1-12-1642/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-1642

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

20.veebruaril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kaitsja advokaat Heikki Kuningas osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav D.B

, IK XXX, elukoht: XXX, kriminaalkorras karistatud 10-l korral, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

D.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi,

19.veebruaril 2012.a kella 10.43 paiku võttis Tartus Riia 1 asuva Tartu Kaubamaja toidumaailmast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe 0,5-liitrise pudeli viina

Lauaviin

väärtusega 5.50 eurot, mille jõi kohapeal ära ja seejärel üritas ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte 0,5-liitrist pudelit viina väärtusega 6.10 eurot, kuid kuritegu Lauaviin

jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. D.B tekitas oma eelkirjeldatud tegevusega Tallinna Kaubamaja AS-ile varalist kahju 5.50 eurot.

Sellega pani D.B toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.B-le karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka D.B eelvangistuses viibitud aeg 19.-

20.veebruaril 2012.a, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. D.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga on tekitatud kannatanule Tallinna Kaubamaja AS-le varalist kahju summas 5,50 eurot, mille osas on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus

teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud D.B poolt

kannatanule varalise kahju tekitamine ja tema süü selles, samuti on leidnud tõendamist, et

tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tsiviilhagi on esitanud. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub D.B-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et D.B suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. D.B vabanes vähem kui kuu aja eest kinnipidamiskohast,

käesoleval ajal puudub tal kindel elukoht. Samuti ei ole tal tööd ja sissetulekut. Käesoleva otsuse järgi peab D.B asuma kandma reaalset vangistust, mille jooksul tal samuti ilmselt

saissetulek puudub. Seega käiks väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine talle ilmselt üle jõu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud D.B vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata poolt eelvangistuses viibitud aeg 19.-20.veebruaril D.B

2012.a, s.o kaks (2) päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista kaks (2) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

Kohaldada alates kohtuotsuse kuulutamisest suhtes tõkendit vahistamine ja D.B toimetada ta temale mõistetud karistust kandma.

D.B-le mõistetud karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema kinnipidamiskohta saabumise aeg.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista kannatanu Tallinna Kaubamaja AS D.B-lt (arvelduskonto nr 221001102281 Swedbank) kasuks välja tsiviilhagi summas viis (5) eurot 50 senti. .

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha D.B-lt kolmkümmend (30) eurot ja kaitsjatasu kakskümmend (20) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele

221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik