4-11-4282/6 · 4-11-4282/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Kohtuasja number 4-11-4282

Otsuse kuupäev 22.02.2012.a.

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Väärteoasi

O.M-i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse

vanem Margo Kukk`e 21.10.2011.a. otsusele väärteoasjas nr 2590,11,005785.

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: O.M , ik: xxx, elukoht: xxxx

Kohtuväline menetleja: Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Rakvere politseijaoskond, asukoht: F.R.Kreutzwaldi 5a Rakvere Asja läbivaatamise kuupäev

ja koht

22.02.2012.a., Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON:

Jätta Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk`e 21.10.2011.a. otsus väärteoasjas nr 2590,11,005785, millega määrati O.M-ile Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv

summas 224.00 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, muutmata ning O.M-i kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest ja esitama

kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on

kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad.

03.11.2011.a. on Viru Maakohtule saabunud O.M-i kaebus Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk`e 21.10.2011.a. otsusele väärteoasjas nr 2590,11,005785.

Kaebuse kohaselt vaidlustab kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, osas. Kaebust põhjendab O.M sellega, et seoses liikuva töökorraldusega, on juhiload igapäevaselt hädavajalikud ja tagavad talle pideva sissetuleku. Juhtimisõiguse peatumisel halveneks tema majanduslik olukord tugevalt ja oleks raskendatud

finantskohustuste täitmine, sealhulgas ka trahvi tasumine. Juhtimisõiguse omamine on hädavajalik ka 76-aastase ema abistamiseks, kuna O.M on tema ainus järeltulija. Kaebuse esitaja on nõus talle määratud rahatrahviga ja kahetseb siiralt tehtut. Kaebuse esitaja avaldab ka, et kohtuistungist ta osa võtta ei soovi. Kaebusele on lisatud xxxx avaldus selle kohta, et O.M on xxxx lepinguline tööline

tähtajatu lepinguga alates 01.06.1999.a. Ta on eeskujulik töötaja, kes teenib leiba xxxx ametikohal. Põhiliselt töötab ta xxxx infrastruktuuri ehitamise ja korrastamise objektidel, kus on äärmiselt oluline korrektsus, täpsus ja pikk töökogemus. Sealt tuleneb vajadus ka autoga

mööda Eestimaad erinevatele raudteeremondi lõikudele sõita. O.M-i puhul on tegemist

asendamatu töötajaga ja seoses sellega palub xxxx esindaja J U võimalusel asendada juhtimisõiguse peatamine üheks kuuks, rahalise karistusega. 05.12.2011.a. saabus kohtule väärteoasja nr 2590,11,005785 toimik O.M-i kohta ning 07.12.2011.a. esitas kohtuväline menetleja enda kirjaliku seisukoha O.M-i kaebusele.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja nr 2590,11,005785 on menetletud

vastavalt väärteomenetluse seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne. Väärtegu

on tõendatud kohtuvälise menetlemise käigus kogutud ja kontrollitud tõenditega.

Menetluslausel isikul on kaks kehtivat samaliigilist väärtegu, mille eest määratud rahalised karistused ei ole suutnud panna teda seadusekuulekalt käituma, seetõttu kaitsmaks õiguskorra

kaitsmise huve, tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Liikluses tuleb väärtustada esmajärjekorras enda ja kaasliiklejate elu ning vältida selle ohtu seadmist. Kohtuväline menetleja palub jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata ning kaebus

rahuldamata. Kohtuväline menetleja avaldab, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja

kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, O.M-i väärteoasja materjalid läbi vaadanud, hinnanud esitatud kaebust ja selle

lisa ning kohtuvälise menetleja seisukohta, leiab, et O.M-i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk`e 21.10.2011.a. väärteootsuse aluseks olev väärteoprotokoll AB1257894 on koostatud menetlusaluse isiku O.M-i kohta selles, et tema 23.09.2011 kell 07.40

3

Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Kiltsis Liiduri tänaval juhtis asulas mootorsõidukit kiirusega 82+/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Antud

teelõigul lubatud suurim kiirus 50 km/h. Lõppkiirus 79 km/h, kiirus mõõdetud seadmega STALKER II MDR nr.AS004094. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõuet ja pani toime väärteo LS § 227 lg 2 järgi.

Kohus leiab, et väärteoprotokollis on väärteo kirjeldus esitatud piisava täpsusega, järgides

seaduses sätestatud nõudeid. Väärteoprotokollis on viidatud kohalduvale normile, mille rikkumist menetlusalusele isikule O.M-ile ette heidetakse. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. V™S § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tõendatuks. Väärteoprotokolli AB1257894 kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti 23.09.2011.a. kell 07.40

menetlusaluse isiku O.M-i poolt juhitud mootorsõiduki xxxx, reg.märk xxxx

liikumiskiirust Kiltsis Liiduri 20 kasutades kiirusemõõteseadet STALKER II MDR nr.AS004094 ja järgides seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat ning saadi seadme lugemiks 82 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise

laiendmääramatus +/- 3 km/h. Seega, ületas juht mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 29 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Juht märkusi ja avaldusi protokollile ei esitanud (t.lk 11).

Menetlusalune isik O.M on väärteo kohta andnud ütlused menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, milles on selgitanud, et „23.09.2011 juhtisin sõiduautot xxxx, reg.nr

xxxx Kiltsis Liiduri tänaval, kus ületasin lubatud sõidukiirust. Patrull pidas mind kinni ja

fikseeris minu sõidukiiruseks 82 km/h. Mina spidomeetrit ei jälginud. Tunnistan oma hooletust.“ (t.lk 13). Tunnistaja V M on väärteo kohta andnud ütlused tunnistaja ülekuulamise protokollis, milles on avaldanud, et „23.09.2011 olin patrullis koos patrullpolitseinik Jaak Sepajõega. Kell 07.40

pidasime Kiltsis kinni sõiduauto xxxx, reg.nr xxxx, mis ületas lubatud sõidukiirust. Antud tänaval on lubatud suurim kiirus 50 km/h aga auto kiiruseks mõõtsime 82 km/h. Auto juhiks oli O.M, kes väitis, et ei jälginud spidomeetrit.“ (t.lk 12). V™S §-st 2 tulenevalt KrMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis

oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

Käesolevas asjas on tõenditena hinnatavad menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku O.M-i poolt on

tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. O.M on lisaks ka kohtule esitatud kaebuses enda süüd tunnistanud. Väärtegu kvalifitseerub rikkumiseks Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.

Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 sätestab, et kohus või

kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

4

Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja poolt 21.10.2011.a. otsusega määratud karistus LS § 227 lg 2 alusel ning O.M-i on karistatud rahatrahviga 56 trahviühiku ulatuses, s.o summas 224 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel on O.M` ilt lisakaristusena ära

võetud juhtimisõigus 1 kuuks. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel ja karistuse

määramisel kergendava asjaoluna arvestanud seda, et menetlusalune isik tunnistab ennast

süüdi. Kohtuväline menetleja on leidnud, et isiku suhtes on vajalik kohaldada lähtudes

õiguskorra kaitsmise huvidest ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna

menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste toimepanemiste eest ja määratud karistused ei ole pannud teda seadusekuulekalt käituma. Vastulauset menetlusalune isik kohtuvälises menetluses esitanud ei ole.

Kohtusse esitatud kaebusega on menetlusalune isik O.M vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise osas ning põhjendanud enda nõuet sellega, et juhtimisõigus on talle eluliselt vajalik nii töö tegemiseks kui ka ema aitamiseks. Enda põhjenduse tõendamiseks on esitanud tööandja xxxx avalduse (t.lk 3). Kohus leiab, et O.M enda kaebuses on küll põhjendanud seda, milleks talle on vajalik juhtimisõigus, seda toetab ka tema tööandja OÜ Kaurits esindaja Janek Uibo, kuid käesoleval

juhul tuleb kohtul siiski nõustuda kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuses esitatud põhjendustega lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse kohta O.M-i suhtes, mida kohtuväline menetleja on ka korranud kohtule esitatud kirjalikus seisukohas.

Menetlusalust isikut O.M-i on eelnevalt karistatud samalaadsete rikkumise eest,

kusjuures kehtivad rikkumised on toime pandud 29.05.2011 ja 02.07.2010. Nimetatud

kordadel on talle karistuseks mõistetud rahatrahvid vastavalt 80 eurot ja 57.52 eurot (900 krooni). Uue rikkumise pani O.M toime 23.09.2011, s.o vähem kui 4 kuud eelmisest rikkumisest arvates ja ületas jällegi lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h ning seda alevikus, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks oli 50 km/h. Kohus leiab samuti, et korduv ja samalaadne liikluseeskirjade rikkumine näitab seda, et

O.M ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja eirab kestvalt

liikluseeskirja nõudeid, vaatamata sellele, et ta on oma tegu kahetsenud. Kohus peab

vajalikuks rõhutada ka seda, et kõnesoleval juhul lubatud sõidukiiruse ületamine 29 km/h võrra oli ka enamohtlik seetõttu, et see leidis aset asulasisesel teel.

Seega on kohus seisukohal, et O.M-ile kohtuvälise menetleja poolt karistuse

mõistmisel on arvestatud karistamise kohaldamise alustega ning mõistetud karistus on proportsionaalne menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumisega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 120 lg 1; 132 p 1; 133; 134; 135 jätab kohus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem

Margo Kukk`e 21.10.2011.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,11,005785 muutmata ning O.M-i

kaebuse rahuldamata.

Kohtunik

/allkiri/

Tiit Kullerkupp Ärakiri õige

№oremreferent

Tea Toming /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus jõustus

13. märtsil 2012.a

№oremreferent

Tea Toming