3-26-1953/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

16.07.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1953

Haldusasi

T.C.Q kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti

12.06.2026 ettekirjutuse

nr 09-359-26/057-1

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.07.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja –T.C.Q, esindaja v-adv Taivo Ruus

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja

Raili Pruusapuu

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.C.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta T.C.Q määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.07.2026 määruse peale

menetlusse.

2. Jätta T.C.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.07.2026

määrus muutmata.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kontrollis 04.06.2026 T.C.Q toidu käitlemiseks

kasutatavaid ruume (kuivaineladu, koristusvahendite ja inventari hoiustamise ruumid, toidu

käitlemise ala ja külmikute hoiustamise ruum) ning ettevõttes valitsevaid tingimusi, sh

toiduhügieeni nõudeid. PTA tuvastas ettevõttes rea puudusi, mille põhjal asus seisukohale, et

kaebaja toidukäitlemise ettevõttes tuvastatud ruumide ja toidu käitlemise nõuete rikkumised

põhjustavad toidu saastumise ohu külmikute hoiustamise ruumis, kuivainelaos, inventari ja

koristusvahendite hoiustamise ruumides ning toidu käitlemise alal. Sellele tuginedes asus

PTA seisukohale, et vajalik, põhjendatud ja proportsionaalne on meetmena tegevus

toidukäitlemine ettevõttes peatada. PTA tegi 09.06.2026 protokollis sellekohase hoiatuse

(ettekirjutuse tegemise hoiatus) ja andis ettevõttele teada planeeritavast rakendamisele

3-26-1953

tulevast meetmest. Samal kuupäeval, s.o 09.06.2026 andis PTA ettevõttele võimaluse esitada

protokolliga tuvastatud asjaoludele ja planeeritavale meetmele arvamus ja vastuväited.

Arvamust ja vastuväiteid ootas PTA hiljemalt 10.06.2026. Ettevõte oma arvamust ega

vastuväiteid ei esitanud.

2. PTA tegi 12.06.2026 ettekirjutuse nr 09-359-26/057-1, millega peatas toidu käitlemise

T.C.Q toidukäitlemisüksuses T.C.Q alates ettekirjutuse kättesaamisest (täitmise tähtaeg

hiljemalt 13.06.2026).

3. PTA teostas ettekirjutuse täitmise üle järelkontrolli 15.06.2026 ja koostas selle kohta

16.06.2026 protokolli nr 09-359-26/063 (koos fotodega 1 ja 2). Järelkontrolli käigus tuvastati,

et 12.06.2026 seisuga ei ole ettevõte toidu käitlemist peatanud, sest söögisaal on avatud,

millele on tarbijatel vaba ligipääs, köögis on teenindav personal ja toimub toidu käitlemine.

4. T.C.Q esitas 30.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA 12.06.2026 ettekirjutuse

nr 09-359-26/057-1 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus

ettekirjutuse täitmise peatamiseks. Kohus palus PTA-l esitada seisukoht esialgse õiguskaitse

kohta.

5. PTA palus jätta EÕK taotluse rahuldamata. PTA selgitas, et teostas järelkontrolli

ettevõttes 03.07.2026 ja tuvastas, et endiselt ei ole toidu käitlemine ettevõttes peatatud

(06.07.2026 protokoll nr 09-359-26/073). Kokkuvõtlikult saab öelda, et ettevõtte

toidukäitlemise ruumides on teostatud remonditöid, kuid teostatud tööd ei taga toiduhügieeni

nõuete täitmist ega ole kindlasti piisavad selleks, et toidu käitlemist jätkata. Viimati nimetatud

protokollis ja sellele lisatud materjalides on kirjeldatud toiduohutuse seisukohast väga tõsised

tuvastatud puudused ja lubamatu on sellistes tingimustes toitu käidelda.

6. Tallinna Halduskohus jättis 07.07.2026 määrusega kaebaja EÕK taotluse rahuldamata.

Halduskohus selgitas, et HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgne õiguskaitse ajutine abinõu,

mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitseks enne põhivaidluse lahendamist üksnes juhul, kui

kaebaja õiguste kaitse kohtulahendiga võib vastasel korral osutuda raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg 3 järgi tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel

arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata ka kaebuse eduväljavaateid ja

esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalikke tagajärgi. Kohus viitas ka Riigikohtu praktikale

(RKHK määrus nr 3-3-1-67-01), mille kohaselt ei hinnata esialgse õiguskaitse menetluses

lõplikult vaidlustatud haldusakti õiguspärasust, vaid õiguskaitse kohaldamise vajadust.

Kaebaja jaoks võivad vaidlustatud ettekirjutuse täitmisega kaasneda olulised majanduslikud

tagajärjed, kuna ettekirjutusega peatati ettevõtte toidu käitlemise tegevus, samas ei saa neid

asjaolusid hinnata eraldiseisvalt, vaid neid tuleb kaaluda avaliku huviga. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine võimaldaks kaebajal jätkata toidu käitlemist olukorras, kus ettevõttes ei ole

kõrvaldatud kõik PTA tuvastatud puudused. Vastustaja poolt kohtule esitatud 09.06.2026,

16.06.2026 ja 06.07.2026 kontrolliprotokollidest ning nende juurde lisatud fotodest nähtub, et

ettevõttes esinesid jätkuvalt olulised ruumide ja toidu käitlemise nõuete rikkumised, mis

võivad põhjustada toidu saastumise ning seada ohtu tarbijate tervise.

Ka pärast vaidlustatud ettekirjutuse tegemist ja kohtusse pöördumist ei olnud kaebaja tegevust

oluliselt muutnud. PTA 06.07.2026 kontrolli tulemuste kohaselt ei olnud puudused nõutavas

ulatuses kõrvaldatud. Kaebajal on võimalik puudused kõrvaldada ning taotleda seejärel

tegevuse jätkamist, mistõttu võivad võimalikud negatiivsed tagajärjed jääda ajaliselt piiratuks.

2(5)

3-26-1953

Kaebajal on ka võimalik kaebuse rahuldamise korral nõuda talle õigusvastase haldusaktiga

tekkinud kahju hüvitamist.

Kaebuse eduväljavaadete osas märkis halduskohus, et esialgse õiguskaitse menetluse

staadiumis ei saa asuda seisukohale, et kaebuse edukus oleks ilmne. Seetõttu puudus alus

kohaldada abinõu, mille tagajärjel suureneks oht avalikule huvile ja rahvatervisele. Avalik

huvi tagada toiduohutus kaalub üles kaebaja majandushuvi ning esialgse õiguskaitse

kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

7. T.C.Q

taotleb 10.07.2026 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses

halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK kohaldamist.

Ettekirjutuse täitmise jätkumisel on oht, et ettevõtte tegevus lõpeb enne põhivaidluse

lahendamist, mistõttu võib kaebuse võimaliku rahuldamise korral osutuda õiguskaitse

sisutuks. Ettevõtte tegevuse peatamine põhjustab olulist majanduslikku kahju, käibe

kadumise, makseraskused ning võib viia ettevõtte maksejõuetuseni.

PTA on hinnanud sisuliselt samasuguseid puudusi erinevatel aegadel vastuoluliselt. Kaebaja

viitab 24.07.2025 ettekirjutusele, millega anti samalaadsete puuduste kõrvaldamiseks enam

kui üheksakuuline tähtaeg ning hoiatati üksnes sunniraha kohaldamise võimalusega. Seevastu

12.06.2026 ettekirjutusega peatati viivitamata kogu ettevõtte toidu käitlemise tegevus.

Kaebaja hinnangul ei ole haldusorgan põhjendanud, miks samalaadsete asjaolude korral

kohaldati oluliselt rangemat meedet, mistõttu on ettekirjutus ebajärjekindel, vastuoluline ja

ebaproportsionaalne.

Lisaks keelab vaidlustatud ettekirjutus põhjendamatult kogu T.C.Q toidu käitlemise tegevuse,

kuigi etteheited puudutavad üksnes ühte tegevuskohta. Kaebaja hinnangul ületab ettekirjutuse

ulatus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsÜS) § 43 lg 1 p-st 1 tulenevat volitust

ning resolutsioonist tulenevalt on keelatud kogu ettevõtte toidu käitlemise tegevus sõltumata

tegevuskohast või käitlemise viisist.

Kaebaja vaidleb vastu halduskohtu seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamine

võimaldaks jätkata tegevust puudusi kõrvaldamata. Puuduste kõrvaldamisega alustati kohe

pärast ettekirjutuse kättesaamist ning ettevõttes on tehtud ulatuslikke parendusi, kuid

vastustaja ei ole neid piisavalt arvesse võtnud. Samuti heidab kaebaja halduskohtule ette, et

kohus tugines üksnes vastustaja kontrolliandmetele ega hinnanud objektiivselt kaebaja

esitatud väiteid ja tõendeid.

Kaebaja leiab ühtlasi, et halduskohus on avalikku huvi üle hinnanud. Ettevõtte tegevus ei ole

põhjustanud tarbijatele tervisekahjustusi ega toiduohutuse rikkumisi ning ettevõte on

tegutsenud pika aja jooksul ilma juhtumiteta. Seetõttu puudub alus järeldada, et esialgse

õiguskaitse kohaldamine seaks rahva tervise reaalselt ohtu. Kaebaja märgib veel, et pärast

vaidlustatud ettekirjutuse tegemist kõrvaldas ta tuvastatud puudusi ning PTA viis läbi uued

kontrollid, mille käigus lisati ettevõttele uusi etteheiteid. Selline menetlus ei kõrvalda esialgse

õiguskaitse vajadust, vaid näitab hoopis, et haldusorgan soovib ettevõtte tegevuse lõpetamist

sõltumata sellest, milliseid puudusi kaebaja kõrvaldab.

Kaebaja ei taotle esialgse õiguskaitsega uusi õigusi, vaid soovib vältida vaidlustatud

ettekirjutuse täitmisega kaasnevate tagajärgede süvenemist kohtumenetluse ajal. Kaebaja

hinnangul tooks ettevõtte tegevuse peatamine kaasa pöördumatud majanduslikud tagajärjed,

mistõttu ei tagaks ka võimalik hilisem kaebuse rahuldamine enam tõhusat õiguskaitset.

3(5)

3-26-1953

Samuti leiab kaebaja, et halduskohus on ekslikult hinnanud kaebuse eduväljavaateid ning

jätnud põhjendamata järelduse, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused puuduvad.

Seetõttu palub kaebaja halduskohtu määruse vaidlustatud osas tühistada, kohaldada esialgset

õiguskaitset ja peatada vaidlustatud ettekirjutuse täitmine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

9. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel korral

võib kaebaja õiguste kaitse kohtulahendiga osutuda raskendatuks või võimatuks. Sama

paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kaaluda ka avalikku

huvi, puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse eduväljavaateid ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mille eesmärk ei ole

anda kaebajale lõplikku õiguskaitset ega ennetavalt lahendada põhivaidlust, vaid vältida

pöördumatute tagajärgede saabumist kohtumenetluse kestel. Riigikohus on korduvalt

rõhutanud, et esialgse õiguskaitse menetluses ei lahendata vaidlust sisuliselt ning kohus peab

eelkõige hindama, kas õiguskaitse kohaldamata jätmine võib põhjustada sellist kahju, mida ei

ole võimalik hilisema kohtulahendiga heastada, ning kaaluma seda avaliku huviga (vt

Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19–20).

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesolevas asjas kaalub avalik huvi esialgses

menetlusstaadiumis üles kaebaja majandushuvi. Vaidlustatud ettekirjutus põhineb PTA

04.06.2026 kontrolli tulemustel, mille kohaselt tuvastati kaebaja ettevõttes arvukad

toiduhügieeni ja ruumide seisukorda puudutavad rikkumised, mis võisid põhjustada toidu

saastumise ohu. Menetluse materjalidest nähtub, et puudused puudutasid muu hulgas

külmikute hoiutingimusi, kuivainelao seisukorda, inventari ja koristusvahendite hoiustamist

ning toidu käitlemise alasid. Kaebajale anti enne ettekirjutuse tegemist võimalus esitada oma

seisukohad ning puudused kõrvaldada, kuid ta seda ei teinud. Samuti nähtub toimikust, et

pärast ettekirjutuse tegemist kontrollis PTA ettevõtet korduvalt. 15.06.2026 järelkontrollis

tuvastati, et toidu käitlemine jätkus vaatamata ettekirjutusele. Seejärel viis amet läbi täiendava

kontrolli 03.07.2026 ning koostas 06.07.2026. a protokolli, millest nähtub, et kuigi ettevõttes

oli tehtud mõningaid remonditöid, ei olnud tuvastatud puudused kõrvaldatud ulatuses, mis

võimaldaks lugeda ettevõtte tegevuse vastavaks toiduhügieeni nõuetele. Seetõttu oli

halduskohtul põhjendatud alus lähtuda asja lahendamisel kõige värskemast

kontrollimaterjalist.

11. Määruskaebuses leiab kaebaja, et halduskohus tugines ekslikult vastustaja seisukohtadele

ning ei arvestanud kaebaja poolt tehtud parendustega. Ringkonnakohus ei nõustu selle

etteheitega. Esialgse õiguskaitse menetluses ei pea kohus andma lõplikku hinnangut sellele,

kas kõik etteheited on põhjendatud või kas haldusakt osutub lõppastmes õiguspäraseks. Piisav

on hinnata, kas olemasolevate tõendite põhjal on avaliku huvi kaitseks vaja jätta vaidlustatud

ettekirjutus kohtumenetluse ajaks kehtima. Käesolevas asjas toetasid sellist järeldust mitme

kontrolli tulemused ning nende juurde lisatud fotod, millele halduskohus põhjendatult tugines.

Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et varasem 24.07.2025 ettekirjutus

välistab vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasuse või muudab selle ilmselgelt

ebaproportsionaalseks. Kas haldusorgan on varasema ja hilisema ettekirjutuse andmisel

rikkunud võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse või proportsionaalsuse põhimõtet, on

põhivaidluse lahendamisel hinnatav materiaalõiguslik küsimus. Esialgse õiguskaitse

menetluses ei ole võimalik anda nendele väidetele lõplikku hinnangut. Ainuüksi asjaolu, et

4(5)

3-26-1953

varasemal kontrollimisel rakendati teistsuguseid meetmeid, ei tähenda, et käesolevas asjas

vaidlustatud ettekirjutus oleks ilmselt ebaproportsionaalne või muul põhjusel õigusvastane.

12. Samuti ei anna määruskaebuses esitatud väited ettekirjutuse ulatuse, resolutsiooni

sõnastuse ega MsÜS § 43 kohaldamise kohta alust pidada kaebuse eduväljavaateid sedavõrd

suureks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Need küsimused eeldavad

põhjalikku õiguslikku analüüsi ning tõendite hindamist, mis kuulub põhiasja lahendamise

esemesse.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebaja viidatud võimalik

majanduslik kahju ei kaalu käesolevas menetlusstaadiumis üles avalikku huvi tagada

tarbijatele ohutu toit. Kuigi ettevõtte tegevuse peatamine võib põhjustada kaebajale olulisi

majanduslikke tagajärgi, on need üldjuhul varaliselt hinnatavad ning kaebuse rahuldamise

korral põhimõtteliselt hüvitatavad. Seevastu võimaliku tervisekahju tekkimine kolmandatele

isikutele ei ole tagantjärele kõrvaldatav ega piisavalt heastatav. Seetõttu tuleb avaliku huvi

kaitsele käesoleval juhul anda suurem kaal. Ringkonnakohus peab oluliseks ka seda, et

kaebaja ei ole vaatamata korduvatele kontrollidele ja ettekirjutusele suutnud usutavalt

tõendada, et kõik ettekirjutuse aluseks olnud puudused olid esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamise ajaks kõrvaldatud. Vastupidi, toimikus olevad viimased kontrollimaterjalid

viitavad sellele, et puudused esinesid ka pärast kohtusse pöördumist ja mitu nädalat pärast

ettekirjutuse tegemist. Sellises olukorras ei ole põhjendatud peatada ettekirjutuse täitmist

üksnes kaebaja kinnituste alusel.

14. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks sisuliselt põhivaidluse otsustamine.

Võimalikus kohtumenetluses jõustunud lõpplahendini jõudmise aeg ei ole ette prognoositav,

mistõttu saavutaks taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sisuliselt oma eesmärgi.

Sellist olukorda tuleb üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust. Kaebaja

väited ja menetlusmaterjalid praegusel juhul sellist ülekaalukat vajadust taotletud meetme

kohaldamiseks ei kinnita.

15. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et halduskohus on ekslikult

hinnanud kaebuse eduväljavaateid. Esialgse õiguskaitse menetluses ei lahendata vaidlust

sisuliselt ega anta lõplikku hinnangut haldusakti õiguspärasusele. Praeguses

menetlusstaadiumis ei ole võimalik järeldada, et kaebuse rahuldamine oleks ilmselgelt

tõenäoline ega ka seda, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seetõttu ei anna

määruskaebuses esitatud etteheited halduskohtu hinnangu muutmiseks alust. Kaebaja väited

ettekirjutuse õigusvastasuse, ärakuulamisõiguse rikkumise ja meetme proportsionaalsuse

kohta on põhivaidluses sisuliselt hinnatavad asjaolud, mille üle otsustamine eeldab tõendite

põhjalikku uurimist.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb T.C.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

07.07.2026 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)