2-23-116107/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-116107 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood Esindajad 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Aktsiaselts PlusPlus Capital ja X vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses: 1. X tasub Aktsiaselts PlusPlus Capital arveldusarvele EE082200221053320710 (Swedbank) viitenumbriga 25155697 põhivõlgnevuse 1960 eurot, viivise 841,05 eurot perioodi 22. juuli 2022 – 1. juuli 2026 eest, pool riigilõivust 192,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 210 eurot, kokku 3203,55 eurot järgmise maksegraafiku järgi: Tasumise tähtaeg Summa (eurodes) 15.07.2026 107 15.08.2026 107 15.09.2026 107 15.10.2026 107 15.11.2026 107 15.12.2026 107 15.01.2027 107 15.02.2027 107 15.03.2027 107

15.04.2027 107 15.05.2027 107 15.06.2027 107 15.07.2027 107 15.08.2027 107 15.09.2027 107 15.10.2027 107 15.11.2027 107 15.12.2027 107 15.01.2028 107 15.02.2028 107 15.03.2028 107 15.04.2028 107 15.05.2028 107 15.06.2028 107 15.07.2028 107 15.08.2028 107 15.09.2028 107 15.10.2028 107 15.11.2028 107 15.12.2028 100,55 2. Kui X jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on Aktsiaseltsil PlusPlus Capital õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning X kohustub lepingu kompromissi punktis 1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos kompromissi punktis 1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 1960 eurot ulatuseni. 2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-116107 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega. 3. Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulud jäävad X kanda kompromisslepingus

toodud

ulatuses.

Kompromissiga

hõlmamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 4. Tagastada Aktsiaseltsile PlusPlus Capital pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 192,50 eurot kandes see Aktsiaselts PlusPlus Capital arveldusarvele nr EE662200221052378572.

Edasikaebamise kord 2

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust, sest pooled on kokkuleppel loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Määruse punkti 4 peale ei saa esitada määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt. Asjaolud 1. Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) hagi X (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja kostja 18. märts 2022 väikelaenulepingu nr 4245104, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Krediidi kulukuse määraks oli 24,87%. Kostja pidi teostama igakuiseid makseid 5.ndaks kuupäevaks alates 5. mai 2022. Krediidiandja ütles lepingu üles 21. juuli 2022, kuna kostja oli võlgnevuses alates 5. mai 2022 osamaksest ning ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS LHV Finance on loovutanud oma nõude hagejale. Hageja on esitanud selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ning ühes sellega ka nõude ümberarvestatud ulatuses. Kuna kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud, nõuab hageja tasumata põhivõlgnevust 1960 eurot (40 eurot oli lepingutasu). Hageja ei nõua intresse, kuutasu ega sissenõudmiskulusid. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgses määras. 2. 10. juuli 2026 saabus kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping järgneva sisuga: 1. Kostja tasub hageja arveldusarvele EE082200221053320710 (Swedbank) viitenumbriga 25155697 põhivõlgnevuse 1960 eurot, viivised alates 22. juuli 2022 kuni 1. juuli 2026 summas 841,05 eurot, pool riigilõivust 192,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot, kõik kokku 3203,55 eurot maksegraafiku järgi. 2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 1960,00 eurot ulatuseni. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 430 lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja TsMS §-is 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled loobuvad määrusele määruskaebuse esitamise õigusest ning hageja palub tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust. Kohtu seisukoht 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, sh on kohus kontrollinud, et 3

sõlmitud tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on seadusega kooskõlas (võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1) ning kompromissi tingimused arvestavad ka võimaliku vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega (VÕS § 4034 lg 7). Samuti on kompromissi võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. 4. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud kostja kanda kompromisslepingus toodud ulatuses (TsMS § 168 lg 3). Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 5. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palub tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole TsMS § 150 lg 6 alusel lõppenud. Seega tuleb hagejale tagastada riigilõiv 192,50 eurot. 6. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. Riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 4