1-12-692/5 · 1-12-692/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.veebruar 2012.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 12 – 692 (11230117702)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Grete Sirgi

Tõlk Silvi Hindrikson

Prokuröri abi Natalja Kutepova

Kaitsja Jelena Benevolenskaja

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: I.P, isikukood: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus Eesti Vabariik; emakeel: vene keel; haridus: kesk-eriharidus; töökoht: K KL OÜ; kriminaalkorras karistatud 5-l korral ja väärteokorras 15-l korral. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.P KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud.

Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 09.12.2011.a.– 10.12.2011.a., s.o 2 (kaks) päeva ning seega ärakandmisele kuulub vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, see on 118 (ükssada kaheksateist) päeva vangistust, üldkasuliku tööga selliselt, et ühele päevale vangistusele vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 236 (kakssada kolmkümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd.

2 KarS § 69 lg 4 alusel on I.P kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks

päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata, et I.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ning allutada I.P üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on I.P kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

I.P suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista I.P-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot

- toimikust koopia tegemise kulud- 0.45 eurot

- tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses – 76.80 eurot

- tasu joobeseisundi uuringu läbiviimise eest – 95.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „I.P 1 – 12 – 692, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

3

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

I.P süüdistatakse selles, et tema 09.12.2011.a kella 20.22 ajal juhtis Tallinnas,

Tähesaju tee 8 maja juures mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga xxx, olles

joobeseisundis (narkojoobes), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani I.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis .

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava I.P-le karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 68 lg.1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust (09.-10.12.2011), seega karistuseks mõista 3 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 69 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse

ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 236 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta.

Määrata I.P üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on I.P kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 ja § 75 lg.2 p.2 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja eluvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6. Mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta I.P-lt lisakaristuseks ära sõiduki juhtimise õigus 3- ks kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

4

I.P nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil

sõlmitud kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava I.P

selgituse, kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et

menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav I.P

on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on

süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb I.P temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi

mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab I.P süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on

menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, toimikust koopia tegemise kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1

sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu

asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et I.P

esineksid takistused

kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja

osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja

tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid

asjaolusid tuvastatud ei ole.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et I.P-lt

tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka

Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t.

määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; § 179; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo Kohtunik