4-11-4582/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel (Lõpposa)

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuaril 2012.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-11-4582 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina Tõlk Diana Arhipova Menetlusalune isik L.K, isikukood xxx, elukoht xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vabaduse 5, 20303 Narva. Väärteoasi

L.K kaebuse järgi Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailovi 10.11.2011.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,11,008091. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja:

L.K

Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko Tunnistaja I K Kohtuistungi toimumise aeg 25.01.2012.a. RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p ja § 135 lg 2

Jätta kaebus rahuldamata ja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva L.K

politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailovi 10.11.2011.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,11,008091 suhtes muutmata. L.K

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220115301448.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu rahatrahvi või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumaj

ale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 20. veebruarist 2012.a.

KOHTUOTSUSE PÕHUOSA Asjaolud ja menetluse käik

Ida Prefektuuri 10.11.2011.a 1,008091 karistati

otsusega väärteoasjas nr 2330,1 L.K

LS § 239 järgi rahatrahviga trahviühikut, s.o

140 eurot, selle kohta, et tema 13.10.2011 kell

15.08 Vabaduse tn 5, Narva linnas juhtis mootorsõidukit, ei olnud kinnitatud turvavööga, olles varem karistatud LS § 74’64 lg 1 järgi (25.01.2011 rahatrahv 40 eurot). Oma tegudega, rikkudes LS § 33 lg 3 sätteid, pani toime LS § s 239 lg 2 ettenähtud väärteo. -

24.11.2011 esitas L.K Viru Maakohtule kaebuse, kohtuvälise menetleja otsuse peale taotledes selle tühistamist täies ulatuses ning väärteomenetluse lõpetamist tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. väidab, et ta ei pannud toime rikkumis juhtis sõiduautot kinnitatud Kaebaja e ning turvavööga. 20.12.2011 saabus kohtusse Viru Maakoht 008091. u nõudmisel väärteotoimik 233011 11.01.2012 kaebuse menetlusse. kohtumäärustega võeti L.K

Viru Maakohtu Narva kohtumajas 25.01.2012.a toimunud istungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde.

Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri ametnik leidis kohtus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Ida Prefektuuri 10.11.2011 1,008091 muutmata. otsus väärteoasjas nr 2330,1

Tõendid ja kohtuotsuse põhjendused

Menetlusalune isik L.K selle kohta, et nad politseiautoga d andis kohtus ütlusi sõitsi ristmikul lahku.

politsei teda Politseiauto liikus L.K Ta nägi suurepäraselt ja nemad ka nägid .

vastassuunas. T juba Vabaduse 3 tn-

a jõudis le, ja jäi seal seisma. Kuskil 1,5 või 2 minuti pärast, lülitamata sisse vilkureid, politseiauto tuli tema juurde , tegi akna lahti ja esitasid pretensiooni, et ta sõit ilma turvavööta. is Ta seisis, ootas klienti, ja politsei tuli tema juurde. Tamal oli rihm peal. Politseinikud t

Ilm oli udune, vihmane, ütlesid, et a sõitis turvavööta ja palusid nende autosse tulla.

küllaltki pime. Auto tagaklaasid on toonitud, must turvavöö, mustad nahast istmed, must jope.

Politsei koostas kiirmeneluse stme konstruktsioon otsuse, millega L.K ei nõustunud. Auto i on selline, et istudb

väga madalal ning ei olnud näha, kas on turvavöö kinnitatud või mitte.

Tunnistaja I K , millest ilmneb, seovad teda menetlusaluse andis kohtus ütlusi sündmused, mis

isikuga, juhtusid 2011.a. 13 kuskil kell 15:00, sel ajal oli t is kuupäeval, a tööl, täit tööülesandeid

liiklusjäreleva nne töökohustuste juurde , juhtkond pani ülesandeks lvet koos V K . E asumist , et

tagada kontroll , sh , kus ümbruskonnas liikluseeskirjade täitmise kontroll põhirõhk oli pööratud

sõidukijuhtide turvavöö kinnitamisele. Selgitas, et kontrolli antud paragrahvi osas, teeb ainult päevasel ajal. oma tööd nii, et esimesel päev Tema kui juhtivpatrullpolitseinik, korraldas apoolel, kui väljas on valge, kui saab efektiivselt kontrollida antud rikkumist, nii siis töötasi ka tol päeval nad d

antud rikkumiste fikseerimise kohta. Ilmastikuting seda teha, oli tume aeg. imused võimaldasid Antud sündmused toimusid Narva politseijaoskonna juures, Vabaduse 5. Patrull liikus Vabaduse 5 suunast Lavretsovi tn suunas. Enne ristmikku, seal on liiklus reguleeritud nii, et nad d sõitsi mööda

peateed ja teised, kes jõuavad peateel, peavad mööda lask a. Antud ristmikul pöörasi neid m de

tähelepanu, antud isiku juhtimisel sõiduauto, Puškini s et Lavr sovi tn liikus et uunast Lavre ovi ts tänavat mööda põhimõtteliselt pöörde Vabaduse 5 suunaspolitseiauto liikus vastu, politseiauto

tegi

vasakule, tema pöörde paremale. Auto sõidukii us oli väga madal, seepä läb r rast, et juht pidi neid i la ma sk , kuna nad olime peateel. Kiirus oli politseinikud d seda esiaknast tõepoolest väga madal, nägi ja siis d tagasi, pidasid ta külgaknast. Turvavöö ei olnud kinnitatud, need olid kõrval. Kohe keerasi kinni juba Vabaduse 3 maja juures. Seal selgitaside s, et rikkus juhile, et peatamise põhjus on selle

Liiklusseadust. Kui kutsusid ta enda autosse, ta selgitas seda ri siis kkumist sellega, et ta töötas t reisijad A M striptiisbaari juurde, sea er, kini , aksojuhina, ta tõi l pööras end ümb sõitis Puš tänavale sai väljakutse jälle aadressile Vabaduse 3 ning seepärast ta

- sellega seoses liikus politseiauto vastuei jõudnud turvavööd politseitöötajale, ta nõustus selle kinnitada. Selgitades seda rikkumisega, pä teha kõne. Meil seda keelata ei olnud õigust. Ta rääkis pikka aega, siis park rast mida palus is auto

ümberkuna see ei olnud edukalt pargitud, siis tuli tagasi, tegime talle ettepaneku tutvuda kiirmenetluse materjalidega. l oli kinni

Ta ütles, et tema tatud turvavöö. Seega ta muutis täielikult oma ütlusi. Seepärast ud üldme oli algatat netlus.

Kohus uuris ja avaldas kohtuistungil toimikusse kogutud järgmised tõendid: väärteoprotokoll (tl 11), mis on koostatud 13.10.2011 kell 15:45 selle kohta, et L.K 13.10.2011 kell 15.08 Vabaduse tn 5, Narva linnas juhtis mootorsõidukit, ei olnud kinnitatud turvavööga, olles varem karistatud LS § 74’64 lg 1 järgi (25.01.2011 rahatrahv 40 eurot). Oma tegudega, rikkudes LS § 33 lg 3 sätteid, pani toime LS § s 239 lg 2 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli k -

ohaselt ei olnud L.K

rikkumisega nõus; kehtetu kiirmenetluse otsus (tl 14-15), mis on koostatud 13.10.2011 kell 15:45 sama rikkumise eest. Protokolli kohaselt kergendavateks asjaoludeks on märgitud puhtsüdamlik ülestunnistus (karS § 57 lg 1 p 3).

karistusregistri väljavõte (tl 21), mille kohaselt L.K on varem 25.01.20011 karistatud Liiklusseaduse § 74’64 lg 1 järgi rahatrahviga summas 40 eurot.

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tunnistaja, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et L.K

kaebus ei ole põhjendatud.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS -s 133 on § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

Liiklusseaduse § 33 lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Liiklusseaduse § 239 lg 2 sätestab vastutust turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest.

Enne 01.07.2011 kehtiva LS § 74’64 lg 1 redaktsioon sätestas vastutust sõiduki juhi või sõitja poolt

turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest või sõidujuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest.

Käesolevas väärteoasjas on kaks otsest tõendit: menetlusaluse isiku ja tunnistaja I ütlused K . Väärteoasjas ei ole vaidlus selles, et L.K juhtis sõiduautot süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas.

Vaidlus on selles, kas L.K juhtis sõiduautot kinnitatud või kinnitamata turvavööga. L.K väidab, et ta sõitis kinnitatud turvavööga, ise peatus Narva, Vabaduse,3 juures ning politsei auto tuli tema juurde. Tunnistaja I K vastupidi väidab, et L.K sõitis kinnitamata turvavööga ning sõiduautot peatas politsei.

Kohtul tuleb otsustada, kas kohule esitatud tõendid on usaldusväärsed, millise tõend i kohus eelistab

teistest tõenditest ning kui kohus eelistab ühe tõendi teisele, siis tuleb erilise hoolikusega seda põhejndada.

Tunnistaja I K ja menetlusalu seega tunnistajal puudub mingisugune ne isik olid omavahel võõrad,

alus laimamiseks. I K on politseitöötaja, kelle igapäevaseks tööks on sh liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases töös peab tunnistaja kontrollima, et liiklejad järgeksid Liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel peaks ta koheselt reageerima. Kohus on veendunud, et kui Vyacheslav L.K ei oleks pandud toime rikkumist, siis politseiauto ei eda. sõidaks tema järgi ja ei peataks t

Kohus lubab, et inimesed võivad eksida, kuid käesolevas väärteoasjas eksimus on välistatud, sest tunnistaja ütluste kohaselt tus politseiautosse kohe nõustus rikkumisega ning isegi , L.K kui is selgitas rikkumise põhjust tal oli väike vahemaa sõita ning ei jõudnud turvavööd kinnitada, - ta tal oli kiire.

Tunnistaja ütluste kohaselt peale rikkumisega nõustumist, palus menetlusalune isik helistada ning pärast pika aega juttu keeldus L.K, et ohtu veendumus tunnistaja ütluste pani toime rikkumise. K ta usaldusväärsuses põhineb ka sellel, et tunnistaja ütlusi kaudselt kinnitab kehtetu kiirmenetluse otsus:

juhul, kui L.K kohe ei nõustunud rikkumisega, ei hakkaks politseitöötaja koostama kiirmenetluseotsust. Seega kohus loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et 13.10.2011 kell 15.08 Vabaduse tn 5, Narva linnas juhtis L.K . mootorsõidukit, ei olnud kinnitatud turvavööga

Kinnitamata turvavööga auto juhtimine on rikkumine LS § 33 lg 3 järgi ning kuna L.K on varem 25.01.2011 karistatud sama teo eest LS § 74’64 lg 1 järgi, siis tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 239 lg 2 järgi.

Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et L.K tegutses otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

III Karistuse mõistmine

Liiklusseaduse § 239 lg 2 järgi karistatakse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Ida Prefektuuri 10.11.2011 otsusega karistati rahatrahviga

L.K

35 trahviühikut.

Kohus asub seisukohale, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ka karistuse osas. Kohtuvälise menetleja otsus karistuse mõistmisel ei ole piisavalt motiveeritud, kuid kohus täiendab kohtuvälise menetleja otsust. Kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad viided karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude kohta, seega tuleneb järeldus, et kohuväline menetleja ei tuvastanud

L.K tegevuses kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus nõustub selles osas otsusega ning täiendab järgmisega.

Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS § 56 lg 1 arvestada süüteo toime pandud isiku süü.

Peale

selle arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Analüüsides süüdlase tegu, mille pani L.K otsese tahtlusega, asub kohus seisukohale, et rikkumine ei toonud kaasa raskeid tagajärge, tegu ei olnud ohtlik teistele liiklejatele, vaid autojuhi iseendale. L.K on xxx, temal on xxx. L.K on varem karistatud ühel korral väärteo toimepanemise eest, mille alusel tema tegevus on kvalifitseeritav § 239 lg 2 alusel. Liiklusseaduse § 239 on normitehniliselt üles ehitatud viisil, et rikkumine varasema karistusega samalaadse rikkumise eest on kvalifitseeritud

teise lõike alla, milles sätetakse raskemat karistust.

Kohus leiab, et kohaldatud karistusrahatrahv eurot on vastavuses

35 trahviühiku ulatuses, so 140

süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi.

Valitud karistuses - rahatrahv sanktsiooni ui

- kajastub vähem k keskmises määras õigesti

toimepanija süü ja eripreventiivsed eesmärgid vajalikul määral. suurus, s.h. rikkumise suurus

Kahustus on põhjendanud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma ja õiguskorra kaitsmise huvidega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Larissa Prokopenko Kohtunik