1-09-22022/28 · Tartu Ringkonnakohus

1-09-22022

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-22022 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 30. jaanuari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu F.D kaitsja advokaat Veljo

Viiloli määruskaebus Viru Maakohtu 30. jaanuari 2012 määrusele.

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 30. jaanuari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu F.D kaitsja advokaat Veljo Viiloli määruskaebus rahuldamata.

Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ

Advokaadibüroo Veljo Viiloli kaudu 115,20 eurot sealhulgas käibemaks 19,20 eurot,

advokaat Veljo Viiloli poolt F.D-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista F.D-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Veljo Viiloli poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot, millele lisandub käibemaks 19,20 eurot, kokku 115,20 eurot riigituludesse. F.D tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB nr 10220034796011; Swedbank nr 221023778606; Nordea Bank 17001577198; Danske Bank – 333416110002.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „F.D 1- 09-22022 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

- 2 -

Asjaolud

Viru Maakohtu 27.01.2010 otsusega mõisteti F.D süüdi KarS § 263 p 3, 4 järgi ja karistati 2 kuu vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.02.2009 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 28 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 476 tundi 24 kuu jooksul.

Viru Maakohtu 17.01.2011 määrusega pöörati täitmisele kandmata karistus 7 kuud ja 28 päeva vangistust. F.D karistusaja algus 13.07.2011 ja lõpp 12.03.2012.

Viru Maakohtu 30.01.2012 määrusega jäeti F.D Viru Maakohtu 27.01.2010 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta F.D tingimisi enne tähtaega vabastamata. F.D

kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vanglakaristust kannab esimest

korda. Teda on varem allutatud ka käitumiskontrollile, kuid nõuete rikkumise tõttu tuli pöörata karistus täitmisele. F.D hoidis kõrvale karistuse kandmisele asumisest ning ta kuulutati tagaotsitavaks.

Maakohus leidis, et F.D lubadused asuda õppima ning jätkata oma elu õiguskuulekalt, ei ole usaldusväärsed. Ta ei anna endale aru, et on uuesti kohtu all katseajal toime pandud kuritegude eest. Vangla iseloomustuse järgi on F.D käitumine vanglas hea, samuti on positiivne kooli iseloomustus, kuid samas nähtub vangla iseloomustusest, et F.D puhul on suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Kuigi F.D soovib

ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama ema juurde XXX , soovib ta tööle asuda isa

juurde Harjumaale. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on aga isal tõsised probleemid

alkoholiga. Sama probleem on ka F.D endal. Seega suurendaks isaga koos töötamine probleeme alkoholiga ning sellega seonduvalt ka kuritegude toimepanemise riski. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et F.D ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

F.D kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning F.D vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Määruskaebuse põhjenduste järgi ei arvestanud maakohus, et süüdimõistetu poolt

toimepandud kuritegu on teise astme kuritegu. Toimepandud kuriteo asjaolud iseenesest ei

olnud jõhkrad ega rasked, mida kinnitab ka temale KarS § 263 p 3,4 järgi mõistetud

suhteliselt kerge karistus 2 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga, samas kui nimetatud kuritegu näeb ette kuni viie aastase vangistuse. Samuti ei ole maakohus arvestanud, et F.D kannab reaalset vanglakaristust esimest

korda. F.D on vanglas karistust kandes teinud õiged järeldused edaspidiseks

seaduskuulekaks eluks, teda ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Ka

kriminaalhooldaja H.L. iseloomustab F.D positiivselt ja sisuliselt toetab tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. F.D on peale vabanemist olemas kindel elukoht ema juures XXX .

Kaitsja leiab, et maakohtu poolt F.D ennetähtaegselt vabastamata jätmise põhjendamine asjaoluga, et F.D avaldas soovi minna tööle isa juurde, kes varasemalt

- 3 -

tarvitas alkoholi koos Siimuga, ei saa olla ennetähtaegselt vabastamata jätmise taotluse rahuldamata jätmise alus. F.D on lubanud loobuda alkoholi tarvitamisest ja taastada oma õpingud R A. Kriminaalhoolduse kohaldamine distsiplineeriks F.D. Ta on aru saanud, et katseaja rikkumisel pööratakse karistus uuesti täitmisele ja ta saadetakse vanglasse.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine.

Kuigi riik on loonud eelduse iga isiku ennetähtaegseks vabanemiseks, ei ole süüdimõistmisel ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Karistuse mõistmisel lähtutakse eeldusest, et

see viiakse täide täies mahus, see tähendab seda, et mõistetud vabadusekaotuslik karistus kantakse ära tervikuna. Seega on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erandiks,

mitte reegliks. Kohus on oma siseveendumuse kujundamisel karistust kandva isiku kohta

õigustatud ja kohustatud arvesse võtma kõiki seda isikut iseloomustavaid andmeid. Selliste andmetena tuleb silmas pidada isiku käitumist nii kuriteo toimepanemise ajal kui ka sellele eelnenud ning järgnenud perioodil.

F.D positiivselt iseloomustavateks asjaoludeks on elukoha olemasolu ning see, et tema ennetähtaegset vabastamist toetab Viru vangla. Samas peab Viru vangla F.D poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 65%.

Nagu eespool märgitud, peab KarS § 76 lg 3 kohaselt kohus süüdimõistetu karistusest

vabastamise otsustamisel arvestama ka süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku, mistõttu tuleb arvestada seda, et F.D karistati Viru Maakohtu 17.02.2009 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi tingimisi karistusega, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Ka

peale katseajal uue kuriteo toimepanemist sai F.D võimaluse kanda karistust vabaduses, s.o teda karistati Viru Maakohtu 27.01.2010 otsusega KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga, kuid ka selle võimaluse jättis ta kasutamata ning Viru Maakohtu 17.01.2011 määrusega

pöörati karistus täitmisele, kuna ta ei sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd ning jättis

täitmata ka registreerimisnõuded. Ehkki Viru Maakohtu 17.01.2011 määrusega pöörati F.D

karistus täitmisele, ei asunud ta karistust kandma, vaid ta tuli kuulutada tagaotsitavaks ning karistust asus F.D kandma alles 13.07.2011, s.o peaaegu 6 kuud

hiljem. Sellest järeldub, et F.D suhtes varem kohaldatud mittevabaduskaotuslikud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et F.D suhtes on käimas uus kriminaalmenetlus.

Ringkonnakohus märgib, et Viru Vangla 14.12.2011 koostatud kinnipeetava iseloomustuse

järgi ei ole F.D osalenud üheski sotsiaalprogrammis ja tegeletud ei ole ka F.D alkoholismi probleemiga.

Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et F.D ei ole vanglas distsiplinaarkorras

karistatud, on küll positiivne, kuid ainuüksi see asjaolu, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

- 4 - Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta

vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.

Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas