3-26-1864/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

10.07.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1864

Haldusasi

R.I kaebus Haapsalu Linnavalitsuse 27.05.2026

korralduse nr 423 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja R.I

Vastustaja Haapsalu Linnavalitsus, esindaja A.F

Kolmandad isikud G.J ja C.D

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.06.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.I määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.I määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.06.2026 määruse resolutsiooni punkt 10.

3. Teha uus määrus, millega rahuldada R.I esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning

peatada Haapsalu Linnavalitsuse 27.05.2026 korralduse nr 423 kehtivus kuni 24.08.2026

(k.a).

4. Avaldada jõustunud kohtulahend, asendades füüsiliste isikute nimed ja nende

kinnistute andmed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 235 lg

1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.I on Haapsalus Xxx asuva kinnistu (katastritunnus xxx) omanik alates 06.08.2020.

2. Haapsalu Linnavalitsus andis 10.06.2020 korraldusega nr 541 projekteerimistingimused

nr xxx Haapsalus Xxx asuval kinnistul (katastritunnus xxx; pindala 595 m2; sihtotstarve

tootmismaa 100%) asuva hoone ümberehitus- ja laiendustöödeks. R.I esitas 12.03.2025

projekteerimistingimuste peale vaide, mille menetlus on vastustaja 07.05.2025 teate kohaselt

peatatud.

3. Haapsalu Linnavalitsus andis 27.05.2026 korraldusega nr 423 ehitusloa endise

töökojahoone ümberehitamiseks ja laiendamiseks üle 33% Xxx kinnistul.

3-26-1864

Ehitusprojekti kohaselt ehitatakse olemasolev endine töökojahoone ümber üksikelamuks ning

rajatakse katusekorrus eluruumidega. Hoone kõrgus suureneb 5,7 meetrilt 7,7 meetrini ning

hoone maht on 536 m3 asemel 1124 m3. Hoonet laiendatakse enam kui 33% olemasoleva

hoone mahust. Rajatakse uus viilkatus kaldega 45 kraadi, vintskapid, rõdud ning teise korruse

eluruumid. Ehitusprojekti on koostanud Haustec OÜ ning ehitusloa taotlus on registreeritud

ehitisregistris numbriga xxx.

Xxx kinnistu asub Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ning Holmide

miljööväärtuslikul hoonestusalal. Projekteerimisel on lähtutud Haapsalu Linnavalitsuse

10.06.2020 korraldusega nr 541 väljastatud projekteerimistingimustest. Ehitusprojekt on

kooskõlastatud Päästeametiga 04.08.2025 ning Muinsuskaitseametiga 10.06.2025. Projekt on

kooskõlas projekteerimistingimustega.

Kavandatav hoone maht ja kõrgus ei ole piirkonna väljakujunenud hoonestuslaadi arvestades

ebaproportsionaalsed. Kinnistu paikneb miljööväärtuslikul hoonestusalal, kus piirkonnas

esineb

samalaadseid

45-kraadise

katusekaldega

kahekorruselisi

hooneid.

Projekteerimistingimuste koostamisel arvestati Xxxa ja Xxx kinnistutel olemasolevate ning

projekteeritud hoonete katusekalletega. Ehitusloa menetluses ei ilmnenud asjaolusid, mis

annaksid aluse järeldada, et kavandatav hoone põhjustab naaberkinnistule ehitusseadustiku

(EhS) § 44 p-s 4 nimetatud üleliia koormava püsiva negatiivse mõju. Naaberkinnistu võimalik

osaline varjutamine tiheasustusega linnakeskkonnas ning miljööväärtuslikul hoonestusalal ei

välista ehitusloa andmist. Kavandatav hoone jääb projekteerimistingimustes lubatud kõrguse

piiridesse ja sobitub piirkonna väljakujunenud hoonestusstruktuuri. Puudub vajadus nõuda

täiendavat insolatsiooni- või varjutusanalüüsi, kuna ehitusprojekt vastab

projekteerimistingimustele ning olemasolevate andmete põhjal ei ilmnenud põhjendatud

kahtlust, et kavandatav ehitis põhjustaks naaberkinnistule ebaproportsionaalseid mõjusid.

Projekteerimistingimustega on lubatud projekteerida vintskappe ja katuseaknaid.

Ehitusprojektis kavandatud vintskapid ja aknad on piirkonnas tavapärased arhitektuursed

lahendused ning nende olemasolu ei kujuta endast privaatsuse ülemäärast riivet.

Tiheasustusalal tuleb kinnisasja kasutamisel arvestada tavapäraste naabrussuhetega.

Projekteerimistingimused kehtivad ning ehitusloa menetluses tuleb neist lähtuda.

4. R.I esitas 21.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Haapsalu Linnavalitsuse

27.05.2026 korralduse nr 423 tühistamiseks.

Kaebaja tõi haldusmenetluses välja, et Xxx kinnistule on hoone kavandatud liiga kõrgena, mis

toob kaasa selle, et hoone varjutab täielikult (sh suvel, kui päike liigub kõrgelt) Xxx hoone

lõunapoolse külje, mistõttu loomulik valgus ei pääse enam eluruumidesse, aeda ja terrassile.

Xxx hoonel on võimalik teine korrus välja ehitada ka hoone olemasoleva harjakõrgusega. Xxx

hoonele on Xxx krundi poolsesse külge planeeritud vintskap, mille asukoht on selline, et sealt

on võimalik vaadata Xxx hoonesse sisse ja teise korruse kõrguselt Xxx hoone aeda ja

terrassile. Seetõttu riivab see Xxx privaatsust ja mõjutab negatiivselt Xxx hoone ja kinnistu

kasutatavust. Vintskapi asemel oleks ruumidesse valguse saamiseks võimalik kasutada

katuseaknaid ja vintskapi saaks ehitada Xxx hoone lõunapoolsesse külge. Vastustaja jättis

kaebaja vastuväited arvestamata neid sisuliselt põhjendamata. Kaebaja ja kolmandate isikute

õiguste kaalumine ei olnud sisuline, vaid formaalne ja üldsõnaline. Ehitusluba anti enne

kaebaja poolt projekteerimistingimuste peale esitatud vaide sisulist lahendamist.

Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus vaidlusaluse ehitusloa kehtivuse või

täitmise peatamiseks. Xxx omanik võib olla juba alustanud ehitustegevust ettevalmistavat

tegevust. Kui Xxx kinnistul hakatakse ehitusloa kohaselt ehitama, võib ehitustegevus

kohtuvaidluse ajal jõuda nii kaugele, et Xxx kinnistu ülemäärane kahjustamine võib juba

2(6)

3-26-1864

saabuda ja sellisel juhul võib olla endist olukorda keeruline taastada. Ka vastustaja ja

kolmanda isiku vaatest oleks otstarbekas enne ehitamist oodata ära siinse vaidluse tulemus,

sest ehitamine ja võimalik kohustus endine olukord taastada võib tekitada kolmandale isikule

kulusid ja vastustaja vastu kahjunõudeid. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei too kaasa

kulusid vastustajale või kolmandatele isikutele.

5. XXX leidis 25.06.2026 vastuses, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane, kuid kui

kohus peab põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamist, et säilitada olemasolev olukord

kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni, siis ei vaidle vastustaja sellele vastu.

6. Tallinna Halduskohus jättis 26.06.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 10).

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtumenetluse kestel võivad kolmandad isikud

asuda ehitusluba realiseerima ning ehitusloa ammendumisel ja kasutusloa väljastamisel ei ole

tühistamisnõude rahuldamine enam võimalik.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole siiski põhjendatud, sest kaebus ei näi perspektiivikas

ning esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks ebaproportsionaalselt koormav kolmandate

isikute suhtes. Vaidlust ei ole, et ehitusluba on kooskõlas kehtivate

projekteerimistingimustega ning seda olenemata asjaolust, et kaebuse kohaselt on kaebaja

esitanud pea viis aastat hiljem projekteerimistingimuste peale vaide. Haldusakt on kehtiv ka

juhul, kui see on õigusvastane. Vastavalt kehtivatele projekteerimistingimustele on hoone

suurim lubatud kõrgus kuni 8 m, katusetüüp viilkatus ja katusekalle kuni 45 kraadi ning

korruselisus 2; katusekorrusele võib projekteerida sobivate proportsioonidega vintskappe

(Xxx tänava poolsele osale) ja katuseaknad. Nende tingimustega on vaidlusalune ehitusluba

kooskõlas ja ehitusloa andmisest ei saanud keelduda EhS § 44 punkti 1 alusel.

Vastavalt EhS § 44 punktile 4 keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või

ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele

või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav

ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Üldjuhul toimub naabrite huvide

kaalumine planeerimismenetluses, sh projekteerimistingimuste menetluses. Kui sellist

kaalumist ei ole toimunud, tuleb huvide kaalumine teha ehitusloa menetluses. Asja materjalist

nähtuvalt oli kaebaja kaasatud ehitusloa menetlusse ning vastustaja on vaidlusaluses

korralduses vastanud kaebaja vastuväidetele. Asjaolu, et kaebaja nendega ei nõustu, ei

tähenda, et vastustaja on jätnud kaebaja vastuväidetega arvestamata.

Vastustaja on vaidlusalusest korralduses õigesti märkinud, et tiheasustusega linnakeskkonnas

ei ole võimalik täielikult vältida hoonete vahelisi vaateid, varjutusi ega naaberkinnistutele

avalduvaid ruumilisi mõjusid; selliseid mõjusid tuleb hinnata mõistlikkuse ja

proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Kaebajal ei ole õigust vaate säilimisele

tiheasutusalal. Kui inimene valib elukohaks linnakeskuse või muu kõrge ja tiheda

hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema loomuliku valguse

hulgaga (vt Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 25). Piisav on selline valgustus, mis

tagab eluruumis tervisliku elukeskkonna. Maa-ameti kaardirakenduselt ilmneb, et kaebaja

kinnistu asub nurgapeal ning on kolmest küljest piiratud tänavaga. Seejuures nähtub kaardilt,

et kaebaja ja kolmandate isikute hoonete vaheline kaugus on ca 7,50 m. Ka juhul, kui

päikesevalgus väheneb kaebaja kinnistu lõunapoolses küljes, ei mõjuta kolmandate isikute

kavandatav ümberehitus valgustust kaebaja kinnistu muudest ilmakaartest. Küsimus sellest,

kas piisava valgustuse küsimust on ehitusloa menetluses kaalutud, tuleb lahendada asja

sisulise arutamise käigus.

3(6)

3-26-1864

Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 4 punktist 1 ei saa isik haldusakti

kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui halduskohtule haldusakti kehtetuks

tunnistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, samuti haldusakti kehtetuks

tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal. Seega on kolmandate isikute endi risk, kui nad

asuvad ehitusluba realiseerima kohtumenetluse ajal.

7. R.I esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu 26.06.2026 määruse resolutsiooni p 10 ja teha uus määrus, millega rahuldada

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus.

Halduskohus hindas kaebuse perspektiivi ebaõigesti ja pealiskaudselt. Kuigi kaebaja oli

kaasatud ehitusloa andmise menetlusse ja esitas väga konkreetsed vastuväited, on kaebaja

huve kaalutud üldsõnaliselt, formaalselt ja illusoorselt, seostamata kaalutlusi konkreetse

juhtumi asjaoludega (milline on Xxx praeguse hoone maht, millise pindala see hoone enda

alla võtab, kui kaugel Xxx hoonest on Xxx hoone, mida laiendada soovitakse, kui suured on

Xxx ja Xxx hoonete alused kinnistud ehk milline on konkreetne olustik ja milline mõju on

sellele olustikule juhul, kui Xxx kinnistule ehitatakse selline hoone, nagu nähtus ehitusloa

taotlemisel esitatud projektist). Vastustaja andis ehitusloa enne, kui oli lahendanud

projekteerimistingimuste peale esitatud vaide. EhS § 14 lg 2 ja 42 lg 4 kohaselt tuleb vajaduse

korral ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks teha

ehitusuuring. Ehitusuuring võib hõlmata ka teistele ehitistele kaasneva mõju väljaselgitamist.

Vaatamata kaebaja nõudele ei teinud vastustaja ehitusuuringut ega põhjendanud korralduses,

miks ta jättis ehitusuuringu tegemata.

Halduskohtu määrus on vastuoluline. Halduskohus justkui leiab, et kolmandate isikute õigus

realiseerida ehitusluba on oluline väärtus, kuid samas hoiatab, et ehitamine on nende endi risk.

Sellises olukorras oleks kõige otstarbekam peatada kohtuvaidluse ajaks ehitusloa alusel

lubatud ehitustegevus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.

9. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

10. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine

kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu

või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamiseks peab

taotletav abinõu aitama kaebajatel põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada

või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

11. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Kui ehitusloaga lubatud ehitis on

valmis ehitatud, siis on selle hilisem kõrvaldamine ka kaebajale soodsa kohtuotsuse korral

oluliselt raskendatud. Ehitusluba ammendub pärast kasutusloa andmist ning selle tühistamine

pärast kasutusloa andmist ei ole enam võimalik (Riigikohtu 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10,

p 19). Kasutusloa võib anda põhimõtteliselt ka ehitisele, mille ehitusluba on õigusvastane,

kuid mille kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel on ohutu ega too kaasa kolmandate

isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet (Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-

1398, p-d 15–17). Kui aga kasutusluba pole veel antud ja kohus ehitusloa tühistab, tuleks

vastustajal ehitise valmisehitamise korral kaaluda kolmandatele isikutele

4(6)

3-26-1864

lammutamisettekirjutuse tegemist või kui see pole arvestatavaid õigusi ja huve arvestades

proportsionaalne, siis ehitis seadustada. Täiendav kohtuvaidlus võib kaasneda nii

lammutamisettekirjutuse tegemise kui selle tegemata jätmisega. Selliselt raskendab esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebajal oma õiguste kaitset.

12. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks on kaebuse ilmselge perspektiivitus, s.o

olukord, kui kaebuse eduväljavaated on olematud ning tegemist on õiguslikult selge

olukorraga (vrd Riigikohtu 15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 16; 15.12.2011 määrus nr 3-

3-1-57-11, p 16). Praeguses menetlusstaadiumis ning seni kohtule esitatud seisukohtade ja

tõendite põhjal ei saa pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks.

13. EhS § 44 p 4 kohaselt saanuks vastustaja keelduda ehitusloa andmisest kaebaja õiguste

riive kaalutlusel juhul, kui mõju kaebaja õigustele oleks püsiv ja üleliia koormav ning seda ei

oleks võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Olukorras, kus ehitusluba on

planeeringust või projekteerimistingimustest tuleneva ehitusõigusega kooskõlas, ei saa

ehitusloa andmisest keeldumise aluseks olla siiski pelgalt naabri vastuseis või üldine väide

kinnistu väärtuse vähenemise kohta. Teise isiku õiguste ja seadusega kaitstud huvide riive

saab olla ehitusloa väljastamisest keeldumise aluseks üksnes juhul, kui taolise mõju talumist

ei saaks mõistlikult isikult objektiivselt eeldada.

14. Kaebaja tugineb omandiõiguse ülemäärasele riivele, mis kaebuse põhjenduste kohaselt

väljendub eeskätt kahes asjaolus: 1) Xxx kinnistule ehitusloaga lubatud hoone on kavandatud

senisest hoonest kaks meetrit kõrgemana, varjutades kaebaja kinnistul asuva hoone

lõunapoolse külje; sellest tulenevalt ei pääse loomulik valgus enam eluruumidesse, aeda ja

terrassile; 2) Xxx kinnistu hoonele on kaebaja kinnistu poole jäävasse külge projekteeritud

vintskap selliselt, et sealt on võimalik vaadata otse kaebaja elamusse ja terrassile. Kaebaja

heidab ette, et tema huvide kaalumine toimus ehitusloa andmisel formaalselt ning vastustaja

andis ehitusloa enne, kui oli lahendanud kaebaja vaide projekteerimistingimuste peale.

15. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad tähelepanu ja põhjalikumat hindamist kaebaja

väited, mis puudutavad loomuliku valguse olulist vähenemist ning projekteerimistingimuste

peale esitatud vaide lahendamist.

16. Projekteerimistingimuste väljastamine on eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa

ehitisele esitatavatest nõuetest (vt Riigikohtu 20.06.2023 otsus nr 3-20-19, p 16). Kui

püstitatav hoone vastab projekteerimistingimustes kehtestatule ja ehitamisele esitatud nõuetele

ning ei esine ehitusloa andmisest keeldumise aluseid, tuleb taotlejale ehitusluba väljastada

(Riigikohtu 18.12.2025 otsus nr 5-25-6, p 49). Halduskohus selgitas iseenesest õigesti, et

siinses asjas on projekteerimistingimused kehtivad ning vaidlustatud ehitusluba on hoone

kõrgust ja vintskapi ehitamist puudutavas osas projekteerimistingimustega kooskõlas. Samas

on kaebaja väitnud, et Xxx kinnistu endist omanikku ei kaasatud nõuetekohaselt

projekteerimistingimuste andmise menetlusse ja endine omanik ei olnud nende andmisest

teadlik. Sellest saab järeldada, et projekteerimistingimuste andmisel ei ole Xxx kinnistu

omaniku õigusi ja huve sisuliselt kaalutud.

17. Seni kohtule esitatu põhjal ei nähtu, et vastustaja oleks ka ehitusloa andmisel sisuliselt

hinnanud kaebaja väidet loomuliku valguse olulisest vähenemisest ning kaalunud seda

kolmandate isikute õigusega ehitada Xxx kinnistule senisest kaks meetrit kõrgem ja oluliselt

suurema mahuga elamu. Iseenesest on õige, et kui inimene valib elukohaks linnakeskuse või

muu kõrge ja tiheda hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema

loomuliku valguse hulgaga (vt Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 25).

Halduskohus märkis, et piisav on selline valguse hulk, mis tagab eluruumis tervisliku

elukeskkonna. Samas on halduskohus järeldanud piisava valguse olemasolu üksnes Google

5(6)

3-26-1864

Maps kaardirakenduse (kinnistute asukoha) põhjal. Asja materjalide kohaselt küsis vastustaja

haldusmenetluses Xxx hoone projekteerijalt täiendavalt insolatsooni mõju analüüsi kaebaja

kinnistule, mida projekteerija keeldus esitamast. Vaidlustatud korralduses on vastustaja

selgitanud, et ei pidanud täiendava insolatsiooni- või varjutusanalüüsi nõudmist vajalikuks

põhjusel, et kavandatava hoone kõrgus ei ületa projekteerimistingimustega lubatut (s.o seda ei

ole hinnatud sisuliselt).

18. Kaebaja selgitas, et kui ta sai 05.03.2025 projekteerimistingimustest teada, esitas ta

vastustajale 12.03.2025 vaide. Asja materjalide põhjal ei ole vastustaja seda vaiet enne

ehitusloa andmist lahendanud ning ei ole selle lahendamata jätmist vaidlustatud korralduses

ka põhjendanud. Kohtupraktika järgi on kehtivaid, aga õigusvastaseid projekteerimistingimusi

ehitusloa menetluses võimalik muuta, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt ehitusloa taotleja

või muu isiku usaldust. Ehitusloa taotlejal ei saa siiski üldjuhul tekkida kaalukat õiguspärast

ootust seoses ehitise või selle kasutamise mõjudega, mida projekteerimistingimuste andmisel

piisaval määral ei uuritud. Kui ehitusloa andmise otsustamisel ilmneb, et

projekteerimistingimused on õigusvastased ja ehitusloa andmine kahjustaks üleliia selle

mõjuväljas olevaid isikuid, tuleb projekteerimistingimused tunnistada kehtetuks või neid

muuta ning ehitusloa andmisest keelduda (Riigikohtu 20.06.2023 otsus nr 3-20-19, p 19).

19. Eespool toodut arvestades on praegu ennatlik halduskohtu järeldus, et kaebusel puudub

perspektiiv.

20. Asja materjalidest ei nähtu, et Xxx kinnistul oleks juba alustatud ehitustöödega. Samas

tuleks põhjalikumalt kontrollida kaebaja väiteid, mis puudutavad piisava loomuliku valguse

olulist vähenemist tema kinnistul. Vastustajal ei olnud vastuväiteid esialgse õiguskaitse

kohaldamisele. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kaebaja ja kolmanda isiku õigused

ning avalik huvi on mõistlikus tasakaalus, kui vaidlustatud korralduse (sh selle alusel antud

ehitusloa) kehtivus peatatakse esialgse õiguskaitse korras kuni 24.08.2026. Ringkonnakohus

võtab tähtaja määramisel arvesse, et halduskohus kohustas 26.06.2026 määrusega vastustajat

vastama kaebusele hiljemalt 10.08.2026, sh esitama haldusmenetluse toimiku. Kolmandatel

isikutel on õigus vastata kaebusele samal tähtaja jooksul. Pärast seda on halduskohtul rohkem

teavet, et hinnata vajadusel põhjalikumalt kaebuse perspektiive ja kaaluda erinevaid huve ning

otsustada uuesti esialgse õiguskaitse jätkuva kohaldamise vajalikkuse üle.

21. Eelneva põhjal tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 26.06.2026 määruse

resolutsiooni p 10 ja teeb uue määruse, millega rahuldab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

osaliselt ning peatab Haapsalu Linnavalitsuse 27.05.2026 korralduse nr 423 kehtivuse kuni

24.08.2026.

22. HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ja

nende kinnistute andmed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)