2-26-4665/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 15. juuli 2026 Tsiviilasja number 2-26-4665 Tsiviilasi T.R-i hagi S.X-i vastu abielu lahutamiseks Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised Hageja: T.R (isikukood XXX; elukoht: XXX xxx– xxxxxxxxx; e-post: ; tel xxxxxxxxxx) Kostja: S.X (isikukood XXX; elukoht: XXX ; e-post: ;

tel

xxxxxxxxxx;x +xxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 15. juuli 2026 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada T.R-i hagi S.X-i vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Lahutada T.R-i ja S.X-i vahel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx registreeritud abielu, mille kohta on rahvastikuregistris tehtud abielukanne nr xx-xx-xxxx/163. 3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. 4. Taastada T.R-i abielueelne perekonnanimi „T.R“. 5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 6. Tagastada T.R-ile pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Riigilõiv tagastada T.R-i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx. 7. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistri pidajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2). ASJAOLUD 1. T.R (hageja) esitas 1. märtsil 2026 hagi S.X-i (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 3. septembril 2010. Abielulised suhted

lõppenud 28. veebruaril 2025. Abielu ei saa lahutada perekonnaseisuametis, sest kostja elukoht on registreeritud välisriigis. Nii hageja kui kostja on lahutusega nõus, ühisvara puudub. 2. Kostja poolt kohtule 14. aprillil 2026 saadetud e-kirjas teatas, et poolte abielulised suhted lõppesid 1. märtsil 2025. Kostja hinnangul ei ole abielu võimalik jätkata. Hageja jäi 15. juuli 2026. a kohtuistungil hagiavalduse juurde. Kostja võttis istungil hagi õigeks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1). 4. Kostja võttis 15. juuli 2026. a kohtuistungil hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS 67 § lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et abielu tuleb lahutada. Kohus on seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada. 6. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 7. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale (PKTS § 3). Menetluskulude jaotus 8. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kooskõlas TsMS § 164 tuleb menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul TsMS § 164 lg-s 2 sätestatud erisusi menetluskulude teistsuguseks jaotuseks. Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 10. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks või kooselulepingu lõpetamiseks riigilõivu 100 eurot. Hageja on 1. märtsil 2026 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb edasikaebeõigusest loobumise tõttu tagastada hagejale tema poolt tasutud riigilõivust pool, s.o 50 eurot käesoleva otsuse resolutsioonis märgitud kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik