1-11-14310/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 21. veebruar 2012 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-14310 (kohtueelses menetluses nr 11284000286) riik E.H versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

E.H

(isikukood xxx; elukoht xxxxxx x-x xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused

ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku -dest 159 ja 249, tegi kohus (KrMS) § otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada E.H (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; 68 alusel arvata eel KarS § vangistuse aeg 1 päev

mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda E.H-le kandmata karistuseks

vangistus 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva; § KarS 65 lg 2 alusel

suurendada käes mõistetud karistust oleva kohtuotsusega E.H-le Harju Maakohtu 08.06.2011 otsusega E.H-le kandmata osa 1 mõistetud karistuse ära (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päeva võrra ning mõista

E.H-le liitkaristusena vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend

viis) päeva; KarS § 69 alusel asendada mõiste 1 (üks) E.H-le tud vangistus aasta

11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva üldkasuliku tööga 1430 (üks tuhat nelisada kolmkümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 21.

veebruar 2014 E.H 75 lg-s 1 ; üldkasuliku töö tegemisel allutada KarS §

sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx x-x xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx E.H-le 75 lg 2 p 8 ; määrata katseajaks KarS §

alusel kohustus osaleda kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis (liiklusohutuseprogramm); KarS E.H-lt § 50 lg 1 p 1 alusel võtta

lisakaristus 5 (viieks) kuuks t E.H-le ena ära mootorsõiduki juhtimisõigus ; ühistada datud elukohast lahkumise keeld. tõkendina kohal

2

Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses

kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista 435 (nelisada kolmkümmend viis) € ja riigi E.H-lt sundraha õigusabi tasu kolmkümmend kaheksa) € 38 ( ja 35 senti ning muu kriminaalmenetluse

kulu 2 (kaks) € ja 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 476 (nelisada seitse kuus ja 05 senti tasumisel kümmend ) € e ositi järgmiselt: 1) alates 2012

a märtsikuust igakuise menetluskulu osa kolmkümmend üheksa) € ja 39 ( 70 senti

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava

menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud -

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille

koha - selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku

apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või

kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS § s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet -

isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2); 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase

ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks

süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saad süüdimõistetu eta, kui

on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel

maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-14310

“); 3.7 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392).

3

1.

Süüdistus Süü nähtuvalt distusest on E.H toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis selles, et tema juhtis 12.11.2011 KarS § 424 järgi, mis seisnes kell 02.38 Viljandi linnas Riia maanteel mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga 783 joobeseisundis 0,76 mg/l. XXX

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud

kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamises

vangistuseega 3 (kolm) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.11.2011, s.o 1 päev ning lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.06.2011

mõistetud ärakandmata karistuse 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 26 (kakskümmend - kuus) päeva vangistust võrra, mõistes 1 (üks) aasta 1 (üksteist) kuud 25 - liitkaristuseks 1 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 1

aasta 11 kuud 25 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 1430 (üks tuhat nelisada kolmkümmend) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 (kaks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada E.H KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt

on E.H kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx x-x xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks. Tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 8 on

E.H kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhoolduse poolt

organiseeritud sotsiaalabiprogrammis (liiklusohutuseprogramm). KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 5 (viis) kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alu -s 239, mille kohaselt k s on sätestatud KrMS § ohus võib

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Vastavalt KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, -

mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja

raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

4

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates

küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vasta -le 2. Kohus valt KrMS § 248 lg 1 p

tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1

kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse

uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt k

ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169

( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja

määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras koos hilisemate kord muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud E.H

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38.35 € Süüdistatav .

kohtuistungile kaitsjat ei soovinud. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2.70 . – €

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 -

kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg enetluskulusid määrates arvestab 3 m

kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

5

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenet E.H-lt luse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha , riigi 435 (nelisada kolmkümmend viis) €

õigusabi tasu 38.35 € 2.70 € ja muu kriminaalmenetluse kulu riigi kasuks. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. E.H on kahtlustatavana kinni peetud 12. november 2011, seega on E.H

viibinud eelvangistuses vangistus 1 (üks) päev. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel karistusaja hulka, kusjuures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. vangistus

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates - kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik