4-12-195/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi 4-12-195

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Lahendi tegemise aeg ja koht

09.veebruar 2012.a Tartu, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

Väärteoprotokoll nr

4-12-195

AB1281129

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Heli Sillaots

Kaija Sõster

Väärteoasi

väärteoprotokoll

N.S

suhtes

liiklusseaduse¹ § 201 lg 2, § 227 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

Kohtuvälise menetleja ametnik

N.S

elukoht XXXX

isikukood XXX

Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel

töötab XXXX liiklusalaste väärtegude eest

paljukordselt karistatud

Urmas Solovjov

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada N.S 23.12.2011.a toimepandu eest liiklusseaduse¹ §-ide 201 lg 2, 227 lg 2 järgi ja karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista 5 (viis) päeva aresti. V™S § 111 p 4 alusel on N.S kohustatud 5 päeva aresti kandmiseks ilmuma Lõuna Prefektuuri arestimajja hiljemalt 20.veebruaril (Riia 179A, Tartu) 2012.a. Arestimajja võtta kaasa kehtiv pildiga isikut tõendav dokument ja soovitavalt ka käesoleva kohtuotsuse koopia. N.S-ile karistuseks mõistetud aresti kandmise algust lugeda N.S-i arestimajja karistuse kandmisele saabumisest. Kui N.S aresti kandmisele arestimajja ei ilmu, siis Lõuna Prefektuuril V™S § 205 lg 4 alusel kohaldada N.S-i suhtes sundtoomist tema arestimajja karistuse kandmisele toimetamiseks. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks Lõuna Prefektuurile, arestimajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

V™S § 136 lg 1 alusel on kohtumenetluse pooltel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. V™S § 137 lg 1 alusel peab pool, juhul kui ta soovib apellatsiooniõigust kasutada, sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. V™S § 137 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 137 lg 3 alusel esitatakse apellatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 27.veebruaril 2012.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule apellatsiooniteatise V™S § 137 lg 1 mõttes. V™S § 113 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist.

ASJAOLUD

18.01.2012.a saabus kohtusse menetlemiseks väärteoasi (lk 1) N.S-i süüdistuses liiklusseaduse¹ § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi. 23.12.2011.a koostas liikluspolitseinik Elar Grünberg Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 171.-l kilomeetril väärteoprotokolli menetlusaluse isiku N.S-i suhtes (lk 2). Väärteoprotokollis (lk 2) kajastatu kohaselt süüdistatakse N.S-i selles, et tema 23.12.2011.a kella 19:15 paiku Tartumaal, Tähtvere vallas Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maantee 174.-l kilomeetril Tallinna suunas liikudes juhtis mootorsõidukit XXXX registreerimismärgiga XXXX:

• omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 19.10.2011.a Lõuna Prefektuuri politseiametniku Sander Hirmo poolt (lk 2);

• asulavälisel teel kiirusega 126 +/- 8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h (kiirus fikseeritud seadmega STALKER DSR 2x NR 009669 - lk 2). Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt rikkus N.S liiklusseaduse¹ § 90 lg 1 p 1,3 ja § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse¹ § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Väärteoprotokolli antud omakäelistes ütlustes tunnistas N.S ennast süüdi ja kinnitas, et pretensioone tal ei ole (lk 2; väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku ütlused avaldas kohus kohtulikul uurimisel ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks N.S-i ütlustes esinevate vastuolude tõttu). 20.01.2012.a määrusega (lk 13) määras kohus väärteoasja menetleda 09.02.2012.a kohtuistungil, algusega kell 09:00, ja kohtuistungile kutsuda menetlusalune isik N.S , tunnistaja T.K. ja kohtuväline menetleja (lk 13). 09.02.2012.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel andsid ütlusi tunnistaja T.K. ja menetlusalune isik N.S (vt kohtuistungi protokoll lk 35,36-43). 09.veebruari 2012.a kohtuistungiks oli N.S-i positsioon, võrreldes väärteoprotokolli tema enda poolt omakäeliselt 23.12.2011.a antud ütlustega, muutunud – juhtimisõiguseta juhtimises tunnistas ennast endiselt süüdi, kuid lubatud sõidukiiruse ületamises väärteoprotokollis kajastatud ulatuses, s.o lubatust mitte vähem kui 28 km/h võrra suurema kiirusega juhtimises, ennast enam süüdi ei tunnistanud (lk 37,39-42).

Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et N.S-i süü väärteoprotokollis kajastatud väärtegude toimepanemises on veenvalt tõendatud ning kuna puuduvad N.S-i käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, siis on põhjendatud N.S väärteoprotokollis kajastatud süüdistuses liiklusseaduse¹ § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi süüdi tunnistada. Asjaolud, et N.S 23.12.2011.a kella 19:15 paiku Tartumaal, Tähtvere vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 174.-l kilomeetril Tallinna suunas liikudes juhtis mootorsõidukit XXXX registreerimismärgiga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 19.10.2011.a Lõuna Prefektuuri politseiametniku Sander Hirmo poolt (lk 2), ning mootorsõidukit juhtis asulavälisel teel kiirusega 126 +/- 8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, on tõendatud kogumis:

• 23.12.2011.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 3) – protokoll koostati 23.12.2011.a Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 171.-l kilomeetril, protokolli koostas Lõuna Prefektuuri liikluspolitseinik T.K. , kes teostas riikliku järelevalve korras erialaselt pädeva mõõtjana ka N.S-i juhitud mootorsõiduki XXXX registreerimismärgiga XXXX liikumiskiiruse mõõtmist 23.12.2011.a kell 19:15 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 174.-l kilomeetril; N.S-i juhitud sõiduk liikus Tallinna suunas; liiklusjärelevalve teostamiseks kasutati kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X DP 009669, taatlustunnistusega nr TTRSS-11/00094; kiirusmõõteseadet testiti 23.12.2011.a kell 17:45 ja seade oli siis töökorras; kiirusmõõteseadme kasutamisel häirivaid tegureid, mis võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi, ei esinenud; liikumiskiiruse mõõtmine toimus asulavälisel teel, sademeteta ilmastikuga, pimedal ja halva nähtavusega ajal, kattega teel, teeolud olid kuivad; sõiduridu oli 2, patrullauto liikus mõõtmise ajal I sõidurajal ja teostas vastutuleva objekti kiiruse mõõtmist liikuvast sõidukist, mõõdetav sõiduk liikus II sõidurajal, lähenes ja liikus üksinda; seadme lugemiks 126 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 8 km/h, mõõdetud sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h; mõõtja kiirus liikuvast sõidukist kiiruse fikseerimisel oli 83 km/h; mõõtmise ajal videotehnikat ei kasutatud; isiku avalduste kohale on N.S enda allkirjaga kinnitanud: „On arusaadav“ ning lisaks on N.S protokolli ka märkusteta allkirjastanud; protokolli on nii protokollijana kui ka mõõtjana allkirjastanud T.K. ;

• 23.12.2011.a

sõiduki

juhtimiselt

kõrvaldamise

otsusega

(lk

5,6)

–

liikluspolitseinik Elar Grünbergi 23.12.2011.a koostatud otsusega kõrvaldati sõidukit XXXX registreerimismärgiga XXXX juhtinud N.S Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maantee 171.-l kilomeetril 23.12.2011.a kella 19:15 paiku sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni;

• 19.10.2011.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk 7) – Lõuna Prefektuuri liikluspolitseinik Sander Hirmo 19.10.2011.a koostatud otsusega kõrvaldati sõidukit XXXX registreerimismärgiga XXXX juhtinud N.S Haaslava-Vana-Kastre-Roiu tee 7.-l kilomeetril 19.10.2011.a kella 11:57 paiku sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni; N.S sai selle otsuse kätte isiklikult allkirja vastu 19.10.2011.a;

• 24.01.2012.a Maanteeameti vastusega (lk 19-21) kohtu 20.01.2012.a päringule (lk 15) – liiklusregistri andmetel ei oma N.S Eesti juhiluba ja mootorsõiduki juhtimisõigust,

• tunnistaja T.K. i kohtulikul uurimisel 09.02.2012.a antud ütlustega (lk 37-39)

– teostas 23.12.2011.a liiklusjärelevalvet koos liikluspolitseinik Elar Grünbergiga Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 174.-l kilomeetril, kui kella 19:15 ajal mõõtsid vastutuleva sõiduauto XXXX kiiruseks 126 km/h, siis pöörasid ümber ja sõitsid antud sõidukile järele ja andsid peatumismärguande ja kontrollisid autot;

kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtinud N.S ei olnud kaasas

juhtimisõigust tõendavat dokumenti, kutsusid juhi patrullautosse, et teha kindlaks juhtimisõiguse olemasolu ja talle mõõdetud sõidukiirust tutvustada; selgus, et N.S puudubki juhtimisõigus ja teda on varem samasuguse teo eest ka varem juhtimiselt kõrvaldatud (lk 37); sõidukiiruse mõõtmise ajal sõitis patrullauto Tartu suunas ja patrullautole üksinda vastu sõitnud sõiduk (mille juhiks osutus hiljem N.S ) sõitis Tallinna suunas; sõidukiiruse mõõtmise ajal patrullauto ja mõõdetava sõiduki vahel ühtegi sõidukit ei olnud; olid ainult patrullauto ja mõõdetav sõiduk; vastutulnud mõõdetud sõiduk jõudis patrullauto juurde, siis vaatasid ära mõõdetud sõiduauto numbri ja hakkasid patrullautoga tegema tagasipööret; mõõdetud sõidukile järele sõitmise ajal ei olnud patrullauto ja mõõdetud sõiduki vahel ühtegi sõidukit ja jõudsid mõõdetud sõidukile kohe järgi; mõõdetud sõiduki juhiks osutus N.S , kes viibib käesolevalt ka kohtusaalis, juhile näitasid kohapeal mõõdikunäitu, juht tunnistas oma rikkumist, vaidlust ei olnud ja ta oli kõigega nõus; juht tunnistas, et juhtis autot ja juhtimisõigust ei olnud ja ületas sõidukiirust; kohapeale tuli sõiduauto omanik autole järgi ja juht läks temaga kaasa; näidatud toimikus lk 3 asuva 23.12.2011.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli on ise koostanud ja selles olevad andmed on kõik õiged; kohtuvälises menetluses antud ja kohtus avaldatud ütlused toimikust lk 4 pöördel: „Juht tunnistas oma eksimusi ning ütles, et enam ei istu auto rooli. Rõhutades seda, et vähemalt täna mitte.“ on minu ütlused;

• karistusregistri teatisega (lk 8-12,30-34) – nähtub muuhulgas, et on 19.10.2011.a toime pannud liiklusseaduse¹ § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo (seondub 19.10.2011.a juhtimiselt kõrvaldamisega); 19.10.2011.a toimepandud väärteo eet karistati 14.11.2011.a Lõuna Prefektuuri otsusega, mis jõustus 05.12.2011.a,

• osaliselt ka menetlusaluse isiku N.S-i kohtulikul uurimisel

09.02.2012.a antud ütlustega (lk 39-42) – osas, millises tema ütlused on kooskõlas ülejäänud tõenditega. 23.12.2011.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 3), 23.12.2011.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (lk 5,6), 24.01.2012.a Maanteeameti vastusest (lk 19-21), tunnistaja T.K. i kohtulikul uurimisel 09.02.2012.a antud ütlustest (lk 37-39) nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas, vastuolusid ei ole ja nendest tõenditest nähtuvad asjaolud kinnitavad veenvalt, et N.S juhtis 23.12.2012.a kella 19:15 paiku sõidukit juhtimisõiguseta, ületades samal ajal suurimat lubatud sõidukiirust, milleks oli 90 km/h, mitte vähem kui 28 km/h. Ka N.S-i enda faktiline käitumine kohtuvälises menetluses on loogilises kooskõlas 23.12.2011.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 3), 23.12.2011.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (lk 5,6), 24.01.2012.a Maanteeameti vastusest (lk 19-21) ja tunnistaja T.K. i kohtulikul uurimisel 09.02.2012.a antud ütlustest (lk 37-39) nähtuvate asjaoludega. Nimelt tunnistas N.S kohtuvälises menetluses enda süüd nii juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises kui ka suurima lubatud sõidukiiruse ületamises mitte vähem kui 28 km/h võrra, kajastades enda sellekohased seisukohad nii väärteoprotokolli omakäeliselt antud ütlustes (lk 2 – „Olen süüdi pret ei ole“) kui ka 23.12.2011.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli avaldatuga selles, et protokoll on talle arusaadav (lk 3 pöördel). Viimatinimetatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ei teinud N.S mitte ühtegi märkust ja ei esitanud ka mitte ühtegi vastuväidet ning ei seadnud protokollis märgitut mitte ühelgi viisil kahtluse alla. Kohtul on põhjendatud alus menetlusaluse isiku kohtulikul uurimisel antud ütluste usaldusväärsuses kahelda osas, millises need lahknevad ülejäänud tõenditest ja satuvad ülejäänud tõenditest nähtuvate asjaoludega vastuollu, kuna N.S on väärteomenetluses andnud muutlikke ütlusi.

Kohtuvälises

menetluses

väärteoprotokolli omakäeliselt 23.12.2011.a antud ütlustes tunnistas N.S ennast täielikult süüdi ja avaldas, et pretensioone tal ei ole (vt lk 2 – 23.12.2011.a väärteoprotokoll). Kohtumenetluses 09.02.2012.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel väitis N.S aga, et väärteoprotokollis kajastatud ulatuses ta lubatud sõidukiirust ei ületanud (lk 37,39-42) ja uskus, et tema juhitud sõiduki kiiruseks oli

97 km/h (lk 37) ja 95 km/h (lk 40), kuigi ta spidomeetrit kogu aeg ei jälginud (lk 40). Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises tunnistas N.S kohtulikul uurimisel ennast endiselt süüdi. N.S-i ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema ütlustes esinevate vastuolude tõttu avaldas kohus kohtulikul uurimisel (lk 40 keskel) N.S-i kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli omakäeliselt antud ütlused:

„Olen süüdi pret ei ole

23.12.2011.a“, millele järgneb N.S-i allkiri. 09.02.2012.a kohtuistungil kinnitas N.S, et avaldatud ütlused on tema omad. N.S-i kohtulikul uurimisel antud ütlused, millistes ta seab kahtluse alla ja vaidlustab väärteoprotokollis kajastatud ulatuses, s.o mitte vähem kui 28 km/h võrra lubatud sõidukiiruse ületamise, on ainuke tõend, mis ei haaku teiste tõenditega. Veenvaid ja loogilisi ja eluliselt usutavaid põhjendusi N.S selle kohta, et miks ta kohtuvälises menetluses andis sõidukiirust käsitlevas osas teistsuguseid ütlusi kui kohtumenetluses ning miks ta ühegi vastuväiteta ja märkuseta allkirjastas 23.12.2011.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (lk 3), kohtule ei esitanud. Kohus hindab N.S-i 09.02.2012.a antud ütlused osas, millised need ei ole kooskõlas ülejäänud väärteoasjas kogutud ja olemasolevate tõenditega, ebausaldusväärseteks. Osas, millises N.S-i kohtulikul uurimisel antud ütlused on vastuolus ülejäänud tõenditega, lähtub kohus ülejäänud omavahel kooskõlas olevatest tõenditest. N.S-i esmakordselt alles kohtuistungil avaldatud väited selle kohta, et ta oleks kohe arestimajja pandud, kui oleks kohtuvälises menetluses hakanud midagi vaidlustama, ei anna küllaldast ja põhjendatud alust ülejäänud tõenditest nähtuvate asjaolude tõele ja tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks.

N.S-i käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Juhtimisõiguseta juhtis N.S sõidukit kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Enne 23.12.2011.a oli N.S-i sõiduki juhtimiselt juhtimisõiguse puudumise tõttu kõrvaldatud viimati 19.10.2011.a, mil ta kõrvaldati juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni (lk 7). 23.12.2011.a mootorsõidukit juhtima hakates oli N.S igakülgselt teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus. Viimati karistati N.S-i juhtimisõiguseta juhtimise eest 14.11.2011.a Lõuna Prefektuuri otsusega. See aga ei takistanud N.S 23.12.2011.a mootorsõidukit juhtimast.

Kuna menetlusalune isik avaldas kohtulikul uurimisel ütlusi andes, et enda juhitud sõiduauto spidomeetrit ta kogu aeg ei jälginud, siis suurima lubatud sõidukiiruse ületamise pani N.S toime ettevaatamatusest – hooletusest (KarS § 18 lg 3). Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks N.S olnud võimalik suurima lubatud sõidukiiruse ületamist vältida. Liiklusseaduse¹ § 15 lg 1 punktis 1 sätestatu kohaselt on asulavälisel teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse¹ § 90 lõikes 1 sätestatu kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (punkt 1) ja isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt (punkt 3).

Jättes täitmata liiklusseaduse¹ § 15 lg 1 punktis 1 sätestatu, mille kohaselt on asulavälisel teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 kilomeetrit tunnis, ja ületades asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, pani N.S toime liiklusseaduse¹ § 227 lõikes 2 märgitud väärteo. Liiklusseaduse¹ § 227 lõikes 2 sätestatu kohaselt on mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 km/h karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni.

Jättes täitmata Liiklusseaduse¹ § 90 lõikes 1 sätestatu, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (punkt 1), ja isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt (punkt 3), pani N.S toime liiklusseaduse¹ § 201 lõikes 2 märgitud väärteo. Liiklusseaduse¹ § 201 lõikes 2 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest isiku poolt, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. 23.12.2011.a kella 19:15 paiku mootorsõidukit juhtides täitis N.S

2 süüteokoosseisu - liiklusseaduse¹ § 201 lg 2 ja liiklusseaduse¹ § 227 lg 2, mistõttu N.S-ile karistuse mõistmisel kuulub kohaldamisele KarS § 63 lg 1. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes N.S-i süü ulatusest – mis on kajastatud eelnevas kohtuotsuses õigusvastase käitumise asjaolude all, lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) ületas asulavälisel teel hooletusest ja juhtimisõiguseta juhtis tahtlikult, kavatsetult, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada paljukordselt juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud (lk 8- 12,30-34 – karistusregistri teatised 16.01.2012 ja 09.02.20121 seisuga) N.S-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, põhjendatud ja küllaldane KarS § 63 lg 1 alusel karistada 5-e päeva arestiga. Asulavälisel teel, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on juba niigi suur kiirus -

90 km/h, sõidukiiruse ületamine juhtimisõiguseta juhi poolt kätkeb endas kaasliiklejatele suurt ohtu. Võimaliku liiklusõnnetuse korral oleksid juhtimisõiguseta juhtimise tõttu (vähene sõidukogemus ja vähesed liiklusalased praktilised teadmised) ja kiiruseületamise tõttu tagajärjed veelgi raskemad. Karistusregistri teatistelt (lk 8-12,30-34 – karistusregistri teatised 16.01.2012 ja 09.02.20121 seisuga) nähtuvalt on N.S isik, kes on 2003.aastast alates juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Karistusregistri teatistelt (lk 8-12,30-34) nähtuvalt on N.S mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtinud:

• 14.02.2003.a – karistati 03.03.2003.a rahatrahviga 4500.- krooni (karistus KarS § 63 lg 1 alusel ka liiklusnõuete muu rikkumise eest liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi)

• 13.06.2003.a – karistati 01.07.2003.a rahatrahviga 5520.- krooni,

• 22.06.2003.a – karistati 15.07.2003.a rahatrahviga 6000.- krooni,

• 08.08.2003.a – karistati 08.08.2003.a rahatrahviga 6000.- krooni (karistus KarS § 63 lg 1 alusel ka lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi),

• 09.08.2003.a – karistati 27.08.2003.a rahatrahviga 6000.- krooni,

• 01.08.2004.a – karistati 01.08.2004.a rahatrahviga 6000.- krooni,

• 27.08.2004.a – karistati 27.08.2004.a rahatrahviga 6000.- krooni,

• 30.08.2004.a – karistati 30.08.2004.a rahatrahviga 6000.- krooni,

• 09.10.2004.a – karistati 09.10.2004.a rahatrahviga 6000.- krooni,

• 24.10.2004.a – karistati 23.11.2004.a rahatrahviga 4200.- krooni ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest liiklusseaduse § 74-22 lg 3 järgi rahatrahviga 4200.- krooni (karistus KarS § 63 lg 3 järgi),

• 19.08.2006.a – karistati 06.10.2006.a 3 päeva arestiga,

• 29.12.2006.a – karistati 27.02.2007.a 4 päeva arestiga,

• 17.06.2007.a – karistati 11.07.2007.a rahatrahviga 18 000.- krooni (karistus KarS § 63 lg 1 alusel ka KarS § 276 ja KarS § 279 järgi),

• 14.07.2007.a – karistati 30.08.2007.a 15 päeva arestiga,

• 13.07.2011.a – karistati 03.08.2011.a rahatrahviga 440.- eurot (karistus KarS § 63 lg 1 alusel ka foori keelava tule eiramise eest liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi),

• 23.08.2011.a – karistati 24.10.2011.a rahatrahviga 400.- eurot,

• 19.10.2011.a – karistati 14.11.2011.a rahatrahviga 600.- eurot.

Ajavahemikes

01.11.2004-03.03.2006,

24.07.2007-07.08.2007

ja

08.08.2007-

08.12.2010 kandis N.S vangistuses reaalset vanglakaristust ja ei saanud uusi liiklusalaseid väärtegusid toime panna. Kuna viimasel ajal, s.o 2011.aastal on N.S-i ainult rahatrahvidega karistatud ja õigusrikkumised, milliste eest karistati arestidega, jäävad enne viimase vanglakaristuse kandmise aega, siis ei pea kohus esialgselt 5-st päevast arestist pikemat aresti vajalikuks mõista ning peab käesolevalt küllaldaseks piirduda lühiajalise arestiga selle miinimummäära lähedal – 5 päeva arestiga. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistuse üheks eesmärgiks võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid. Kuna ka pärast viimase pikaajalise vanglakaristuse kandmiselt vabanemist jätkas N.S õigusrikkumiste toimepanemist – enne käesolevas asjas menetletud väärtegusid, s.o enne 23.11.2011.a pani juhtimisõiguseta juhtimised toime 13.07.2011.a (mille eest karistati 03.08.2011 rahatrahviga 440.- eurot), 23.08.2011.a (mille eest karistati 24.10.2011 rahatrahviga 400.- eurot), 19.10.2011.a (mille eest karistati 14.11.2011.a rahatrahviga 600.- eurot), siis ei ole kohane N.S-i rahatrahviga karistada. Asjaolu, et N.S on osa talle karistuseks mõistetud rahatrahvidest tasunud (kajastatud karistusregistri teatistel lk 8-12,30-34 ja maksekorraldusel lk 29) ning osade rahatrahvide sissenõudmise täitmine on ka aegunud (kajastatud karistusregistri teatistel lk 8-12,30-34), ei anna põhjendatud alust piirduda ka sellel korral N.S-i suhtes ainult tema karistamises rahatrahviga. Eeltoodud asjaoludel ei anna N.S-i poolt ka autokoolis B-kategooria mootorsõidukijuhi riikliku õppekava järgse kursuse läbimine (lk 26-27) ja mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse läbimine (lk 28) ning kehtiva mootorsõidukijuhi tervisetõendi olemasolu (lk 25) N.S-i karistamisel küllaldast alust tema suhtes rahatrahviga piirdumiseks. Pigem vastupidi. Koolituse läbinud isik peaks järgima liiklusnõudeid, mitte otsima koolituse läbimisest õigustust liiklusnõuete rikkumisele. Kuna N.S mootorsõiduki juhtimisõigust ei ole, siis ei ole seda temalt võimalik ka ära võtta.

Heli Sillaots k ohtunik