjuseta I õppeveerandil (01.09 - 04.10.2011) 64 ainetunnist (47,4%). Alates 31.10.2011 õppis K P ning elas koolipäevadel õpilaskodus. tegeles iganädalaselt H linnavalitsuse lastekaitse peaspetsialist. Lääne maakonna alaealiste komisjon hoiatas . 18.01.2012 oli

alaealiste komisjonis, kuna ta tarvitas ja omas alaealisena tubakatoodet 31.10.2011 kella 16.00 ajal K P vastas Vanal teel.

pani toime Tubakaseaduse § 47 ja § 48 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustega teod, kuid väärteomenetlus jäeti alustamata, kuna ei olnud veel süüvõimeline. tarvitas tubakatoodet 02.11.2011 peale kolmandat tundi K külas Vanal teel. pani toime Tubakaseaduse § 47 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustega teo, kuid väärteomenetlus jäeti alustamata, kuna ei olnud veel süüvõimeline. puudus II veerandil 107 tunnist, puudulikud veerandihinded on kirjanduses ja vene keeles, hindamata on 6 õppeainet: eesti keel, inglise keel, matemaatika, geograafia, ajalugu ja kunst. rikub kooli ja õpilaskodu kodukorda, lahkub omavoliliselt koolist ja õpilaskodust. Kool ja vanemad ei suuda tagada alaealise järelevalvet. Lääne maakonna alaealiste otsustas taotleda Pärnu Maakohtult luba suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli (Kaagvere Erikooli) 2012/2013 õ-a õppetöö lõpuni. Samal istungil tehti * ettepanek näidata oma käitumisega, et ta soovib muutuda. Tüdruk suutis peaaegu 2 nädalat pingutada ja pälvida positiivseid sõnu nii vanematelt kui koolilt. 1 .veebruarist

Ärakiri 1-12-1791 4 hakkas kõik uuesti allamäge minema - tüdruk lahkus korduvalt koolist ja kodust vanema nõusolekuta, väsis enda sõnul püüdmast olla hea. Lääne Prefektuuri andmetel on politsei tegelenud ajavahemikul 17.08.2011 kuni 11.01.2012 seitsmel korral asukoha kindlakstegemisega. vanemad soovivad tütre suunamist Kaagvere Erikooli, kuna * käitumine muutub üha ohtlikumaks ja enesehävituslikumaks. Vanemad ei suuda tagada piisavat kasvatuslikku mõju tütre käitumise üle ning on juba kaotanud lootuse vanemliku mõju abil lapsega toime tulla, teda positiivsete muutuste poole suunata ning tagada lapse tervise säilimine ja lapsele tulevikuks hädavajaliku põhihariduse omandamine. Käesolevaks ajaks on välja kujunenud olukord, kus oma tegevuse ja käitumisega seab reaalsesse ohtu enda elu, tervise ja arengu. Alaealine hulgub ja ei ööbi sageli kodus (viimati lahkus kodust 12.veebruaril) ja tema asukoht on sageli vanematele teadmata. Koolivahetusega saavutati küll õppimiseks soodsamad tingimused, kuid keskkonnavahetus ilma kontrollivõimaluseta ei toiminud. * on üliemotsionaalne, labiilne, oma tahtmise saamine on talle väga oluline. Psühhiaatri sõnul tema põhiloomus ei muutu ja keskkond peab toetama tema ühiskonnanorme järgiva käitumise arendamist. ei täida koolikohustust, paneb toime õigusrikkumisi, hulgub ning oma käitumisega põhjustab reaalset ohtu nii oma elule, tervisele kui arengule. Alaealiste komisjon on seisukohal, et kasvatusliku järelevalve ja hariduse omandamise huvides on alaealisele parim lahendus tema suunamine eri-õppekasvatusasutusse. Kaagvere Erikool on broneerinud õpilaskoha 7. klassis. Meditsiinilisi vastunäidustusi erikooli suunamiseks ei ole. on diagnoositud Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 taotles Lääne maakonna alaealiste komisjon alaealise suunamist Kaagvere Erikooli alates 27.veebruarist 2012.a. kuni õppetöö lõpuni 2012/2013 õppeaastal.

KOHTU SEISUKOHT Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 404 kohaselt alaealise paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli annab loa kohtunik alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. KrMS § 406 lg 2 kohaselt võib kohtunik taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse alaealise, tema seadusliku esindaja, alaealiste komisjoni esindaja ja lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi ning küsitleda neid taotluse põhjendatuse selgitamiseks. Käesoleval juhul leiab kohus, et kohtule esitatud taotluse saab lahendada esitatud taotluse põhjal, kuna taotlus ja sellele lisatud materjalid on väga põhjalikud, annavad põhjaliku ülevaate kujunenud olukorrast, tarvitusele võetud abinõudest ja materjalidest on võimalik tuvastada ka eelpoolnimetatud isikute seisukohad. Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 lg 1 kohaselt on kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel moodustatud kool, kuhu õpilane suunatakse alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel. Lõike 2 kohaselt on alaealiste komisjonil õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud nooremana kui 14-aastasena karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule või karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Lõike 3 kohaselt võib komisjon taotleda kohtult luba 12 aasta vanuse või vanema alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks. Lõike 4 kohaselt paigutatakse alaealine erikooli kuni kaheks aastaks ja tähtaja määramisel arvestatakse õppeaasta lõpuga. Alaealiste komisjon on käitumist arutanud neljal korral seoses varastamise, alkoholi tarvitamise, suitsetamise ja koolikohustuse mittetäitmise pärast. Alaealise poolt toime pandud süüteod on kvalifitseeritavad Karistusseadustiku 218 lg 1, Alkoholiseaduse § 71, Tubakaseaduse § 47 järgi. oli alaealiste komisjoni otsusega kohaldatud hoiatatust. Samuti suunati iganädalasele

Ärakiri 1-12-1791 5 vestlusele lastekaitse peaspetsialisti juurde kuni 2011 aasta lõpuni, kus ei käinud korrektselt. Viimaste rikkumiste eest otsustas salaealiste komisjon 18.01.2012 suunata kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Samas tehti ettepanek muutuda. Ligi 2 nädalat suutis näidata, et ta suudab käituda korralikult, kuid alates veebruarist käitumine muutus taas - lahkus korduvalt nii koolist kui kodust vanemate loata. Eeltoodu näitab, et alaealiste komisjonis on korduvalt püütud leida erinevaid lahendusi, et suunata alaealist õiguskuulekale käitumisele ja korralikule koolikohustuse täitmisele, kuid mõjutusvahendid ei ole soovitud tulemusi andnud. Isegi olukorras, kus teadis, et ainult õiguskuuleka käitumise korral on tal võimalus mitte minna erikooli, ei suutnud ta oma käitumist kontrollida, lahkus taas vanemate loata kodust ja koolist, tema üle ei ole võimalik kasvatuslikku järelevalvet teostada. Taotlusele lisatud * seletusest nähtub, et on tütre käitumise ja turvalisuse pärast väga mures. Taotlusele lisatud materjalidest nähutvalt on pere igakülgselt püüdnud oma tütart abistada, tema käitumist juhtida, kuid see on jäänud tulemusteta. Seetõttu on ka * pidanud tõdema, et ei oska enam tütre käitumist mõjutada ega midagi ette võtta, leiab, et ei suuda tagada lapse turvalisust väljaspool kodu ja leiab, et tütar vajab igapäevast range režiimiga järelevalvet. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on probleemidega tegeldud nii koolis, kodus kui ka kohaliku omavalitsuse spetsialistide poolt, erinevad osapooled on ka omavahel aktiivselt suhelnud probleemidele lahenduste leidmiseks. Samuti on osutatud meditsiinilist abi, ta on käinud arstide juures, on läbi viidud erinevaid nõustamisi. Vaadates aga sündmuste kulgu, tuleb tõdeda, et erinevad abinõud ei ole mõjutanud käituma õiguskuulekalt, täitma koolikohusust. Taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et nii pere kui ümbritsev kogukond on tekkinud probleemidega tegelenud juba nende tekkimisest saadik, ometi ei ole need püüdlused viinud olukorrani, kus käitumine oleks muutunud positiivses suunas. Lisaks on ilmnenud enesehävituslik käitumine, käitumine on juba ohtlik tema enda tervisele ja elule. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et alaealine on isikuks, kes vastab Alaealise mõjutusvahendi seaduse § 6 lg 2 sätestatud tingimustele – ta on toime pannud nooremana kui 14- aastasena karistusseadustikus ettenähtud väärteokoosseisule ja muudes seadustes ettenähtud väärteokoosseisudele vastavad õigusvastased teod, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust. ei täida korralikult koolikohustust, ta hulgub ja oma käitumisega seab reaalselt ohtu nii enda tervise, elu kui arengu. Seega on alaealise suunamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli vajalik alaealise kasvatusliku järelevalve ja hariduse omandamise huvides, sest alaealise käitumine on jõudnud olukorda, kus tema üle ei ole võimalik kasvatuslikku järelevalvet teostada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 404, § 406 ja § 407 leiab kohus, et Lääne maakonna alaealiste komisjoni taotlus suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli on põhjendatud taotluses toodud asjaoludega ja tuleb rahuldada. Kohus annab loa paigutamiseks Kaagvere Erikooli alates 27.veebruarist 2012 kuni 2012/2013 õppeaasta õppetöö lõpuni. Vastavalt KrMS § 406 lg 5 tuleb määrus saata alaealiste komisjonile, tema vanematele ning Kaagvere Erikoolile. KrMS § 407 kohaselt võib käesoleva määruse peale alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja esitada määruskaebuse. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige