Legislator Case Law & Legislation
1-12-1457/6 AI generated

1-12-1457/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 1-12-1457/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-12-1457 1

Legislator headnote

AI generated

1-12-1457/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: 1-12-1457 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-12-1457 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2012. a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-1457 (11250102614) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Tõlk Merje Raudla - Kriminaalasi

Andres Peegel ja L.R süüdistuses kuriteos

Karistusseadustiku (KarS) § 266 lg2 p3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatav

ANDRES PEEGEL,

ik. 38206260043,

ja L.R, ik. XXX,

Kaitsja Andres Peegel’ i kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp ja Reino L.R’ i kaitsja advokaadi abi Eve Grass RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada ANDRES PEEGEL kuriteos KarS § 266 lg2 p3 järgi ja mõista

karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud.

2. Süüdi tunnistada L.R kuriteos KarS § 266 lg2 p3 järgi ja mõista karistuseks

vangistus 2 (kaks) kuud.

3. ile mõistetud vangistus KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta Andres Peegel’ ile ja L.R’ tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui Andres Peegel ning L.R (kaheksateistkümne) jooksul ei pane toime uut tahtlikku 18 kuulise katseaja kuritegu ja täidavad nendele käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

3.1.

katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Määrata Andres Peegel ja L.R

kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada neid täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid:

1-12-1457 2

3.1.1. elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

3.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

3.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

3.2. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 15. veebruar 2012. a.

3.3. katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida nendele pandud Kui Andres Peegel ja L.R

kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

4. suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse Andres Peegeli ja L.R-i jõustumisel tühistada.

5. Välja mõista Andres Peegel` riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu

ilt /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: kohtumaja, otsus nr 1-12- Kuressaare 1457 ning nõude liik – menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi/:

- sundraha 435 eurot.

6. Välja mõista L.R’ ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: kohtumaja, otsus nr 1-12- Kuressaare 1457 ning nõude liik – menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi/: - sundraha 435 eurot.

Andres Peegelil ja L.R tuleb nendelt kummaltki väljamõistetud sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul. Igakuise osamakse suurus 36.25 eurot. Igakuine maks tuleb teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. Esimese osamakse tasumise tähtaeg on hiljemalt 30.03.2012.a.

7. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada Andres Peegel ja L.R arvestatud kaitsjatasude tasumisest riigituludesse jättes tasud riigi kanda.

8. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest või kohtulahendiga määratud korras. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei

ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Kuressaare

1-12-1457 3

kohtumajja , alates kohtuotsuse kuulutamisest. 15 päeva jooksul Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus Andres Peegelit süüdistatakse selles, et tema tungis 28.11.2011.a kella grupis koos L.R-iga 00.00-01.00 vahelisel ajal omavoliliselt akna lõhkumise teel sisse Kuressaare linnas Ranna tn 18 asuvasse OÜ-le Jalihante kuuluvasse kohvikusse, kust varastasid alkoholi: 1 pudeli alkohoolset jooki „Vana Tallinn“ maksumusega 3 eurot, 1 pudeli alkohoolset jooki „Pähkliliköör“ maksumusega 3 eurot, 1 pudeli alkohoolset jooki „Valge Viin“ maksumusega 4,05 eurot. Vargusega tekitasid OÜ-le

Jalihante varalist kahju 15,05 eurot, akna lõhkumisega 245 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse tungimises, kui see on toime pandud grupi poolt, pani Andres Peegel toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.R-i süüdistatakse selles, et tema

grupis koos Andres Peegliga tungis 28.11.2011.a kella

00.00-01.00 vahelisel ajal omavoliliselt akna lõhkumise teel sisse Kuressaare linnas Ranna tn 18 asuvasse OÜ-le Jalihante kuuluvasse kohvikusse, kust varastasid alkoholi: 1 pudeli alkohoolset jooki

„Vana Tallinn“ maksumusega 3 eurot, 1 pudeli alkohoolset jooki „Pähkliliköör“ maksumusega 3 eurot, 1 pudeli alkohoolset jooki „Valge Viin“ maksumusega 4,05 eurot. Vargusega tekitasid OÜ-le Jalihante varalist kahju 15,05 eurot, akna lõhkumisega 245 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse tungimises, kui see on toime pandud grupi poolt, pani L.R toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus `ile : KarS § 266 lg2 p3 järgi kvalifitseeritava kuriteo nõutud karistus

toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale Andres Peegile karistuseks 3 kuud vangistust ja L.R-ile 2 kuud vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatavad tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et Andres Peegel ja L.R kannavad karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja on kohustatud täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid.

Süüdistatavad Andres Peegel ja L.R andsid kohtus ütluseid, et saavad prokuröriga

sõlmitud kokkulepetest aru ja nõustuvad kokkulepetega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendasid oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Nii Andres Peegel kui L.R taotlevad enda osalist vabastamist menetluskulude tasumisest.

Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkulepete juurde. Kaitsjad toetasid oma kaitsealuste taotlust

menetluskuludest osaliseks vabastamiseks ja sundraha tasumise ajatamist. Prokurör ei esitanud vastuväiteid menetluskulude vähendamisele. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kokkulepped on sõlmitud süüdistatavate vabal tahtel ja on nendele arusaadavad. Kokkulepped sõlmiti kaitsjate juuresolekul ja kohus tunnistab Andres Peegeli ning L.R-i süüdi KarS § 266 lg2 p3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõistab neile kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

1-12-1457 4

Tsiviilhagi on kohtueelses menetluses esitatud, kuid enne kohtuistungit on kahjutasu vabatahtlikult Andres Peegli poolt tasutud. Kannatanu on kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmisel märkinud, et kahju on hüvitatud ja täiendavad materiaalsed nõudmised puuduvad. A puuduvad. sitõendid Tõkend suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. – Andres Peegeli ja L.R-i Tõkend kuulub otsuse jõustumisel tühistamisele.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- Sundraha.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha. Andres Peegelilt ja L.R-ilt kummaltki tuleb kohtuotsusega välja mõista

riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses, so. 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x290)= 435 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha süüdistatavate poolt tasumisele ositi 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena.

- Määratud kaitsjale makstud tasu

on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja

kuuluks KrMS § 180 lg1 süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsuse korral. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav Andres Peegel on XXX. L.R saab kätte miinimumtasu. Süüdistatavate rasket majanduslikku olukorda kinnitavad ka toimikus olevad teatises

nende keskmise päevasissetuleku suuruse kohta (tl.18; 22). Seega arvestades süüdistatavate

varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib nendele üle jõu. Mõlemalt süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 435 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. Mõlemad süüdistatavad on

oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andres

Peegli ja L.R’ i võib vabastada arvestatud kaitsjatasude tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasud riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik