1-11-7961/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2012.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-7961 Kohtukoosseis

kohtunik Anne Rebane, rahvakohtunikud Kristi Kiisa ja Malle Loosaar Kohtuistungi sekretär tõlk Merike Kunnus Maksim Tšurkin Kriminaalasi

L.N-i süüdistuses KarS § 118 p 1 ja § 121 järgi üldmenetluses Prokurör Süüdistatav: Anneli Lumiste

1. Nimi:

L.N

2. Eluvõi asukoht ja aadress: xxx

3. Isikukood või sünniaeg:

XXX

4. Kodakondsus:

kodakondsuseta

5. Haridus:

keskharidus

6. Emakeel:

vene keel

7. Töökoht või õppeasutus: puudub

8. Perekonnaseis:

vabaabielus, alaealisi ülalpeetavaid ei ole

9. Karistatus:

1. 09.05.2006.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS §

424 järgi vangistusega 4 kuud, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.

2. 16.03.2007.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS §

274 lg 1 järgi vangistusega 1 kuu, KarS § 275 järgi vangistusega 3 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud. Väärteo korras karistatud 14 korda, enamus trahve tasutud /tl 155- 159/

10. Tõkend:

KrMS § 217 järgi peeti kinni 15.05.2010-16.05.2010.a ja 14.03.2011-14.03.2011 ning 14.03.2011.a. kohaldati tõkend – elukohast lahkumise keeld /tl 26-27, 107-110, 125 /

11. Kuriteo kvalifikatsioon:

KarS § 118 p 1, § 121 Kaitsja Jelena Benevolenskaja

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada L.N KarS § 118 p 1 järgi ning karistada teda vangistusega

5 aastat.

Süüdi tunnistada L.N KarS § 121 järgi ning karistada teda vangistusega 2 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks L.N-ile 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 15.-16.05.2010 ja 14.03.2011, see on 3 päeva, karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 12.12.2011.a.

L.N-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista L.N-ilt sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 725 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.N-ilt menetluskulud:

- tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 364,47 eurot.

- koopiakulud summas 6,25 eurot.

- Ekspertiisitasu 84,11 eurot

Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja

kohtunumber 1-11-7961, L.N ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Asitõendid – käterätik ja nuga – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15

(viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Apellatsiooniteate mitteesitamisel motiveeritud kohtuotsust ei koostata.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et L.N 15.05.2010 ajavahemikul 15:00 kuni

15.30 Tallinnas, Xxxasuvas korteris, lõi tekkinud sõnavahetuse käigus ühel korral MF`i noaga rindkere piirkonda, tekitades MFil`ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – rinnaõõnde tungiva (kaasnev nahaalune õhkemfüseem) torke-lõikehaava vasakul pool rindkere eespinnal koos rinnaku murru ning keskseinandi verevalumiga, mis vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 212 on eluohtlik tervisekahjustus.

Seega pani L.N toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustati oht elule, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 118 p 1 järgi.

Samuti tema, viibides 13.03.2011 kella 23:45 paiku Tallinnas XXX maja teise korruse koridoris, lõi ühel korral NG`i rusikaga näo piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse - parema põse piirkonna paistetuse.

Seega pani L.N toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes löömises, valu tekitamises ja tervise kahjustamises s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS §121 järgi.

L.N-i süü KarS § 118 p 1 järgi on tõendatud alljärgnevaga:

Kohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatav viibis 15.05.2010.a ajavahemikul 15:00 kuni 15.30

Tallinnas, XXX. Süüdistatav ei ole seda eitanud ka ise. Süüdistatav on kohtus kinnitanud, et ei mäleta 15.05.2010.a sündmust, kuna oli joobes. 15.05.2010.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 24) nähtub, et 15.05.2010.a kell 16:22 tuvastati L.N alkoholisisaldus indikaatorvahendiga (Alcoqvant 6020 nr 103444) 2,51 mg/l. Antud kuriteo toimepanemise sündmuskohal viibis peale süüdistatava veel kannatanu MF, tunnistaja MK. Kõik kinnitasid, et nad olid enne tarvitanud alkoholi, mistõttu on selgitavad ebatäpsused nende ütlustes. Kannatanu MF kinnitas, et läks L.N-i korterisse koos tema sõbraga, kellega tutvus baaris.

Kannatanu on kindel, et lõi see, kes elab selles korteris. Noaga löömisele eelnes alkoholi tarvitamine. Löök oli ootamatu. Tunnistaja IK kinnitas, et kutsus kiirabi, kuna kannatanu helistas talle ja ütles, et teda löödi noaga. Läks maja juurde. Kannatanu seisis maja juures, üleni verine. Oli näha millisest trepikojast ta väljus, kuna seal olid jäljed. Rääkis, et oli korteris nr 42. Tunnistaja

MK kinnitas, et L.N on tema elukaaslane. Ei ole näinud, et 15.05.2010.a on korteris tehtud politsei poolt sündmuskohavaatlus, kuna magas. Siis, kui saabus politsei ta läks välja. Enne politsei tulekut puhkasid koos abikaasaga kahekesi. Ei ole näinud, kas keegi külla tuli. Tarvitasid alkoholi. Süüdistava süü on tõendatud ka kohtus uuritud kirjalike tõenditega:

- 15.05.2010.a sündmuskoha vaatlus protokollist koos fototabeliga (tl 16-28) nähtub, et vaadeldud on sündmuskoht XXX, Tallinn. Ukse ees põrandal on tuvastatud heledaid punakaid laike. Sanitaarruumis põrandal on tuvastatud veretaolisi plekke. Vanni äärel on verekahtlane määrdumine. Toas laua peal on kaks viinapitsi, tühjad pudelid, suitsupakk, toidunõud, verekahtlase määrdumisega käterätik. Laual paikneb verekahtlase määrdumisega kööginuga.

- 15.05.2010.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 29) nähtub, et 15.05.2010.a kell 16:22 tuvastati L.N alkoholisisaldus indikaatorvahendiga (Alcoqvant 6020 nr 103444) 2,51 mg/l.

- 29.10.2010.a asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 32-34), nä htub, et vaadeldud on lauanuga, mis sündmuskohalt leiti. Noal on verekahtlane määrdumine.

- Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst-ekspert A.Adams 29.11.2010.a koostanud isiku ekspertiisiakti nr 212 (tl 35-37) ekspertarvamust (p. 1,2,3) millest nähtub, et M. F ´il tuvastati

15.05.2010.a SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal koos rinnaku murru ning keskseinandi verevalumiga. Tervisekahjustus on eluohtlik ning võis olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal löögist teravaservalise torkelõikevahendiga, milleks võis olla nuga.

- Väljavõte haigusloost, kiirabikaardist (tl 38-55) nähtub, et 15.05.2010.a kell 15:54 MF hospitaliseeritud rindkere noavigastusega.

Seega – kirjalikest tõenditest nähtuv on kooskõlas kannatanu ütlustega, mis annab alust väita, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed.

KarS § 118 puhul on kaitstav õigushüve inimese tervis. Raske tervisekahjustuse tekitamine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt, mis seisneb vähemalt ühe KarS §118 punktides nimetatud tagajärje. Antud juhul on tekitatud oht elule (tõendab eksperdiarvamus), seega on kuritegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 järgi. Süüteoskoosseis on täidetud , kui isik pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Asjaolu, et L.N väidab, et tänu tugevale alkoholijoobele ta sündmust ei mäleta, ei välista kohtu arvates temal tahtluse olemasolu. Seisundisse, mis pärsib inimese normaalset käitumist, viis L.N ennast ise.

Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes selle kohta, et ta teab täpselt, et noaga lööjaks oli korteri peremees. L.N oli nimetatud korteri elanik. Korteris on tuvastatud jäljed, mis viitavad sellele, et noaga löömine leidis aset korteris. Kuritegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, lüües teist inimest noaga rindkere piirkonda, pidi süüdistatav vähemalt möönma raske tervisekahjustuse tekkimist löömise tagajärjel.

L.N-i süü KarS §121 järgi on tõendatud alljärgevaga:

Kannatanu NG selgitas kohtuistungil, et L.N-i tunneb. Kannatanu on korteriühistu esimees. L.N üürib korterit nr 42 ning elab seal ammu. Kannatanu pöördus 13.03.2011.a Mustamäe Haigla traumapunkti sest L.N lõi kannatanu rusikaga põse vastu. Tekkis turse ja verevalum. See toimus ühiskoridoris. Öösel L.N rikub perioodiliselt korda. Kannatanu ei provotseerinud teda. Kutsus korrale. Kolm korda teda paluti välja lülitada muusika, siis ühiskoridoris lülitasid välja elektri, et muusika ei segaks. Sel hetkel kui L.N lõi, kannatanu juures oli E, kes elab korteris nr 49. L.N on harva kaine. Kui lõi, siis ei olnud kaine. Kannatanul varalised nõudmised puuduvad. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes seetõttu, et need haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja E V selgitas kohtuistungil, et N.G on ühistumees aadressil XXX. Tunnistaja elab ka seal majas korteris nr 173. L.N-i tunneb, tema elab ka nende majas, korteris nr 42.

Tunnistaja nägi, et 13.03.2011.a Akadeemia teel NG´i lõi L.N. Tunnistaja koristas sel ajal majas. Kannatanu ja süüdistatav asusid kohe tunnistaja ees. Muusika oli majas vali ning

L.N-i kutsuti korrale. Vägivalda L.N-i suhtes ei ole kannatanu kasutanud ega pole teda ka provotseerinud. L.N lõi rusikaga näkku, kuid tunnistaja ei mäleta ,kumma silma alla. Kannatanul oli pärast silm sinine, paistes. L.N oli purjus.

Süü on tõendatud ka kohtuistungil uuritud kirjalike materjalidega:

- 14.03.2011.a tehtud isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga kannatanu NG´i suhtes (tl 56-

58), nähtub, et 14.03.2011.a kell 01:00 vaadeldud on kannatanu NG. Kannatanu näo piirkonnas paremal põsel on paistetus.

- 14.03.2011.a SA Põhja Eesti Regionaalhaigla teatisest õnnetusjuhtumi kohta NG´i suhtes (tl 106), nähtub, et NG´ule on tekitatud tervisekahjustus, löödud rusikaga parema põse piirkonna.

- 14.03.2010.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 64) nähtub, et 14.03.2011.a kell 00:20 L.N ei suuda puhuda alkomeetrisse. 14.03.2010.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 65) nähtub, et 14.03.2010.a kell 08:00 tuvastati L.N alkoholisisaldus indikaatorvahendiga 0,91 mg/l.

- Karistusregistri väljavõte, Harju Maakohtu kohtuotsusest nähtub (tl 66-72), et L.N on varem kahel korral kohtu poolt karistatud kuritegude toimepanemise eest, viimati 16.03.2007.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 274 lg 1 järgi . Väärteo korras karistatud 14 korda. Kirjalikud tõendid kinnitavad kannatanu ja tunnistajate antud ütlusi ja seetõttu pole kohtul alust neis ütlustes ka kahelda.

Kohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatav viibis 13.03.2011.a kella 23:45 Tallinnas,

XXX. Süüdistatav tunnistab löömise fakti.

Löömist kinnitavad tunnistaja ja kannatanu. L.N oli alkoholijoobes ja see on ilmselt ka põhjus, miks ta agressiivseks muutus.

Antud juhul on KarS § 121 kuriteo koosseis täidetud. L.N põhjustas kannatanule oma teoga nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustuse.

Kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega vähemalt kannatanule valu tekitamise suhtes. Lüües teist inimest rusikaga näkku, saab isik aru, et tekitab sellega kannatanule vähemalt füüsilist valu ja seda ta soovibki. Kuriteokoosseis on täidetud kui isik pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tervisekahjustus kannatanule on tekitatud vähemalt kaudse tahtlusega. Lüües kannatanut rusikaga näkku, peab süüdlane vähemalt möönma tervisekahjustuse tekitamist enda teo tagajärjel.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätteid, isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra huve.

On ilme, et süüdistatav kuritarvitab alkoholi ja muutub alkoholi tarvitatuna agressiivseks.

Alkoholijoobes on süüdistatav muuhulgas toime pannud ka esimese astme kuriteo ja seda kaudse tahtlusega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kahel korral kohtu poolt karistatud kuritegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et käesoleval juhul, arvestades isiku süüd ja asja tehiolusid, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, on vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada sanktsiooni keskmisele määrale lähedast vangistust. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul kannaks see karistuse eesmärki, oleks selle saavutamiseks piisav. Kohus leiab, et sanktsiooni miinimumilähedane karistus ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isiku puhul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid asjaolusid, samuti ei ole isik oma teguviisi kahetsenud, on seda hoopis õigustanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et kuritegu pandi toime ühise joomingu käigus, ka kannatanu oli tugevas alkoholijoobes. Kui isik läheb vabatahtlikult võõrasse korterisse võõraste inimestega koos alkoholi tarvitama (kuritarvitama), siis on põhjendatud arvata, et inimsuhted võivad muutuda konfliktseteks või lausa vägivaldseteks. Kannatanul oli ka endal võimalus sellist olukorda vältida. Eeltoodu ei õigusta süüdistatav käitumist vähimalgi määral, kuid karistuse mõistmisel arvestab kohus seda. L.N on ühiskonnale ohtlik, kuritarvitades alkoholi, on ta suuteline panema toime raskeid siuliselt motiivituid kuritegusid.

Kohus leiab, et ei esine aluseid, mis tingiksid süüdistatava karistusest vabastamise. Varasematest karistustest ei ole L.N midagi õppinud. Ta jätkab alkoholi tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Nagu on näha karistusregistrist, muutuvad tema kuriteod dünaamikas raskemateks.

Anne Rebane kohtunik

Kristi Kiisa rahvakohtunik

Malle Loosaar rahvakohtunik